[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv

Vrd maik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur