[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

madu madu hajusalt L, Juu HJn VMr Nõo San Rõu, g mao Muh Käi Rei Mär Var Tõs Tor Hag Koe hajusalt VlPõ, M Puh VLä, mau hajusalt R Sa, Hi(g maju Phl) Kse Var Hää JMd JJn VJg Iis, madu VNg Lüg Mus Krj Pöi Tor Hää Ris Kad I Har Vas; mado Käi Kul Rõu Plv, g mao Vai Rid Mar, mado Kod Se

1. roomaja suur peris madu kohe, kahe `aarikaine `kiele ots; muist on madud ja muist on sisalikkud VNg; suurt `ussi `ütlema madust, mõni on `pitka, kõhe `puole `küindra `pitkune; ühe`kõrra tuli [toonekurg] siit `suurest `metsäst, siis õli sie suur madu tämäl `ambas; `saadu tegu ja `kuhja vedu `kardavad `tütrikud kui madu Lüg; mado `muudab oma `nahka, jättä `nahka maha, `itse `lähto `vällä Vai; Madu on igavene suur uśs, meil madusi pole, suurt `ussi mõni üüab küll maduks Pöi; madusid sii ei ole, nii `suuri `ussa, mis madudeks sünnib ütelda Muh; see on suur uss, kui majuks `üitaks Phl; uśs oo vähike, mado‿o suur, pikk ja jämme Rid; `piible sees räägib `lendavad madu Mär; vanemade vanemad räägivad, madud käenu meres `ju̬u̬mes Hää; ma löin üks ea madu täna maha Ris; nõeluśs, se on va madu Juu; meie `nurkas on koa madusid, ma olen mitu madu ää tapnd JMd; `juhtusin maduga kokku, aga kätte ei suand; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad; kes mau kruani kättä suab, on rikas inime VJg; meil väga ropust ei õle madusi IisK; üks õlema arjaga madu, si̬i̬ õlema näie ülem; muss mado (rästik) one suur ja jäme. siin metsän suurem jagu onegi mussad madod - - muss mado kõhe `naalab; mes `enne jüri`päeva mado saed pudeli, si̬i̬ eli õlema üvä `aigele `siale Kod; madu on nii `vinske, ega see ei sure jo Lai; `aśtsin mao `piäle, ammustas, materdasin mao ää KJn; Mao kest olli jõõ `kalda pääl mahan Hls; kavvaĺ ku madu Hel; ma ei olõ üttegi matu nännüʔ Krl; poiśs oĺl kõ `tsuśknu toolõ madolõ pääd `suuhtõ Se

2. uss a. vihmauss `liimukad, nie migä maa sies on, nie vähikäsed maud Kuu; säred `tullod `ongi `otsa, `tahtod matto `süvvä Vai; madud pannasse aŋŋera söödaks Mus; liimiku või `maokse, mis maa sehen Krk b. (tõuk, röövik) hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi aeduʔ Har; kaṕštil ommaʔ maoʔ Lei

3. puukoi na `ru̬u̬ǵma omma˽kõ̭iḱ matu aeduʔ Har

4. piltl (õelast, salakavalast inimesest); sõim See on just vana madu ise; Sa kurjavaimu madu Pöi; kui `keegi kuri oo, sis `öetse: oh sa va madu Tõs; se madu teist alvast `riakis, võib `olla suu ees oli ia Lai; ah sa kuradi madu KJn; mõni `sõimas tõist mõtsa maoss, vana mõtsa madu Krk

Vrd madu|uss