[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 117 artiklit, väljastan 100.

maage1 maage IisK Ksi, g `maake Amb/-oa-/ Koe VJg Äks Lai Plt KJn; `maage g `maake Kuu Lüg IisR; muage g `muake JMd Kad VJg; n, g maage VNg/`m-/ Iis Trm(-oa-) Lai, muage Kod; maage- Jür KuuK Sim maakevesi Kaik soo `augud on `metsäs - - `maaget täüs, et punavad kohe Kuu; jões `maage `korjab kivede `külge ja tieb libedast Lüg; `Einam tüma igalt puolt, `astud `piale‿s mulinal ajab `maaget ülesse IisR; nisukesed maage `karva teised (põdrad) KuuK; `muakega `värvisid naised `eńdile `musti sielikuid; muage süeb jalad `kat́ki, kui kaua sies `olla JMd; `seisva vie `piale lüeb `muake kord `piale, nisuke ull kollane ja sinakas Kad; muage - - `niske punane kõrd vede piäl, nagu ruasse, `sinna pane linad likku, siis rikub kiudu ärä Kod; kost si maage tuleb, ikke maa sehest Äks; kus einamal maaget palju, sial jalad `auduvad ära Ksi; maage sööb jalad ära eina ajal, paks nagu väŕv akkab `jalgade `külge Lai; `seisval veel on maage pial, rohelene maage Plt Vrd maagates, maak1

*maage2 maagõ Võn Urv, g maagõ, `maakõ Plv maagelõng; maagelõngast kaunistus kadrike, vereväst maagõst koräti käüsse perile `sisse Võn; linikele oĺl maagõʔ `otsa koet; hammõl oĺlivaʔ ola pääl olalat́iʔ, olalat́te pääl oĺlivaʔ kiŕäʔ, hulbaʔ ja maagõʔ, `sisse koet Plv || (punasest värvist) ega tu̬u̬ är es lääʔ kohegi, maagõ verrev Urv Vrd maak2

maagõ maagõ moonVas Vrd maagõ|lill, maak3

maegot maego|t g -ti suu aŕk all, paun piäl, paana piäl riśs, riśsi piäl maegot, maegoti piäl nuusot, nuusoti piäl pilgot, pilgoti piäl salu = inimese keha Kod

magas magasi1

mage1 mage Jõh Vai Muh Emm, g -da VNg Lüg Rei L/-õ- Khn/ K I Ran Nõo, -ja Kuu; make g mageda Puh Nõo(n makke) Kam San; n, g mage Sa Phl Kse Trv(g make) Pst, make Hls Krk Hel(-ḱ-), makke Vai, makõ San V(magõ-); n maḱke Saa, makkõ Võn

1. vähe, nõrgalt soolane; soolatu mageja vie `allikas; suol loppend ka `otsa, kudas sa sööd neid mage˛i kalu Kuu; mina tahan ikke tahedamma `süömist `ennemb kui mageda Lüg; `vatsa mäni `lahti, sõin makket `toitu Vai; Sool olgu kalal tugev, [kui] mageks jääb, on ukkas Pöi; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; parem suutäis soolast kui maotäis magedad Mar; suu ohatlend `katki külmä päräst - - mageda `võiga tätä määritässe koa Vig; Magõdan lähäb kala üsä varssi mädänemä Khn; jõgide sees on igal pool mage vesi, a merede sees on soolane vesi Vän; liha saab magedas `leutud Tor; eering liguneb vi̬i̬ sees magedamass Hää; ma tahan ikke soolasemad `soada, ma magedad ei taha Juu; magedate `süökidega ei jõua tüöinimene elada JMd; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; tegi õige mageda pudru Iis; puhas mage kala ei `kõlba, piäd ike `su̬u̬la panema KJn; veri lastasse riista `sisse, mage ei seeśa, `su̬u̬la [pannakse] `ulka Pal; mõni tahab soolasemad suppi, mõni tahab jälle magedamad, nõnna kuda inimese süda on Äks; ku üteldi [kala] kaŕm soolane `ollev, sõss `timsime makembess, ää maik pia oleme Trv; räime `leotedi magemes Pst; oiame makest peräst (värskelt) liha Hls; make sü̬ü̬ḱ lää `süäme `pääle, siss akkat soolast `tahtme Krk; mes sa nõnda mageda söögi keedid Puh; suṕp om makke, `ot́ske `su̬u̬la; ti̬i̬ suṕp magedamb, ega meie rahvass soolast ei taha Nõo; magõide `sü̬ü̬kegõ ei saa söönüss Krl; ma‿lõ õks magõhõppa harinu `sü̬ü̬mä Har; [latikale] piäp iks nii `su̬u̬la `pandma, et makõst ei jääʔ, muido lätt hukka Räp
2. vähe, nõrgalt hapu (leib) oli appust mage Jõh; [kui leival koorik lahti lõi,] siis oli tä mage apu poolest või oli tä `liiga küpse PJg; kali on nii mage alles, põle veel apuks `läindki `ühti Juu; apust on mage viel, ei `kõlba viel apu`kapsa suppi `kieta VMr; va ää tilgastand sola, ole tene apu ega mage (piimast) Sim; kui kapusta väegä apu olive, sõss `panti `puhtase vette ja pitsitide läbi, et na magemase lätsive Trv; leib om ärʔ valaunuʔ, leib jäi `hapnamisest magõ˛õss Kan; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koorõ ala Räp || hapnemata, rõõsk supi `peale panime seda magedad `piima Rap
3. lääge; magus ulk magedud `sõstrud Rid; muulikad oo magedamad ja suuremad kui maasikad Kse; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; `liiga mage `sukrust JJn; mõni õun on apu, mõni on mage Lai; Meil om aian suur make uibu, õuna om suure läbipunase ja maguse ku suhkur Hls; [ta on] maḱass magõhõdõ `sü̬ü̬ke pääle; see upin om magõhõp Har; makõ ku mesi Rõu; immäünü makõ taaŕ Plv; jovva ei inäp taad magõhhõt süüäʔ Vas; tu̬u̬l (vahtral) om magõhhõp [mahl] kui kõol Se || mesi maad́sa mi˽makõt, `täämba `saimõ edimäst `kõrda uudset Räp
4. libekeelne; lipitsev libe ja mage inime, kes alati meskeldab Mär; Mäetare Veeda `oĺli ni maḱe jutuge ja mudu ka moodun poiss, et tüdriku pidi omma au kate käpäge kinne pidäme Hel; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; tu̬u̬ om lipõ keelega ja makõ, mõist häste meelütäʔ Har; `mustlanõ tulõ nigu kõ̭gõ paŕõmb küläline, ilestäss sinno ja aja magõhõt juttu; ta om võõrastõlõ nii makõ ja `vastatulõlik, et paŕõmbat mi̬i̬st ei olõkiʔ Vas; makõ ki̮i̮l pett `pehme inemise araʔ, ku ta `väega makõtass; makõ olt kui repän, a kavvaĺ olt kui susi Se
5. ilmetu, maitselage; vilets, kehv Oh on ikka magesi mustrid maa`ilmas (kampsunitest) Khk; Nii maged `värvi ma pole `tahtand Kaa; See on nii mage mees oma juttudega (räägib rumalasti) Pöi; inimene `natke puudulik, jutt one mage, mes ta ajab Kod; siuksi mageda moodiga teene, põle ilus KJn
Vrd mahe

mage2 mage Jäm Vll Pöi, make Mar Kir Pär; hrl pl maged Sa Muh

1. linnased maa‿p tεε isigid, jähigid taal magesid üle; Peremis akkas magesid `tuulma Jäm; magesid kasvadasse (idandatakse), kui maged pailu saavad, siis `akvad `porki ajama; odra ning rugi magedest segamini saab εε ölle Khk; Ma pani jöulumärja maged kasuma Kaa; ennem `liutakse magesi, kunni `kasvama `lähtvad Vll; On ea mage, saab ea õlle ka; Meie maged läind alletama, äi neist soa änam õiged õlut üht Pöi; maged jahveti säreks jahuks Muh || linnaseidu va maked sõeluti `enni seest `vällä, kui [linnaseid] jahotama `mindi Mar
2. virre õlle make, `enne `keima akkamest juugi jaoss `võeti Pär Vrd magi

magi magi Var Tõs Khn Jür KJn, maki hajusalt L, Ris Nis Juu (esimene magus) virre maki oo see, mis kohe raba `aśtast tuleb Mär; maki oo paks alles, makil ei ole umalud sees vel Vig; maki oo magus. mida magusam maki, seda `kangem õlut saab Kse; Makit lastetse läbi kadakate ja õlgede, siis oo ia puhas maik Han; sedä magust magi joovad naised, kui õlut tehässe Tõs; Noh, lapsõd, tulgõ nüüd magi `juõma Khn; magus kui maki Aud; keedetud `veesse `pantase linnased ja maki oo magus käe Tor; kui `meśki ligund on, `võetakse pialt, se on maki. kui maki on `võetud, kallatakse keend umalad `sisse, kallatakse `meśki kaĺla `aśtjasse, `lastakse üks veerend tuńd `immida, siis pannakse `joosma Nis; `enne sai ikke makid `võetud, `meśki pealt sai `võetud, se oli `kangeste magus, `üiti maki Juu Vrd mage2

magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)

1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod

magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv

Vrd maik

magun magu|ń g -ni Krl Har/mo-/; pl magunaʔ Lei moon maguni kasusõ aial Krl; meil om aid kõ̭iḱ mogunid täüs, küll omma ilusa liĺliʔ Har Vrd maan2

magus magus g -a eP(-os Mar Ris; n magusa RId) M(-s|s Trv Krk; g -e Pst Krk) TLä(-s|s); makus(s) Hel, g magu|sa T V(-ś(s) Räp Se Kra), -sõ San(g -se) Krl Lei

1. suhkru- või meemaitseline; maitsev; ant hapu `mustemb kui süsi, magusamb kui mesi = uni Jõe; sie õun on ia magus `süia; magusamitest `õunidest `keideta suppi; kui kõht on tühi, siis on leib magus Lüg; kodo `vaabagad, nied on üvad `marjad, magusad `marjad; tämäle `tullo `panna `suhkuri `ulka, siis `lähtö magusammast Vai; need olid ühed magusad `tuhlid moo eest Jäm; `vahtri mahl oo magus, tükkis magusam kut kase mahl; nee olid suured magusad `räimid, seĺlast üsna viriseb `rasva `välja Khk; magus petab `maia Vll; Nii magus, et viib keele `perse; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid; Kodu jänese liha on ju `kangest magus ja rasvane Pöi; [pähklid] kuivatati toas kenast ää `suojas, muidu läksid alletama ja es ole magusad koa mette Muh; `katsmata pole kounis, `maitsmata pole magus Emm; mesilased koguvad magusad mett Rei; ernes oo kallis ja magos `süia; lapsed `tahtvad iga asjale nii pallo `suhkrud `sesse aada, et oo magus nii et käriseb Mar; sügise oo suured söömäd, keväde keed magusad Vig; mere`lindute munad on tuimad, ei ole nii magusad ega iäd, kui kana ja kodupardi munad on; pagi oli magus tubakas Var; õlle magi oo magus - - virre oo koa magus Tõs; mereärg - - magus leha omal nagu angera leha Aud; ette magus piim Tor; säh, sü̬ü̬ mu leva pudi, ma `pańtsi `suhkrud `juure, katsu ku magus Hää; magos mago sies Ris; väga iad ja magusad śeened `piavad olema HMd; tüma `pehme õun, ea magus mekk jääb suhu; kui õlut tehakse, pannakse keev vesi `astjasse, siis segab jahud `sisse, siis tuleb nõnna magus ais et Juu; las nüid õlu `immub magusamaks, siss soab `aśtjast `laskma akata Kos; kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK; odradest ei saand nii magusad õlut, aga rukistest sai magusam Amb; magus `naire supp Ann; mõdu ja magusad `juoki sai `sisse `anda (haigetele lastele) VMr; augi liha on ise magus `süia Kad; meil aias paĺju magusid `õunu Trm; sireli `põõsass, ku lähäd `mü̬ü̬dä, nõnna magus lehk Kod; kevade, kui tuleb magus rohu lõhn ninasse, lehmad ei `tahtnud `süia `kuiva `kraami Pal; `veiksed kuke seened - - nagu kuke arjad karvapäält, aga magusad Äks; kevade põle enam kedagi (rikkalikke toiduvarusid), eks siis `keedki ole magusad Lai; ahjus `küpsend liha on magus Plt; Magusam kui mesi on kallima musi Pst; magust imbutet `leibä tetäs; mõtskitsil om magus liha Hls; teinekõrd tahade jälle suud magusess tetä (midagi maitsvat süüa); piim ollu maguss ja kahre Krk; aga makuss leib olli Hel; `vahtre mahl olna magusamp kui kõevu mahl Ran; `lamba verest saab käḱk ää, saab `väega makuss käḱk Puh; ka‿kos om naŕr, ubina om magusa, piip om mõrru, a temä tahap `piipu; maguste ubinde aig om läbi; arukõjol om makuss mahl, su̬u̬kõjol ei ole makuss; piibe`lehtil om ilusa `valge `äitsme, `väegä ää magusa lõhnaga; magusamb ku mesi, tugevamb ku lõvi = tu̬u̬ om uni Nõo; kańepiterä om jo `väega magusa, noid sü̬ü̬t nii sama kah Võn; ränike om magusamba ku maasike; riivitu `kapsta tõnekõrd küll om magusa, a tõnekõrd saava kibeda Ote; leib om õigõ˽magusass imahunuʔ; makõkopp oĺl nii makuss, et `tahtsõ ki̬i̬lt `alla viiäʔ Kan; vislakpuu mari om makuss Urv; ubinõ omma magusõ Krl; ma˽küd́si magusa saia `pulmõ viiäʔ Rõu; kusõʔ omma˽väǵevä˽kalaʔ ja magusaʔ Vas; havvõ mass om `väega makuss; makuś kraaḿ Se; mis um magusamp mett = uni Lut
2. a. mesi Küll se magus o `hinda mend; Kes magusa neh mekkidä `tahtub, sie `täüdüb ka mesiläste `neulamist `kannatada Kuu; siis õli `kreissitud sie `põhjad [mesipuudele] `alle - - `muidu magus lähäb juo läbi; ku on ilus aig, siis mesilased `saavad pali magusa Lüg; Võtta lusikatäis magusa, siis `praavid IisR; tänäv`aasta oli ilus õie aeg, `saime ulga magusad Tõs; lilledest imeväd mesiläsed omalõ magust Khn; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga; südame viĺli `aiguse korral on magus kõige parem rohi, kui tee `ulka `panna Amb; mesilased saavad magust `tatra õitest Tür; kui oli ia `aasta, siis sai viisteist, `kümme ja kaheksa `tuapi magusad VJg; kui poisid `tahtsid abet kasvatada, siis õpati et, magusaga pialt `määrida Sim; magusaga koon (koos), nagu tõrvaga võtab `kińni Kod; küllap nüid juba on `võtnuvad magust linnupuudest Äks; ja puŕgiga magusad ka viisime Plt; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; mehipuust `saadi `linde magusat Puh; peremi̬i̬s, anna mulle magusat, mul mehel om rinna `kinni Nõo; ma sai makust nurmigu tävve vai kat́s Har; magusat olõss vaja `naata `võtma Plv b. muu magusamaitseline aine või söök Magusa `pääle on `kärbänegi `maias Kuu; eks sie õle `maias, ke `armastab magusa `süia Lüg; magus aab `ambad katti Khk; Ju see suur magusa `söömine nüid inimeste `ambad ää võtab Pöi; Magusas (magustoiduks) andeti kohvi Tõs; [rabarberi] varre keedets `tärklege ja magust (suhkrut) pannas ka manu Hls; muidu `olli˽mul suurõ˽jämme˽peediʔ, ai˽paĺlu makust `vällä San c. (õunasort) `pernaene ütel, et `võtke ubinat kah. kõge i̬i̬n `oĺli makus, lätsime tolle manu Ran; ma istuti neli `uibut, üits om `tartu ru̬u̬s, tõene om makuss, kolmas om sibula `uibu, nelläss om `valgõ klaar Nõo
3. piltl a. mõnus, meeldiv `Ilma `vuota [oli see kalapüügiks] aga `kaige magusamb koht Kuu; On küll `teiste `piale kielt `kandand, `katsugu nüüd kas on magus, kui tämast `räegitasse IisR; Äkist tuli sõhike magus rammastus peale Pöi; küll oli aga magos uni, suu `joosend üsna vett täl Mar; esimene kää`ande öö, see on ju kõige magusam öö Lih; aavad nii ead magusad juttu, arukord kokku soand Juu; vai si `keŕjamise leib magus one Kod; nüid om siul küll maguss naar Krk; nüüd ajavõ makust juttu, ei läpeväʔ kõrvalõ kaiaʔ Krl; päält liha `kuivamise om makuss sann Har; Nood́ega (lepa- ja kasehalgudega) saa sann hüä makuss Rõu; ku kipõ vits, siss um makuss (hea) lat́s Plv; Vanal inemisel om livvaśt `sü̬ü̬mine magusamp ku `taĺdreka päält Räp; magusa suuga mõnuga Siga songib maad ja süüb magusa suuga aena juuri; Ää maeguga sü̬ü̬ki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo b. meeldida püüdvalt lahke, lipitsev siis oli `ärrad nii `saageli magusad mehed `meiega kohe `ninda et VNg; üks magusa jutuga mees Khk; `tuĺli jälle magusa jutuga, nakass liibitsemä Ran c. terav, hästi lõikav sie on ia `lõikaja `kirves, `kange `lõikamaie, magusa terägä Lüg; Kena magusa lõiguga sae oli Pöi; Mõned üksikud õlid ia magusa lõikamisega `kerved Trm; mõni kirvess om magusa terägä ja mõni om tuima terägä Ran

margun `margu|n Kuu Äks Pst Ote Urv/-ń/ Vas, margu|ń Har Räp, `marku|n Pst Krk/-ń/ Nõo Ote, `maŕku|ń Saa, `marko|ń Hls, g -ni; `margur g -i Jõe miski kange, mõru sie oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; kausi `müüjäd joovad `maŕkuńd; si `liikva on `kange nagu `maŕkuń Saa; `puskari öeldi `margunist ka `jälle Äks; Soolasid supi sissi, siast markuni ei saa ju süvvä Pst; see paerise õlu olli mõrru nagu üits `markoń kunagi Hls; rohi olli mõrru ku `markuń, küll ta õhaśs suhun Krk; sa‿lt söögi nii soolatse `tennu ja mõruda nigu `markun Nõo; viin om nii mõru ku `margun Ote; `marguń - - tu̬u̬ om üt́s sääne jõ̭v́ht (kihvt, mürk) Urv; tulõ nigu `marguni `haisu (tubakast) Vas; marguń, `pipreʔ vai viin, mis `väega mõro om Räp

margur margun

margus1 `margu|s HaId Krl, g -kse Kuu; margus Ote Krl, g -e Pöi

1. viirastus, vaim siin on mõni `margus käind - - vaimu `muodi, kis nägematta käib Jür; kole tuul, kui `margus nutab JõeK
2. a. lastehirmutis `voata, `margus tuleb või kot́i vana Jür; margus tuleb, viib latse ärä Ote b. hernehirmutis tehakse vahest `ümber rugi, üitakse marguseks Pöi

margus2 margus g -e Rei Phl pasknäär Ma nägi `enni `viite margust, kis mei ube nokkimas käist; margus, `karjuvad pääk-pääk, tuhli `võtmise juures `raiuvad `tuhli Rei

maugri `maugri Urv Rõu kirumissõna Vana `maugri, käü ja rü̬ü̬ḱ, ei˽saa˽sa joba magama (vallatule lapsele) Urv; `Assa `maugri, kosa˽läät Rõu

meegas meigas1

megis megis g maitsev Kui kõtt om tühi, kül siss om egä - - sü̬ü̬k nii megis; Noore erne kõdra om äste megisä; Ahun om ää megisä maeguga kala Nõo

meig meig Sa, mei Muh Rei Mar, g meiu; n, g meiu Jäm Mus Vll Rei Jür; pl meiud Emm, `meiud Kuu; g meio Käi (pühadeks) tuppa või õue toodud noorte lehtedega puu või oks(ad) Nelipühi lau`päiväl `tuodi igäs peres `meiud tuba Kuu; `meigusid `toodi `metsast suisteks pühadeks Ans; `ristabä `toodi meiud ja kased tuppa; puu`voodid olid, nee otsad olid keik `meigusid täis Mus; Pulmade ajal tehti - - öueväravale meigudest auväravad; Nelipühi `laupa `öhta siis `toodi `lehtes kase `oksi ja `noori `kaski `meigudeks tuba Kaa; nelipühil `toodi meiud - - ja `pandi katuse `räästa, aseme pea `otsa ja `ümber köik, ilma meiuta ei `olntki nelipühi Vll; `toomga oksad `ollid koa meiud; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; kase `otsas `köidi `meie maha `aamas Muh; kevade, kui lehed noored on, `toodags `metsast meiosed, kui `toombud öitsevad ja kased parajate `lehtes on, siis on meio aeg Käi; jaani meiud vel toas Rei; nelitpühil tuvvasse `kaśka, nelitpühi meiusid Mar; Meiusi - - neid `toodi nelipühiks suur sületäis metsast, `pańdi aseme piatsisse igaühele ja laua piale toobi sisse Jür

meigas1 meigas Krj Jaa Mar(-äs) Kei VMr VJg Plt San, g `meika HaId Kad Sim, meigasse Kir; `meigas Jõe, g `meika Kuu Hlj, `meigakse VNg; meegas Noa LNg Vig, g `meeka Mär PJg Vän HaLä, `meika Kul Mär Tür; miegas g `mieka Ris Kad; mõegas g -e Juu

1. metstuvi Ega neid `meikasi ole siin `ranna`metsiss `palju Kuu; see oo nii aĺliks läind, jüstku va meegas Mär; meigassed oo - - allid, tui `moodi Kir; miegas, ta tuutotab peal kevadi Ris; meegas karjub, tuleb pahasi `ilmasi Kei; mõegas igä kebäde teeb sedäsi `metsäs: kuut-kuut Juu; meigas, aĺl, `valge kurgu alune - - sie on süöma lind Amb; `meikaid on alati meie `metsas kuulda JMd; meigas, tui `muodi - - viĺla päid sõivad põllul; meigas [on] aĺl `suĺgede puolt ja tiivaotsad `valged Kad; `meikad on metsas, siin neid ei näe; kes aĺl juba, `juuksed aĺlid, siis `ööldi: aĺl kui meigas Sim Vrd mehik1, mehuk(as)
2. sõim üks kuradi meegas on, εi ta pole mees ega kedagi Noa; paha inimese `kohta `öötässe et vat kos meigäs Mar; justnagu va mõegas vahib Juu; os sa vana meigas Plt || suure inimese `kohta `öötässe et meigäs, suur meigäs Mar
Vrd melek(as)

meigas2 meigas g `meika küngas `põldude sies on save `meikad - - sial ei kasva midagi Iis

miegas meigas1

miga miga Vai Ote, migä Kuu Lüg Vai Ote mis ei tea, migä lind se on; migä inimene sinä omite oled; vahedid [kalad] `vilja `vasta siel, said rugi ehk `ohri ehk migä siis oli; `Täüdüb merele `mennä, `olgu ilm migä taht Kuu; mikä sene `Mihkli `Antoniga [lahti] on Lüg; migaga voŕstele aeti `su̬u̬rmid `sisse; koodi olli, migaga `lü̬ü̬di Ote || kes mul `vennäd - - `mängisid `palli `oues. ja‿s `kaige `nuoremb, migä viel ei `mängind, sie `istus `toiste `juuress Kuu Vrd migäs(s)

migäs(s) migäs, migäss mis Migäs mekk sel `kiislil ka on; `läksin siis `siie `suure tuba valatamma, et migäss siin siis `lahti oli; Kui olis `tahtund radast `ostada, olis mend kogu suve `tienistüs ja `mingegäs siis olis eländ; Migäs pill se nii ilusa `äänegä on Kuu Vrd miga

miigi `miigi Khk, g `miigagi Jõh; saav `miistki Lüg, seestü `miistkina Har mingi, miski mina küll ei pane sedä `miistki Lüg; Ma ei saa `miigagiga `kinni `oidada; Ta `õmmete `miistki `asjast ei `täidi, `mutku `karjub `lõuad `laiali Jõh; `miigi `nöuga [sai] selle asjaga `korda Khk; mul ei olõ `miistkina `puuduss, ennedä ikäv om; taal ei olõ konagina hää, ta `miistkina ei˽saa täüś Har

miigu miiu

milgi1 `milgi VNg Ann Pai Nõo Räp, `milgil Trv Krk mingil ei tule `milgi `kombel `miele VNg; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; `milgil viisil es saa tedä üten tuvva Trv; tu̬u̬ ei kanna˽`milgi moodol `vällä, et `mõrdoga `tinte püüdäʔ Räp

milgi2 marraskile nahk lähäb `milgi Ris

mingen mingine

minget mingine

mingi `mingi Lüg Jäm Khk Pöi Mär Kse hajusalt , Ris HMd JMd JJn Iis Trm Kod Plt KJn Puh Rõu, mingi Rei(-ŋŋ-) KJn, mińki Krl a. keegi või miski täpselt määratlemata `Mingi asi seal oli, et naad seda [maja] `müüa äi saand Pöi; ju seal peab `mingi maa alune sooń olema, keda `mööda turtsad merest allikase said Mih; pühabe ja neĺlabe, siis oli alati apu`kapsa supp, teised päävad `jälle üks keik mis suppi siis oli, `mingid piimasuppi HMd; [ta] tuli `mingi kord `siia JJn; see‿ńd `mingi tegu Plt b. (rõhutav sõna eitavas lauses) selles pole `mingid kasu Rei; ei tea soole `mingid nõu `anda Mär; mu elus põle `mingid muudatust old JMd; nagu - - ädalik jäänd senna pisikene [linataim] ja ei ole `mingitki `jõudu tal JJn; vesi jääb peris puhas, et täl ei jää `mingid [sodi] `sisse Kod; mul põle mingid muret KJn; mińkil viisil ei lää edesi Krl

Vrd miigi, mingegi

mingid mingine

mirgel `mirg|el g -li Pöi; `mürg|el Hls Puh, g -li Kaa Pöi, -eli JJn, -le Ran; n, g `mürgli Rõu; mürjel Trm Hls Ran Nõo, `mürjen Plv, Smürjel Rõn, g -i; `mürgel- Jõh Kos Trm Ksi, `müŕjel- Kod, mürjel- Sim Pal Krk, Mürjer- Emm, mirjeli- Ote smirgel(käi) `Mürgel `käia pääl saab teritada teravaks `kõiki `asju Jõh; Uut vikatid käiatakse esiti `mürgli pεεl Kaa; Kõva kui `mirgli tükk Pöi; `mürgelkäiaga soab sui niidumasina vikateid teravaks `tehtud Kos; ta sial `mürgeli pial `laśkis [nuga teravaks] JJn; luisud on `mitmed `mu̬u̬du, mürjel luisud ja Pal; `mürgel luisud, kahest otsast teravad Ksi; mürjelist saab tetä tulekivi või kõksikivi Hls; vikatit teritädäss - - `mürgle pääl Ran; Mürjeli plödi pandas üte lapatsi ümbre, kui ärä kuevab, siss om väega ää vikati luisk Nõo; Temä olli väist smürjeliga teritänu Rõn; Ku ma˽`mürgli lastuga uma vikadi üle `tõmpsi, sõ̭ss timä käve haańast läbi nigu˽viuh ja˽viuh Rõu; `mürjeni pü̬ü̬r (käi) teritsess riistaʔ peenembihe Plv

moegas moigas

mogun magun

moigas moigas, moegas g `moika Vig Kse PäLo vorst, mauk ma sõi moegast Tõs; arilikult tehetse `moikid suurdes pöhades; seeśad `sirgus ku moegas Aud; annan sulle moegast PJg Vrd mõegas1

molgus molgu|s VJg, g -se hajusalt S, Kul/-ĺ-/ Mär Kse Tõs Hää/-ĺ-/ Kei Hls Krk, -sse Iis; `molgu|s Lüg/-ss/ Jõh, g -se Hlj, -kse Kuu VNg; molguss Har, g -a Trv; molgos Vig, g -e Ris molkus Ei niisugune `molgus kusagil tüöd `viitsi tehä Kuu; see molgus ep `oska midad teha Khk; Koer tuli `järge, see molgus vilus `seltsis `keima Kaa; Tuleb `vastu kut molgus, sõna äi lausu Pöi; Kui ta poisild molgus on, sis tast meest äi tulegid Emm; sain selle `väikse moĺguse (koerakutsika) Kul; lapse`põlves oli nii molguse `moega, nüid oo mees küll Mär; Ega moĺguste sugu ka ei kau Hää; oh sa va molgos Ris; õled üks pagana molgus Iis; Si̬i̬ naine peass tobu oleme, kes `säätse molgusege eläme akkap Krk Vrd nolgus2

mongas mongas Mär Vig varandus küll sel võib mongast `olla - - on üks rikas mees Mär; ajab sedä va mongast kokko Vig

morgan `morgan Kaa, g -i Pil suur, tugev; jõhkra moega [ta] Oo üks igavene morgan mees, söhukse vastu pole nali minna Kaa; ärrad olid `morganid - - `morgan on mõru inimene Pil

morgu mork1

mudgu muud|kui

muegul muigel `voatas nõnna muegul `näuga Trm Vrd muiul

muga1 muga Sa Muh Phl Rid Kse Khn

1. mõni, osa, muist muga inimes̀si oli sääl juba Jäm; mugadel oli üks, mugadel oli kaks Ans; muist tulid koju, muga jähi einamale Khk; tä oli `pörssud müind, mugade eest saand seitse, mugade eest kaheksa Mus; muga `peetisi igavesed suured jurakad Vll; õberahad olid [naistel] `kaelas, muga olid ristiga rublad ja muga olid `näoga Pöi; muga jätab noppimata `jälle Muh; muedu rahvas vägä paks, mahu mua `piäle, siis riigid sõdivad, muga `tapvad vähemäks Khn
2. (saarlaste hüüdnimi) [kui ma] söjaväge läksi, ma `kuultsi, [öeldi] et Saarema mugad tulevad Kär; nεε, mugad juba sii Phl; muga on `saarlane Rid

muga2 muga Kuu VNg Vai KuuK

1. järele, -mööda se on kätt muga VNg
2. moodi, plaani sie piĺl - - oli `täpselt sie pajupiĺli muga KuuK

mugal1 mugal g -a TLä; mukl g mugla Krl kõver (sarvest) mugala mooduga nigu pulli sarve, serätse ettebole kõvera, `õkva `puskmise peri Puh; mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette Nõo; väikesel eläjäl omma mugla sarvõʔ Krl

*mugal2 pl mugalad väike heinasaadKei Vrd mugelik

mugav mugav VNg Pöi KuuK Kod

1. rahuldust pakkuv, meeldiv, mõnus sie Mari on - - mugava juttuga ise VNg; kui abielusse `seie `tallu tulin - - ega siin `kuigi mugav ei olnud KuuK; mugav asi one ilos ja üvä Kod
2. laisavõitu Ta oli nii mugav, et ta äi liiguta mitte `öhte `asja teise koha `peale Pöi

mugel mugel Hel T, mugõl Võn Ote/-ĺ/ Rõn San Kan Urv Räp, mugla Kod, mugl Urv, mukl Krl Har Rõu, g mugla

1. seebipära, soop ei õle enäm muglada, mugla õtsan Kod; ku `ri̮i̮vit `mõsti, `panti `mukla sekkä Hel; muglaga om ää `muste `rõivit `mõske, ei ole lipõtegemist. ku põrmandut mõset, siss paned ka `mukla vi̮i̮ `sisse; mis illuss rasu, tost sai illuss `valge si̮i̮p ja mugel jäi `alla Nõo; mugõl jääss nigu sagu, ku veidüʔ kivvi om ja veidüʔ kiiäʔ saanu Kan Vrd mügel
2. lehelis mugõl, üt́s kõva lipõ, tuhast tetüʔ ja lubjast Rõn; Mugla jaoss `panti lehtpuu tuhk `tu̬u̬rihe, valõti kupal ollõv vesi pääle, lasti tõmmata, ku ärʔ `seĺgu, võeti tassakõisi mugõl päält ja nakati mõsu mõskma muglaga Urv; mukl om nii kõva, et `lõikass käe kat́ski Krl

mugi1 mugi

1. (toidunõu) a. väike kauss Oda pisukane mugi, `tostan hüä `ouna`putru meluda; tuo oma mugi lagejalle ja asu `laua taha `platsi Kuu b. kruus Mugid igä paremad `metsäs `kaasas kui `tassid, ei lähä `katki Kuu
2. toit kevädeks loppes mugi, ei old enämb `raasu `amba ala `panna Kuu

mugi2 mugi nudi loom ilma sarveteta loom, kellel sarvesi ei ole, se oo mugi; mugi `piägä loom, põle `sarvi `ühti Tõs Vrd mukk3

mugl, mugla mugel

mugli mugli pullvasikas `väike pullikse mugli Trv

mugri mugri murjan lapsele `ööldi et, [oled] must kui mugri - - kel silmad mustad, ära `kräämind ennast Lai

mugu1 mugu ümar nüid `simpse ei tetä, nüid tetäss ümärik küĺg, mugu küĺg. simbsi koguva `tolmu, nüid om mugu küllegä ahjud Ran

mugu2 muud|kui

mugul(as) mugul JJn Sim, g -a Hlj Lüg Jõh Pöi Rei Jür VJg, -i JMd; n, g mugula Vai; mugul|as g -a VJg Plt, -ase Koe; pl mugulad Vll Ris Trm kera; miski ümar või mügarjas ku päss`tallekesi kohiti, siis `üeldi, mis sa kisendad, näppistamma mugulad `välla; `Lõŋŋa mugul `vieres `säŋŋi `alle, kass `mängis mugulaga Lüg; `sarve mugulaga `kaiva `lehma toist Vai; Kenad suured mugulad [kartulil], pole just viga, kasuvad veel Pöi; õuna varid, `väiksed mugulad Ris; kaunis suured mugulad jäid [lõngakeradest] järele Jür; kardulil on tänavu ia paeĺu mugulid all JMd; oli üks veike lõngakera mugulas VJg Vrd mugur(a)

mugur(a) mugur g -a Hlj Har(n mukur); n, g mugura VNg Vai; pl mugure Krk

1. mugul `õige `suured mugurad jo all Hlj; pisukesed `karduli mugurad - - muguru one pali VNg; oi, sia pien mugura (lapsele) Vai; mugure `paĺla jälle (püksata poisikesele) Krk Vrd mügür
2. seljakühm; kukal mugura pääle lü̬ü̬ Har
3. ümar vahi, sel on mugurad `sarved VNg

mugõr müger1

*muig g muiu muie siis võttis muiu `näole ka ikke Tõs

muigi prunti pane sina enese mogad `muigi nüd VNg

muigos muigel `muigos `näoga Mih Vrd muikus

mulgas1 mulgas, mulges g `mulka Khk; `muulg|as g -a Vig Kse Mih PJg; muulag|as g -u Kir; pl `mulked Mus muulukas `seaste pole `mulkid nähagid Khk; ma sai koa muulagud, oli kraabi `kaldal mõni muulagas Kir; `muulgas naa ere punasesse ka ei lähä kui maasikas PJg

mulgas2 mulgas g `mulka mülgasTrm

mulges mulgas1

mulgi muĺgi Mär Kse Hää Kad Äks Võn Urv Plv Räp, mulgi Tõs Hel Ran Nõo Mulgimaale või mulkidele omane see põle kellegi meie maa keel, see oo muĺgi keel Mär; vammus oo mulgi `keeles Kse; Vahel sai muĺgi sõbradel `öeldu, [et oleksid] võinu ka piutäie `villa `tasku `pista, ku all räime`randes käisid Hää; vana muĺgi eit elas viel Kad; muĺgi pudru on kui keedetasse `kartulid, tangud ja rasv segamene Äks; mulgi peremehe olliva kõege `uhkemba Ran; muĺkel `äädusi tu̬u̬ mulgi ki̬i̬l ärä Nõo; sakõ˽kartoliʔ, nüüd üteldäss taad muĺgi suṕp Plv; muĺgisaań oĺl raudkõdardõ pääl ja ilosahõ polee·ri väŕmi all, perä pääl oĺl liĺl Räp

mung munk1

mungas mungas, p mungast varandus aeab seda mungast kokku Mär

murgin(a) `murgin g -a Hlj; n, g `murgina VNg Vai keskhommikusöök `lähme `murginalle Hlj; kas juo `murginal olito, kas juo `murgina pidito; puol `tundi oli `murgina, üks `tundi oli `loune `aiga Vai

muugu muud|kui

mõegas1 mõegas g `mõeka Mih Tõs vorst mine eit too mõegast ka; kaua koeral `mõekast saab Tõs Vrd moigas

mõegas2 meigas1

mõegus mõegu|s g -sse (taim) mõnes `paikes kasub kraavi `põhjes ja `lohmides mõegussid paĺlu Mär

mõgu mõgu kaldale uhutud kõrkjalasu mõgude `piale muneb [koovitaja] Var

mõigas mõigas, möi- g `mõika, `möi- Han; `mõiga|s g -sse Jõh IisR(g `mõika)

1. vaikiv inimene See oo mõigas, ei lausu `musta ega `valged; nigu möigas seisab vakka, mette üks sõna ei räägi; vahib kui möigas, ei `ütle sõnagi Han
2. ebasõbralik, tige (inimene) Va `mõigas on `teine, alati `torris, mina `selle `mõigassega `räekima lähe; `Mõigas mies, `longutab `ühte`puhku `jusku tige obune IisR

mõlgas1 mõlgas Mär, g `mõlka Kse Hää HMd tülgas mõlgas magu suus Mär; `siuke sańt mõlgas suus Hää; mõlgas piim HMd || see va inimese mõlgas Kse

mõlgas2 mõlgas korts, volt, mis puu painutamisel koore sisse lööb mõlgas lõi ülesse Iis

mägar1 mägar Iis, g -a Ksi; mägär g Kod Võn; n, g mägra Äks väike putukas (hrl kihulane) mägäräd one `veikesed kiholased, valusass nagu siäsed ammussavad; mägäräd süäväd, siis tuleb vihimä Kod; mägrad, ni̬i̬d on jah tiĺlikesed - - vagase `õhtaga tükivad kallale; mägrad, nii valusast ammustavad, sääsk või kihu on teist `moodu `jälle Äks; mägarad käivad `parves, peeniksed Ksi; mägärä tükivä sügüse änna ala Võn Vrd mägärik

mägar2 mägar Noa Trm, g -a IisR VJg mäger Pagari `metsas võib vahest mägara `aukusi näha IisR

mäger mäger Var, g mägra Saa Vil; mäger M TMr KodT, mäkr Lei, g mägrä; n, g mägra VMr Äks (metsloom) mia `tahtsi `mäkra sia `põrsa päha `kińni võtta, sääl mäe all on mägra `koopad Saa; mägra on nagu vähälik koer, kos `kõrgemad liivased metsad, sääl ta pesitseb Äks; mäger `oĺli pikk, kanis jäme - - suured küined olid käppe si̬i̬s, `auke si̬i̬s elas Vil; `saarmu ja mägrä rasvage ku määrid `saapid, ei `küĺme är (jalad ei külmeta) Hls; mägrä koera, madale jala i̬i̬st, aave `mäkru `auke si̬i̬st `vällä; paks ku üit́s mäger kunagi Krk; mäger om rasune lu̬u̬m, tedä ei süvvä, seebiss küll keedetess Hel

mägi mägi g mäe, mää üld(g mägi Vän Hää); p mäke (-ḱ-) Võn Kam Ote Rõn(mäkke) V; pl `mäeda Trv, gpl mägide Kod

1. kõrgendik mäest `alle on `ninda `kerge `tulla kõhe Lüg; `Kõrge mägi, sai ikke rönida `enne kui määst üläs said Jõh; tämä läks mäkke `liuguma Vai; sandi mihega on nii rist ja `raske elada, kut peaks liivast mäge koutu üles minema Jäm; ta tuli sii sammas mää all `moole `vastu Khk; möni pisike mägi on sii `kantis Vll; Siit öles mäge minek, annab ösna tõugata; Mees just naagu mägi tee peal ees (suur) Pöi; see pere on `orgos, teene paestab mäält Kul; mäe all - - kasus ilus rohi Mär; meil‿o `väikesed määd Kir; siinpool põle neid mägisi nii paelu Vän; me käisime seal mägide pial `karjas Hää; soos `kaśvis soo rohi, määl oli jälle `niuke lible ein Juu; seal mää all oli maja, tee `eares Kos; neid ruosasi `siena süiakse koa, nad kasvavad suos, ei määl on koa neid Amb; lapsed lasevad kelguga mäest `alla JMd; oli paks suur kuusemets mää pial JJn; mää otsas oli põld, üks kivi krõbestik Sim; mää all on peresid küll Iis; lähäb peri mäge; lapsed `ju̬u̬ksid `mü̬ü̬dä mägisid Kod; kui minu vanaisa on siin elanud, on siin määs nii suured puud olnud, et sülega `ümber võtta Pal; siin on mägesid ja `järvesid `tihti kohe Äks; ronisin `külge `mööda ülesse, sain mää `otsa; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; mäe `külgede pial käis kari ka Plt; `Laosse pu̬u̬l om `mäeda, siin om tasatse `maada kikk Trv; lükkäve `alla mäest ja `viave jälle kelgu üles Hls; meil om `siante peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts Hel; ma lähä mäest üless nigu kõbiseb; kae tsaari `aigu `anti tu̬u̬ mägi meele karjamaass Puh; serände äkiline mägi om - - ku sa‿i tiiä, lähät üle pää pikäli maha; ku suur toŕm om, siss - - `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; mia ka `näie, ku ta üless mäkke kongerd Nõo; mis siss viĺol viga `kasva sääl, tasatsõ põllo `maakõsõ omava, ei ole mäḱi Võn; siss `oĺli mul `rasse küll `süämen, `õkva nigu kivi `ku̬u̬rmat vedäsi `vasta mäkke Rõn; Mägi ei˽saa mäe manuʔ, a inemine saa iks inemisega˽kokku Urv; mäe otsan oĺl põld sääne sama ku all mäe Krl; liiväterä olõ õi˽suuŕ ei˽laǵa, a kae˽ku suuŕ mägi saa liivaterist; ka määne ilm um, ütel pu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõl pu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; no kuiss mi˽sinnäʔ armõdu `korgõhe mäḱke joua viiä˽suurõ mehe; tah no midä illo, paĺass mägi; tu̬u̬ majakõnõ om mäḱi `vaihhõl, mõ̭nikõrd tuisass `aknõraami˽ka `sisse Vas; pistülinõ mägi Se || suur kogus, hunnik terve mägi kiva Trv; tuul - - ai jää murru kokku, `kõrge jää mäe Ran; `olli suur lume mägi, siss ku sulama nakass, `lü̬ü̬di `katski ja pilluti laiali Rõn
2. piltl (soodsast, kindlast seisundist) sie asi akkab juo `alle mäge menemäie, säält enämb `tulla midägi ei õle Lüg; Mis sii änam, me oleme oma tööga varsti määl Kaa; elu lähäb allas mäkke LNg; `Täädsid nägu aimata, kas tuled omadega mäel Hää; põle äda kedagi, olen omadega määl Lai; kui oĺli suured talud ja suured kohad, sial `tuĺli joba mitu `kaalu linu, siss said `mäele SJn

mäng mäng Han Rõu, g mäng|u uus Kaa Vll(-ŋŋ-) Pöi, Emm Käi Rid Mär Vig Kse Khn// Tor Hää Ris Kos Jür JõeK JMd Tür VMr VJg I Plt KJn Hls TLä Ote San Krl Vas Se, -o Käi Plv Räp Se, -i Rid Mar Var Tõs Hää HaLo HJn Kad, mäŋŋi Sa Muh Rei Phl, `mängu (-ŋŋ-) Jõe Lüg(-o) Jõh IisR Vai, `mäŋŋü Kuu; n, g `mängu VNg Vai(); mäńg Muh Kõp, g mäńgu (-n-) Saa Juu Trv Pst Puh Krl, mäńgi (-n-) Tõs Nis Koe Krk; g mäng|u, Krk; mängo- Võn, mäńgi- Jür KuuK VMr, mäńgü-, -ngü Har

1. meelelahutuslik tegevus; mängimine `pulka sai `mängida, `kantskiest `ütlesima seda `mängu; `konna`karbid siin on - - jões, `piskse `piialle `tuodi `mäŋŋust (mängimiseks) Lüg; `katskii· mäng, piir `tehti maha, kepp õli ja pulk, seda `luobiti - - kui sai `pulga `piiri `pääle, siis sai `mäŋŋu omale Jõh; pimetsoku mäng Jäm; mis `mängi sa möistad Khk; `pulmas olid mäŋŋid ja tantsid Mus; niid lapsed enam ei mäŋŋa seda `mängi Krj; igas külas olid omad mäŋŋid Vll; paĺl‿o jälle üks mäńg. nüid‿o iga `tõugu `mäńga lastel Muh; kibimängud olid ja `kangakudumise mängud. `meitel olid nisust töömängud kõik, kui me `karjas kεisime Rid; nisoksed mängid olid, terekibi `naaber ja kibimäng ja Mar; julgu `löömine, see oli mäng Han; `meitel oli `nipski mäńg - - ega `meitel muud `mäńgi põln Tõs; ringi mängid ja tansu mängid ja kõiksugu mängid on Hää; see saar (põndak) oĺli mede `mäńgude koht Saa; lapsed akkavad öheteśe eest ää `petma, üks ot́sib, se laste mäńg Nis; ega mängu pärast tüö tohi tegemata jääda JMd; ega mäńgiga elatud soa Koe; neil oli sie `kuorma tegemine mäńgi asi VJg; tiemä üks mäng Kod; küläde pääl teive `mänge Hls; pimme sikk olli sisimin mäńg, sedä tetti `kamren; `mäńgme `mõnda `mängü Krk; vanasti olliva sõõri mängu Nõo; mis `mängo sa mõistat Plv; nakatõ `luśte `lü̬ü̬mä ja `mängo `lü̬ü̬mä Räp; määnest `mängu mi no nakka `mäńgmäʔ Se; mänguga mängeldes, kergelt ruhi lät́s küllüle, ma˽rońe mängoga `ruuhtõ tagasi ja `tõmpsi tä kah Plv; piḱk söögivahe˽tü̬ü̬d tet́äʔ, a - - õdago [pead] mängoga kodo tulõma Se || mängult Olõ sia mängüst obo Khn
2. (hrl riski või kombineerimisega seotud) tegevus; olukord Minu mäng `paistus läbi olema, vade ega ma `sendä viel taganend (lüüa saamisest); `mendi juo kätt`päidi kogu ja vahel `ueti viel `kaikad ja `teibäd juo `mängü; eks sel vanal old siis ehk ka `kuigi `palju seda raha siel `mäŋŋüss Kuu; sie (piiritusega kauplemine) oli ikke näil au`mieste mäng Vai; Kõik võib `mängus (elus) ede `tulla Pöi; Need kiilud lähevad veel mängu Tür; pani `jälle oma tuhanded `mängu VMr; Siis kui pannud vikati `mängu, siis mõne löögiga õlnud teistel kannul Trm; sõsar - - käis `õptaja juuren kisendämän, meie aga `vaśtsima sedä `mängu Kod; tu̬u̬‿m üt́s `umbõ mäng kõ̭iḱ (loata ärakäimisest) Plv
3. loomade paaritusaegne mänglemine `milla `metsisse mäng `algab; no näd `muidu `kutrutavad küll `tetred sügise, aga‿t sie põle mäng `ültse, `ainult keväde on sie mäng; näd `lennäväd `õhta `mängo, robin taga Lüg; `Kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali IisR; Kui mäng (kudemine) `lahti on, siis [särg] änam `õnge äi võta Pöi; päiligu `säinad oo sui aal mäŋŋil Phl; mängist lastase tedresi küll Tõs; tedres - - tieb siuh ja siuh nende mängu ajal JõeK; tedred ja mõtussed - - käeväd mängule - - päävä tõõsu ajal näil one si̬i̬ mäng Kod; kevadene mäng on siis see, kui nad kudrutavad sial väĺlas Plt
4. pillimäng, -muusika ta akkas viiulid piŋŋutama - - siis läheb mäŋŋiks `lahti Muh; kannelde mäng om ikki `väega illuss Puh; `leierkasti mehe käesivä liinan akande `alla `mäńgmä, mõni ańd raha tolle mängu i̬i̬st; pasunaku̬u̬r laseb nigu üits kõlin, väĺlä pääl mäng om `väega iluss Nõo
5. mänguasi äga meil pole siis sedissi `mängisid olnud, kut niid lastel on - - klaasipudeli tükid olid - - siis männi `okste küljes kurdid ning, nee olid `jälle Jäm; minu ema - - tegi ilusad obused sellest jänekakust, nee olid meite mäŋŋid Khk; [uss] olnd tuas lapse mäŋŋiks Mus; kulli pea tegid lapsed jõuluks mäŋŋiks Muh; tõrode `otsas oo `pisksed nagu kübäräd, need oo ikke lapse mängiks Mar; laps mängib oma `mängidega HJn
6. komplekt `õstasin ühe `mängo `kaartisi Lüg; Sene mehel aa mütu mängu püüsid Emm; vene kõige mänguga (paat koos püügiriistadega) Ran

mängu- siin õli üks ia `mäŋŋumies, küll, `mängis iast `kannelt; `seitse kaheksa [tetre] ja sedäsi tuli ikke `sinne `mängu`platsile Lüg; `itles ennast mängimiheks, `tömbas suurt löötsa `pilli Jäm; lastele tehasse puust mäŋŋiobu Khk; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; mängi`kaartidega teeb tükka, `metmetsugu `kuńtsa Tõs; tõime laadalt lapsele ilusa mäńgi kańni Nis; mänguobene one puust, mes lapsile tuadasse Kod; egä ma su mäńgukańn ole Puh; mängüriista tetäse kõopuust, `vahtrõpuust, kuusõpuust, nu̬u̬ omma mängüriistapuuʔ Har; lasõ ma `kullõ vi̬i̬l tõõsõ mängotükü kah Räp

märg märg g märja () eP, `märja, R(n `märgä VNg Vai)

1. adj a. rohkesti vedelikku sisaldav, vedelikust läbi imbunud või sellega kaetud nii märg, et noretab Kuu; ega `viĺja ei saa `korjada `märjanna Hlj; `märja `riietega ei saa `välla `menna, `märja riide sies tuleb külm Lüg; obone lähäb `märjäst, `vahtu kõhe Jõh; Igavesed `märjad `roikad - - `kesse neid põletab IisR; sie on ikke se vanainimese `tundemärk, et `silmäd `märjäd ja nenä `tilgub Vai; see töö vöttas nii märjaks Ans; kääd tehasse märjaks, kui `leiba akatasse üles tegema; kasta oma suu ka märjaks (joo ka) Khk; märg vili `pandi ogise, kuiv vili `pandi nabrase Mus; märg kui nońn Vll; Kõrvatagused alles märjad (noor veel); Katsu magada, kui sool küljealune märg on; Küliks on aeg varane, maa on veel märg ja külm Pöi; kui karjast `tuldi esimest kord, siis kasteti märjaks; märg sa oled, märjemaks sa εnam ep või `soaja Muh; Ma olen nii ligund - - märg kui uppund kass Rei; `olle nii igine ja märg, et püksi `värdle vahelt `tilkos vesi maha Phl; vesi oo so jo märjäks teind Mar; ma kein märja roho peal Kul; tegi püksid märjaks Mär; tänabu sai märjast pärast sisse tuua eenäd Vig; Küll Saśs `sahkis `niita, nii et pia oli märg Han; ää istu märjä moa `piäle `ühti; kuevatada, mis muud tehä siis `märgi kätega Tõs; Sua‿mtõ `märge puudõga tuld põlõma; Ää pang `einu `märgen kogo Khn; leevad tahvad märjas `kasta Tor; noodalestel alati märjad `riided `seĺges Hää; kui märg vili `seisma jääb, siis lähäb läpastama Nis; poiss on nii märg kui vette kastetud Kos; lume uidakas on kuivad lume`elbed, rändsakas on märg HJn; pea märg, enne kui [säärikud] `jalga saad JõeK; Kui `pestud suad, siis oled ise sama märg kui see lammaski Amb; oh sa aeg, kui märjaks palit soand Tür; märja `moaga ia istutada Koe; sa oled täna nagu lina `liutaja märg VMr; uhasid `poĺkad, n‿et pia märg ots Sim; ära sinna `märga `kõhta istu Iis; ei sua vi̬i̬l kedägi tehä, mua on vi̬i̬l märg; `elde perse alate märg vns Kod; õli nagu kaśs märg Pal; kui iki kõvamast tööd teed, võtab ihu märjass Ksi; need on madalamad kohad, seisid alati märjad Lai; `ämmus kuevab [vili] ära, ei soa märjaks Pil; siĺmäd on tal märjäd KJn || piltl (kergesti vihastuvast inimesest) ei `kannata mitte `märga sana Hlj; kannatamata inimesele vöi mette `märga sönagid ütelda Khk b. vihmane, sajune nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olnd Khk; Niid kuluks üsna eesti - - seikest märga ilma - - ää Kaa; märjem aeg, sis‿on ein `kergem ka (niitmiseks) Vll; Täna on nii märg ilm, äi sellega too `põhku äga midagi Pöi; nüd‿peab `kangest `märga `aega (sajab pikalt) Rid; kui oli ike märg aeg - - siis sai (kuhi) ike tahedama koha‿päle `tehtud Mär; Märjä jõlmaga ette `kerge `niitä Khn; `vaata kui soe ja märg ilm HMd; külm maikuu ja märg `juuni täidavad põllud Rak; kui märg aeg, `juurdub [vili] rutem Trm; eks sügise old kõige `rohkem neid `märgasi `ilmasi Lai
2. subst miski märg a. vesi vm vedelik laps tegi `märgä Jõh; Vere rohuks kutsuti, kollane märg sees Jäm; Pühime paranda ää, mis see pisike märg teeb; Seda `märga tuleb nüid ega päe ölalt `alla Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; riie oo natuke `märga saand Mär; `märga (kastet) ei tohe lammas `sisse `süia, jäeb tõbises Tõs; kuib oli, nüid teeb `märga PJg; sial on `märga, ma annan lapi JJn; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; täis vuat́ immitseb pruńdi vahelt `märga `välja Kad b. (alkohoolne) jook mies on nattukese `märga saand Lüg; Joulu aeal, siis `tehti `märga Jäm; `kange märg akab ikka pehe `kinni Khk; Meki meite märga ka Kaa; Toit läheb `kergemine `alla, kui midagi `märga `peale võtta on Pöi; Äga ma sünu märga äi laida Emm; `peime poolt `minnes olid ajumed kõige ees ja - - neil olid omad märjad ike koa `juures Vig; `purjus põle `ühti, mud́u natuke `märgä saan Tõs; Puust `tehti `lähker, `märga `kuasa võtta Amb; põle `märga kiele piale soand Koe; jahu köŕt, leiva `piale `märga rüibata Kad; anna mulle `märgä juada Kod; ei märga ega kuiva ei jooki ega sööki ei ole `märga ega `kuivas süend, on nii `aige VJg c. märg keskkond, ilmastik või koht `Märjaga `konnad `väĺja `ilmund IisR; saue maa läheb märjaga nönda lidriseks Krj; Kevadine märg taheneb ruttu Pöi; märjaga soa `terveks koa teha, nabrad‿o lademes moas Muh; ei tea, mis asjast need `roosteplekid tulevad, kas märjäst või Mar; kui oli kuib ilm, sis‿sai ühe kütuga läbi, märjaga sai mitu küttu teha (reheahju kütmisest) Mih; märjaga ei kolva ein kokku `panna HMd

märgu vihjamisi `ańdis `mulle seda märgu `mõista Plt

märgus `märgu|s g -kse VNg; p `märgust Hää Pal niiskus, märg olek `saunas one pali `märgust VNg; Kui jääb kuival su̬u̬lvi̬i̬st liha või räimed - - `märgust änam ei ole Hää; minul lehm õli alati vesimärg `ü̬ü̬si - - [luupainaja] tegi tämale seda `märgust Pal

märgäs märksä1

mäugma `mäugma mäuguma, näuguma kassiʔ `mäugva Rõu

määg määǵ, määḱ g määgi Hls Krk mähk kase või lepä `määgi kästäs aava `pääle panna; ku ku̬u̬ŕ `kinni, siss ei ole `määgi änämp; määgi aig kooriti är kuuse, ku koore `valla Hls; määḱ kasvats puud, puu lää jämmepess määgige; mia ole lepä `määgi küll söönü - - lepä määǵ om kippe, kase määǵ om magus; puud nemä vanast `raiusive just määgi aig - - mai kuu sehen Krk

määgnä `määgnä määgimine Laudan oĺl `määgnät kuuldaʔ Har

möegas möegas g `möika jäähunnikTrm

möga möga Lüg IisR Vai Kaa Pöi Emm LNg Mär Hää Saa Hag JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Lai, mögä VNg Tõs Juu Kod KJn Trv Krk Hel Rõu

1. tühi jutt, lora; loba älä aja möga juttu Vai; Ah, see pole muud kut paljas möga Kaa; εε ae sii jälle oma möga Emm; mis sa `tühja mögad, ajad peale möga suust `väĺla Mär; aab `tühjä mögä Tõs; siu (sinu) jutt on möga puha Saa; aab oma möga `väĺla Hag; selle inimese möga sina usud JMd; sie on mud́u‿ks möga, aga mitte mehejutt Sim; mögä on ku puŕjun inimene kõneleb, ei `õtsa, ei perä Trm; Tema aab mudu mögä, kis sest aru saab, paelu sial õigust ja paelu mudu möga on KJn; si̮i̮ om üits mögä jutt, sel ei ole midägi `põhja Trv Vrd mügä
2. halv mögaja, möga ajaja `Purjus `peaga ta on `sõuke möga, et taha teist mitte näha Pöi; üks kuradi möga on teene Trm
3. püdel mass, mögin supp `jüśku mögä, põle vedeläd enäm `ühti Juu

mögin mögin Kuu Lüg JõeK VJg, g -a IisR Vai Kaa Mär Saa Kad Trm, -e Käi Krk, Ran; n, g mögina VNg

1. mökitus ei tea kas lammas oo talle toond, tegi seal niisukest möginat Mär
2. möga, jama sial ei saa `arvo midagi, `muudku üks mögin `vaide Lüg; älä uso tämä mögina Vai; ei taha siu möginad kuulata änam, kas sa lõpetad oma mögina ükskord ära Saa; Kas sina - - aru kah saat sellest möginest Krk
3. möks, püdel mass Mis mögin sie on, kas supp vai `putru, aru ei saa IisR; Kas sihuke mögin `süüa ka `aitab Kaa; mia seda möginad küll ei taha Saa; tie on mudane, nagu möginad täis kõik Kad

mögri mögri (loom)Koe

mölgas mölgas g `mölka JJn Lai Plt mülgas pat́sik on tät́sa mölgas JJn; kukkus `mölkasse Plt

möügme `möüǵme, (ma) möügi Hls Krk möirgama pulli möügive Hls; ku äŕg kurjass lää, siis kaaṕ, `sarvege lõhk maas, möüg ja lask `kõhvi; Kui puĺl ninda kurjalt möügip, sis ta võip `keŕgest `seĺgä kah tulla Krk

*mügal pl mügalad mügar pisikest `sarve mügalad õlid pias neil (merihärgadel)- - mügalattest jäid `võrku `külge `kinni Lüg

mügam mügam g -e Mus Vll Pöi Muh Ris, -a Muh Hää Ris, -i Pöi Hää

1. pikergune heina- või viljahunnik vanast `tehti mügamed pöllale, üks ots oli kohe `pöhja, teine kohe löunat Vll; Nee pole kessegi nabrad, muidu öhed mügamid on kogu `aetud Pöi; `einu tihasse `paergu veel mügameks Muh; mügama ein vihmaga ei seisn, ta ju pikk, pialt sadas vihm `sisse; odrad pannaks mügamas Ris Vrd mügamik
2. mütsak, ebamäärane kogu Ma `vaata, üks mügam seisab tee peal Pöi; Lu̬u̬m või kivi või inimene küirakil - - ni̬i̬d on mügamid Hää
Vrd mügames
3. (väikesest lainest) vesi on vaga, aga `sõuksed `laine mügamad on sihis vi̬i̬l Hää

mügar mügar g -a Pöi Kse Tõs Kad; mügär g -a Tõs Trv, Kuu Jõh, -e Hls Krk Hel

1. a. kühmjas moodustis Kiil õli `aigus `kapsa `juurika `külläs, nigu mügäräd Jõh; Vihma `järge maa on mügarid täis, vanad inimesed `ütlesid, maa `õitseb Pöi; käed olid kõik täis mügäri Tõs; meriärg on imelik, tal on mügarad pia pial Kad; põlve küĺle pääl olli elepunane nahk - - midägi kahret es ole - - või mügärit Trv; `rõõval om mügär sehen, ku lõng näbrän Krk Vrd mügarik, müger2 b. ring loomasarvel mitu `poiga ta vana om, setu mügärt tulep sarvel `pääle Krk; igä `aaste `kohta tule üit́s mügär manu Hel
2. (rünkpilvedest) tuul ajab pilve mügaraid Kse; kui akati `kartulisi tegema, siis pidid olema mügarad `taevas Tõs; taevass om mügärit täis Trv

mügel mügel g mügl|a Hel, Trv; pl müǵläd Ran

1. kärn siga [on] marjan - - kui `pääle tuleva nu müǵläd Ran
2. soop, seebipära Põrmandid `mõsti iks müglage, tu sei kirbu ja põrmandu saiva `äste valge Hel Vrd mugel

müger1 müg|er g -ra Jäm Kaa, -rä Hel Nõo Võn Kam Ote San(n -ŕ) Kan Urv Rõu Plv, -ri Hi; müg|õr, -õŕ g -ra, -rä Kan Urv VId; müg|ür g -rä, -rü Kan; n, g mügri Sa(-a Jäm) Hi; müg|r Jaa Pöi, g -ra Urv, -rä Plv Kra; mükr g mügr|a, Krl Har Lei; ḿug|õŕ Vas, g -ra Rõu Se(n -r); ḿukr g ḿugra Krl Har

1. mutt vahel seantsed suured mügri lasud rohu sees, mis ta `mulda üles aeand on Khk; mügrid `mültavad maa sihes, kes neid käde saab Kaa; Poiss nagu pisike mügr pugrib einde sihes Pöi; mügrid ajavad `mulda üles Rei; mügrä eläve urun Hel; vahi, kos müger om `mütnu Nõo; müger künnäp maad üless, nigu tsikul mulla kueha üless `aetu Kam; `mükre `nahku ostõtavat ka Kan; Pini oĺl paĺlu mügrä mütüssiid `vällä `kraaṕnu Urv; meil teḱki `poiskõsõ `kapstõidõ tuuĺratta `mükra hirmuta Har; mügõŕ teǵe `kuŕja tü̬ü̬d, aja liĺli˽kõ̭iḱ `ümbreʔ; sai mügra kätte, kai ḿugõŕ kolmõ jalagaʔ Rõu; mügräl om kõ̭iḱ maa mütet üless Vas; mügõr, nõ̭na kui t́sial Räp; kuju suvi, sõ̭ss om `mükre; tu mükr ka tsońg Lei
2. hiir; rott pöllal vilja nabrade all on sügise mügrid Kär; Koer kaapis mügri pesa välja Kaa; Mügri - - mõnikord söövad õumpute juured `talve alt ää Pöi; ma nägi suurd mügri `lautes Phl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur