[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mage1 mage Jõh Vai Muh Emm, g -da VNg Lüg Rei L/-õ- Khn/ K I Ran Nõo, -ja Kuu; make g mageda Puh Nõo(n makke) Kam San; n, g mage Sa Phl Kse Trv(g make) Pst, make Hls Krk Hel(-ḱ-), makke Vai, makõ San V(magõ-); n maḱke Saa, makkõ Võn

1. vähe, nõrgalt soolane; soolatu mageja vie `allikas; suol loppend ka `otsa, kudas sa sööd neid mage˛i kalu Kuu; mina tahan ikke tahedamma `süömist `ennemb kui mageda Lüg; `vatsa mäni `lahti, sõin makket `toitu Vai; Sool olgu kalal tugev, [kui] mageks jääb, on ukkas Pöi; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; parem suutäis soolast kui maotäis magedad Mar; suu ohatlend `katki külmä päräst - - mageda `võiga tätä määritässe koa Vig; Magõdan lähäb kala üsä varssi mädänemä Khn; jõgide sees on igal pool mage vesi, a merede sees on soolane vesi Vän; liha saab magedas `leutud Tor; eering liguneb vi̬i̬ sees magedamass Hää; ma tahan ikke soolasemad `soada, ma magedad ei taha Juu; magedate `süökidega ei jõua tüöinimene elada JMd; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; tegi õige mageda pudru Iis; puhas mage kala ei `kõlba, piäd ike `su̬u̬la panema KJn; veri lastasse riista `sisse, mage ei seeśa, `su̬u̬la [pannakse] `ulka Pal; mõni tahab soolasemad suppi, mõni tahab jälle magedamad, nõnna kuda inimese süda on Äks; ku üteldi [kala] kaŕm soolane `ollev, sõss `timsime makembess, ää maik pia oleme Trv; räime `leotedi magemes Pst; oiame makest peräst (värskelt) liha Hls; make sü̬ü̬ḱ lää `süäme `pääle, siss akkat soolast `tahtme Krk; mes sa nõnda mageda söögi keedid Puh; suṕp om makke, `ot́ske `su̬u̬la; ti̬i̬ suṕp magedamb, ega meie rahvass soolast ei taha Nõo; magõide `sü̬ü̬kegõ ei saa söönüss Krl; ma‿lõ õks magõhõppa harinu `sü̬ü̬mä Har; [latikale] piäp iks nii `su̬u̬la `pandma, et makõst ei jääʔ, muido lätt hukka Räp
2. vähe, nõrgalt hapu (leib) oli appust mage Jõh; [kui leival koorik lahti lõi,] siis oli tä mage apu poolest või oli tä `liiga küpse PJg; kali on nii mage alles, põle veel apuks `läindki `ühti Juu; apust on mage viel, ei `kõlba viel apu`kapsa suppi `kieta VMr; va ää tilgastand sola, ole tene apu ega mage (piimast) Sim; kui kapusta väegä apu olive, sõss `panti `puhtase vette ja pitsitide läbi, et na magemase lätsive Trv; leib om ärʔ valaunuʔ, leib jäi `hapnamisest magõ˛õss Kan; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koorõ ala Räp || hapnemata, rõõsk supi `peale panime seda magedad `piima Rap
3. lääge; magus ulk magedud `sõstrud Rid; muulikad oo magedamad ja suuremad kui maasikad Kse; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; `liiga mage `sukrust JJn; mõni õun on apu, mõni on mage Lai; Meil om aian suur make uibu, õuna om suure läbipunase ja maguse ku suhkur Hls; [ta on] maḱass magõhõdõ `sü̬ü̬ke pääle; see upin om magõhõp Har; makõ ku mesi Rõu; immäünü makõ taaŕ Plv; jovva ei inäp taad magõhhõt süüäʔ Vas; tu̬u̬l (vahtral) om magõhhõp [mahl] kui kõol Se || mesi maad́sa mi˽makõt, `täämba `saimõ edimäst `kõrda uudset Räp
4. libekeelne; lipitsev libe ja mage inime, kes alati meskeldab Mär; Mäetare Veeda `oĺli ni maḱe jutuge ja mudu ka moodun poiss, et tüdriku pidi omma au kate käpäge kinne pidäme Hel; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; tu̬u̬ om lipõ keelega ja makõ, mõist häste meelütäʔ Har; `mustlanõ tulõ nigu kõ̭gõ paŕõmb küläline, ilestäss sinno ja aja magõhõt juttu; ta om võõrastõlõ nii makõ ja `vastatulõlik, et paŕõmbat mi̬i̬st ei olõkiʔ Vas; makõ ki̮i̮l pett `pehme inemise araʔ, ku ta `väega makõtass; makõ olt kui repän, a kavvaĺ olt kui susi Se
5. ilmetu, maitselage; vilets, kehv Oh on ikka magesi mustrid maa`ilmas (kampsunitest) Khk; Nii maged `värvi ma pole `tahtand Kaa; See on nii mage mees oma juttudega (räägib rumalasti) Pöi; inimene `natke puudulik, jutt one mage, mes ta ajab Kod; siuksi mageda moodiga teene, põle ilus KJn
Vrd mahe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur