[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mahe mahe Vai Vas Räp, g -da VNg Lüg Muh Rei hajusalt L K, I T, -ja Kuu; n, g mahe Sa M Har Rõu//, mahhe Plv Vas; mahi g -dõ Krl

1. parajalt soe; pehme, mõnus, leebe (tuulest, ilmast) mahe tuul, suemb tuul Lüg; täna tuul mere poolt, mis nenda kena mahe Khk; Täna oomiku oo nii kena mahe ilm, et üsna lust väljas olla Kaa; mahed tuuled puhuvad sui aal Vll; tänä nihuke ea `pehme mahe tuul Juu; `puhkus natuke mahedat tuult; kui on mahe ilm, siis on ka mahe tuul Lai; küll om ää ja mahe tuuĺ, periss luśt om väĺlän olla Hel; `lõune tuuled olliva mahedad Ran; `täämbä om periss hää ollaʔ, om pehme ilm ja pehme mahe tuulõkõnõ Har; õigõ mahhe tuulekõnõ puhk Plv; hää mahe ilm, pehmeʔ Vas
2. meeltele rahulikult mõjuv, meeldivana tajutav a. kõrvale meeldiv kuulda Sie mies on `nõnda maheda juttuga Lüg; Oli kena laulu mees, kena mahe ääl oli Pöi; sel on nii mahe mage jutt, nii maheda ealega reagib Juu; sellel om säänte mahe ääĺ Hls; aa magust ja mahet juttu, ää kullede periss Krk; väĺlänpu̬u̬l om `väega maheda jutuga, aga kotun röögip nigu üits `kiskja mõtsaline Nõo b. maitselt või lõhnalt mitte liiga vänge küll on mahe (mage) suppi Vai; kina mahe märg (õlu, märjuke) Khk; nüid uh́ame aga vett `peäle, sis tä (kali) seesäb eä mahe Vig c. silmale rahulik, mitte liiga ere või kontrastne see on mahedate `värvidega riie JMd; kullerkupp on mahedam kollane kui karikakar Lai; Si̬i̬ vaip om äste maheda värviga, mahe saab ta siss, kui värvi äste ütte lähävä ja passiva Nõo
3. (tehtult) sõbralik, lahke, muhe Kui `rääkis, siis oli ise nii mahe, `kangest kena mahe nägu oli ees Pöi; nii kena mahe vana mees Muh; Küll sinu mini võib aga mahe olla, niisuke mahe tütarlaps Mar; mahe inime, maheda sõnaga Khn; tüdrek mahe poisi `vasta Tor; mahedal jutul põle `ända taga Hää; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; nii mahe inimene nagu sula või, nii `pehmelt räägib, aga tagaseĺla `tõmmab Plt; mulle ei `mi̬i̬ldi maheda inimese Puh; Liis oĺl `äste mahi inemõni Krl; ta miiśs piass õks hää miiśs olõma, ta om nätä ni mahe jutuga miiśs Har; Vanal tsõtsõl om alati mahhe nägo, esi rõõmsa ja naaruline Vas
Vrd mage1, mehe
4. vahe, terav maheda teräga väits, kui `lõika puud, siss puu klandsip Kam
5. kohev, lahe mahe muld, ei ole tükin Hls
Vrd muhe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur