[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

maatuma `maatuma paatuma maa on ää `maatund, vihem on kövaks peksnud Rei

mahtuma `mahtu|ma R/-maie Lüg/ Sa Muh Rei hajusalt L, Ris/(ma) mahon/ Juu VMr VJg I/`mastu- Kod/ Plt SJn Trv T Plv Vas, -mma Har Rõu, -m(e) M San, -mõ Krl, (ma) mahu(n); `mahto|ma Vai Vas/-mma/, (ta) mahob Mar Mih; mahuma Tõs, (ma) mahu Lei; pr (ta) mahub KJn, mahuss Kan Räp

1. suuruselt kuhugi sobima või paigutatav olema; millelegi või kellelegi ruumi olema näd tahid kaik [võrgud] mahutada `sinne `paati, aga ei `mahtund Kuu; ei sie mahu naha `sisse (vihasest inimesest) Hlj; mina ei mahu siin `istuda VNg; sie supp ei mahu nüüd `kaussi, laa (las) jääb potti; nied `soldatid on `mahtuned `küüni kõik magamaie Lüg; `riidi on `kitsas, ei mahu `selgä Vai; kiriku mahub pailu inimesi; `koorma `liiga suur, äi mahu väravast `sisse; tεεb, kudas see (õlu) ta `köhtu keik mahub Khk; vagu `lambud mahub pailu `ühte `lauta Vll; Kerstu ots jääb ede, uks äi mahu `lahti `käima; Ta on juba nii jäme, et äi mahu änam `pükste `sisse Pöi; ei ma `mahtun εnam `lauda Muh; piim mahub pütti Rei; tea, kas selle `aśta `sesse mahob see vili või Mar; uks on `paisund, ei mahu `kinni Mär; `ühte `nurka `mahtosid kahe rehe põpped üsna `easte ää Mih; kaan ei mahu `kinni, täis vägä, võta vähämäs Tõs; Kas `mahtuga kõik õonad `koŕvõssõ; Nied iäd suurõd `suapad, kolm `puari sukkõ mahub `sisse Khn; Kui kitsas vü̬ü̬ `teh́ti, terve kiri ei `mahtunu ära, siśs `teh́ti pooled kirjad; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; see nii pisike kot́t, ei `sõnna `sisse nii paelu mahu, kui ma `tahtsin `panna Juu; ei mahu `sisse, uks on kitsas Koe; kõik kraam ei taha tuppa `mahtuda Trm; kitsas riie ei `mastu `selgä, lahe laiemass, siis `mastub `selgä Kod; kõht täis, ei enam mahu `sisse Plt; `arkelt (kola) on nii paelu, et ei mahu kusagille SJn; va edimese `kambre olive suure ku jaama kunagi, siss `mahtusi paelu rahvast `sissi Trv; kikk mahtusive kogusin eläme Pst; ei mahu si̬i̬ siul `seĺgä; muidu `mahtusi vähepit kolm `istme Krk; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran; `kange aleduss tu̬u̬ lei nigu punni ette, es mahu supitilk ka lõõrist `alla Puh; ku suvel ka vi̬i̬l sugu `vihma tulna, siss olna serände viĺla õnnistuss, et ei `mahtuna kohegi ärä; nii suur ahi `olli, et - - `mahtusime kolmekeste magama kõrvutside; vanast kimmelgit es ole, meil `olli aeda saena ja aia vahel niipaĺlu `ruumi, et `sinnä `mahtusi sital `käimä Nõo; kapstastel piab olema nii laǵa vahe, et lammass paari `poigega mahub magama Ote; `võtnu `ku̬u̬mbalõ, siss olõss `mahtunu me˽mõlõmba; taa mõts oĺl `väega paks, siss no˽kidsutass `harvõmbass, ei˽mahuta muidu läbi `käümä; nii `uhkõ, et ei mahu lävestki `sisse Har; Lummõ tulõ ku˽mahus (tugevast sajust) Rõu; ei taha ärʔ `mahtu, `väega paĺlo sai Plv; Poig om täl küll sääne, et ei mahuʔ ubagiʔ `peŕsehe (uhkusest) Vas; ku [vili] partõ `pääle är es mahuʔ, tet́te vaak Räp Vrd mahkuma, mahtma
2. piltl Ei ole ta `seieni mahund sõnagi `lausuma; Nad `läksid pahast, nävad nüüd mahuvad viel läbi `käima; Sie ei mahu teregi `vasta võttama, käib pia `seĺjas IisR; ei meno jutt mette `sõnna ei `mahtond Mar; nii `uhke, et ei mahu teiste inimestega `rääkima; ei mo jutt `mahtund seal kedagi, tema jutt mahub ja maksab igal pool; kui teene ütleb teesele alvad sõnad, vat see mo `sisse ei mahu Mär; meno jutt ei maho `senna `ulka Ris; ennem `ütles ikke alati, kui kodunt ää läks, aga enamb ei mahu kudagi `ütlema VMr; teine inime ei mahu teisega kokku Iis; si̬i̬ ei `mastu meele `tulla, one nõnna `uhke Kod; nii `uhke, et ei mahu `rääkimagi enam Pal; sääl om üit́s `piinlik olek, kos tunnet, et kiḱk om targa, et su sõna ega kõne ei mahu Trv; si̬i̬ om üit́s `mahtumede inimen, ei mahu eläme Krk

maltuma `maltuma RId(-maie Lüg), `malduma Kod taltuma a. rahunema `viimast `maltus, jäi magama (lapsest); vahest obone `liiast `juokseb, jääb `viimast pidämäie, `maltub Lüg; `Estest `riidles ja `jonnis, pärast `maltus IisR; las obone `seiso, küll tämä `maltu Vai; lahe `õlla, kuńni tä `maldub Kod b. raugema, vaibuma tuli `maltub, tämä enämb ei põle `ninda `suurest; `eilegi õli `kange tuul, a `õhta iel `maltus ärä Lüg; `kolmandel `päiväl `ilma vähene `maltus, siis `läksimö `joele Vai; valu jo `maldub, jäeb vähämäss Kod

maotuma `maotuma maotuks omenad `lähtöd `maotuma Vai

mastuma mahtuma

mattuma mattu|ma Rõu Vas, -mma Har Rõu

1. millegi alla või sisse maetud saama taa om `aigupeten kińni mattunu `maaga Har; mõ̭ni ku mattuss maa ala, maa satass kui pääle, tu̬u̬ ka läppüss ärʔ Rõu; mattu `olgi `alla Vas
2. lämmatatud saama rinnaʔ mattusõ `kinniʔ Rõu

minestuma mines|tuma Lüg, -ümä Vas, -ümmä Plv, -üme San Krl(-ümõ); menestuma Kuu(-ümä); tn minestümine Har minestama õli tark `aatri `laskija, lasi `aatri, siis minestus minu ärä Lüg; näet `keŕkün ka pühäbä üitś tüd́rik minestü är San; nõrga süämegõ inemise minestüse `kergele ärʔ Krl

*molstuma (ta) Molstus segi loksuma Molstus ar [piim] Se

muristuma muristuma mõranema kauśs muristus, lätt `kat́ski Räp

mustuma `mustuma Trm KJn Trv TLä Krl/-mõ/ Rõu Plv Vas, nud-kesks `mustenu Nõo Krl määrduma `laua linad `mustuvad Trm; palit saesab tolmu käen, `mustub ärä Ran; egäpäevitse `rõiva, ni‿m ärä `mustenuva Nõo; laud oĺl är˽`mustunu, ma nühe taad `lauda Rõu; `valgõ rõivass `mustuss ruttu Plv

muttuma mut́tuma Vas Se eksima, (peast) segi minema Meelest mut́tunuʔ Vas; langa lugõmine, lätsivä segi, ma mut́tu ärʔ; ma˽mut́tu sõnnogaʔ arʔ, sa‿s ni üldä, ku `tahtsõ; sa olt `veit́kese mut́tunu meelest; ar mut́tu tuu `tüt́rik ka uma elogaʔ Se

muutuma `muutu|ma Kuu Lüg(-maie) Jäm Khk Muh Kul Kse Tõs Tor Saa JJn Tür Koe Rak VJg IPõ KJn Trv TLä San Plv Vas, -mma Har, -mõ Krl; (ta) `muudub Kod, nud-kesks `muudunud Pal, `muutonuʔ Räp teistsuguseks saama `ilmad `onvad `muutuned, nüüd akkavad `jälle `kuivale Lüg; riie `muutus rabedaks Khk; küll aad `muutuvad Muh; madal maa `muutub vihmaga päris sooks Kul; olen moonakade seas `muutund Tor; rohiline rõõvas `muutub päeva käes `valges Saa; kägu pidi ka kuĺliks `muutuma - - siis pidi akkama ka `linde `murdma JJn; tuul on täna nii `vaĺjuks `muutund; kõik lapsed `muutusid virgaks Tür; pruut́ `muutund kivi`sambaks Rak; ku one ele pääv, ilm `muudub Kod; mõni koht - - kui ta `enne oli kõvem - - `muutus sooks Lai; väŕm nakas `muutuma Puh; mõ̭nikõrd `muutuss ilm, ku vastanõ kuu luuass Har; koh paĺlo verd oll maah ja `haisas ja tu̬u̬ `muutu tõbõss Vas; viimäte käve sääl, oĺl kõ̭iḱ `häśte, nüüd omaʔ kõ̭iḱ aśaʔ `muutonuʔ Räp Vrd muutunema

mõrõstuma mõrõstuma Vas; nud-kesks mõrõstunuʔ Har pragunema, mõranema ärä mõrõstunuʔ, mõrrõʔ sisen Har; lambi t́silendri um mõrõstunu Vas Vrd mõristumma

mõõtuma `mõõtuma Var Khn mõjuma Anna sedäsi, et `mõõtuma akkab Khn Vrd mõõduma

*mätistuma nud-kesks mät́istünnü mätastuma, mätlikuks muutuma mät́istünnü niit Räp

mültuma `müĺtuma Nõo Kam

1. ummuksis vinduma või kustuma ligeda puu ei tahava palada, tuld ei `näegi, mugu `müĺtup ja `suitsep Nõo; tuli mugu `müĺtup paa all Kam
2. kopitama, riknema Kui kellert kah vahel ei õhuteda - - siss om õkva kõvaste mültenu ais tunda Nõo; suṕp - - om `müĺtenu, ei `kõlba enämp Kam
Vrd mültümä

*mürtuma (nad) `mürtuvad kopitama [kui] Jumala mäŕgi einu kokku paned - - `mürtuvad ära Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur