[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

majal1 majal ~ maeal ~ maal Kuu Hlj S L K(maial Koe) Trv Hel

1. mujal, teisal ei `targe (kannata) `tuaski `olla majal ku tegi siess Kuu; maal maa`ilmas on teist`muodi `asjad; ma ei ole `kuskilgi maeal käind Hlj; vaada kudas inimesed maeal elavad Khk; maal kohas ikka see `oasta `vilja kasude Jaa; tal es ole maal `kohta mette Pöi; ma pole `kussa majal olnd kui sii Villemel ja Putkaste `valdas Käi; ta‿p seisa majal kut `körtsis Rei; eks majal ole suured sood Mar; `päävä oli maeal tööl ond ja `õhta siis rehele Mär; noorikud, `peimed läksid lammaste `lauta läksid `ehtima koa, `riidid panema - - maeal põln `kohta mette Lih; Äga see sii põle terve põld, meil `põldu majal veel Han; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel Mih; [olen] alati ikke põllal ja mette maeal; sii oo naa `moodi, majal teist `moodi Tõs; käüäkse `püüdmes ikka `välläs meress, kus ikka madalam vesi kui maal ond Khn; se oo tut́tabe, maeal põle abet `ühti, koone `otsas oo PJg; Olgu küll, et majal oo ia elada, aga kodu ikki kõege parem; isi oo sii, aga mõtted oo majal Tor; öhös `kohtes `sahvrel on põrand all, aga maal on kõik kibi Juu; ei ma Venemal maal põle käind, kroonumes olin viis `oastad Kos; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; maal iĺmas kahe köiega `panna kuorm `kińni JõeK; mina põle elevańt̀i majal näind kui pildi pial JMd; noorest peast olin teenijaks taludes, aga vahest sai koa majal tööl `oldud Tür; ta miel on majal, ta mõtted on laiali; ta põle siin, ta elab maial Koe; maal kańdis ei ole `ambaid siŕbil Sim; maśsindamese aeg olin maeal tü̬ü̬ juures Plt; majal ei taha seista ku peeli seĺläs `ühte `puhku KJn; maal käis `koolis SJn; Ei tää, kudas majal tämmu `kapsad kasvavad, meil on küll viletsad Vil; majal es ole `kellä ku meestel `pükse seen Trv Vrd mojal, mõjal
2. mujale, teisale kus `kuhtas sa majal paned siiss, või jo lagedale jätta mette Mih; `kuskil maeal põle saand, `Pärnu linn oli kõige `kaugemal `kεia PJg; ta on majal läin Ris

majal2 korteris õlivad sääl `Sonda `jaama `juures majal Lüg

mojal mojal VNg Vai Jäm Var Aud Trv Pst Hel Rõn, moeal Kuu Hlj Rõn, `moojal Hlj mujal `tütruk oli üöld, et mojal on ka oppetajaid, ja `lieri `siie‿i tuld VNg; siin ikka sitem maa, külm tuul vöttas puud ära, mojal pole midad Jäm; mojal oli löhike eenäke, aga lohan oli suur ein, sai iki ää kuhja jõrts Trv; moeal om alvemb Rõn Vrd majal1, mõjal

moojal mojal

mujal mujal Hlj Vai SaLä Kär Pha LNg Hää Saa Jür Amb MMg Äks Ksi Plt Vil Pst Puh Nõo KodT Rõn San Lei, muial Khk Hää Saa SJn Kõp Vil Hls Krk T V, mueal Hää Hel

1. teisal ei sie ole mujal `kuski Hlj; Kui varbavahed ää `audund vöi kätel aavad vöi kuskil muial, siis pandi kalanahka aava pεεle Khk; vee kiha on mujal Pha; seda (ploomirasva) me muial ei tarvitagi ku kala `praadimiseks Hää; Mujal ei `oskagi pohlal käia kui siin Jür; lõbumaja oli linnas, mujal ei olnd Ksi; sel toa vahe `oĺli kuiv, aga muial `oĺli `ümmer`ringi vesi Kõp; meil õigatse kahva, muial om nata Hls; temäl om mõte muial Krk; mia mujal ei ole käenu, Puhjal paar `kõrdu ole käenu Puh; siinpu̬u̬l ei ole serätsit `si̬i̬ni, aga mujal näid olna Nõo; ah́o otsa kottal `oĺli lõhn, muial es ole Kam; muial olõvõt inna paĺlu odavõbõ ku siin San; kas siin paremb `ti̬i̬niʔ om ku muial Kan; ma käve muial, es saa su˽poole tullaʔ Krl; põld oĺl muial jo ammuki˽tett Rõu; tsirgosiĺmäʔ kasusõʔ hallikide veereh ja muial likõ maa pääl Räp Vrd mojal, muian, muual, mõjal
2. mujale ma pidi mueal minema, natuke `kaugemal Hää; mine muial Krk
Vrd majal1

mõjal mõjal hajusalt R, Muh LäLõ Aud Saa Juu Jür Tür ViK TaPõ Pil, mõeal Vän Sim Lai SJn; möal Jäm Kaa mujal mõjal ei old seda `käigu`kohta kui Viru-Nigula VNg; kus ta (metssiga) `talve ikke on mõjal ku mets (metsas) Lüg; koi rohi mõjal ei `kasva, kie `kasvatab omale Jõh; möal kohal pole kuulda pelgu`paika Kaa; siis ole `värmi `kuskil mõjal, kui mene `jälle - - Lihulast `ostma Muh; `suĺpi tien `tuobris, kus ikke mõjal Kad; mõjal kuolis ma põle `käindki kui vallakuolis HljK; ma‿i tia kudamodi mõjal küll, aga meie õleme nimetand küll kresla Iis; tämä ise on siin, aga mõtted on mõjal Kod; rehetuas keedeti, sul mõjal ei olnud `kohta Pal; ma neid mõjal ei ole nähnud Äks; tera ei kesane mõeal kui aanas Lai || mujale kui einaaeg tuli, siis `toodi noodad mere äärest ää ja siis inimesed läksid `jälle mõjal `tööse Kse Vrd majal1, mojal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur