[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 227 artiklit, väljastan 100.

maalutama maa|lutama Mär Jür JõeK JMd Ann Kad VJg Sim Trm Lai Plt, moa- Jür HJn Pil, mua- Juu VJg

1. (rinda andes) uinutama [ema] maalutas tagatuas last, mine naa `tassa Mär; maalutan last, ehk jääb magama JMd; küll mualutan seda last täna, aga magama ei jää VJg; mutku maaluta aga teist, magama ei jää Sim; maalutas last nii kaua, kui jäi magama, pani nisa suhu, oli juures Lai Vrd maalustama
2. vedelema, laisklema Teised juba tööl, tema aga maalutab ikka veel; moalutab ulga `aega asemel, `enne kui `väĺla tuleb Jür; Mis sa maalutad, mine `tüöle Kad; ma ulk aega pidin ennast maalutama (pikali olles hoogu võtma), `enne kui ülesse sain Lai; laisk inimene maalutab Plt
3. magatama sedä need poisid käiväd mualutamas, nüid tüdruk `jälle kasus Juu; kui kaua ta teda moalutab, et ää ei võta Jür; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil
Vrd maanutama
4. manguma ärä `maaluta, ega ma `anna; no sie laps `maalutab vanemide kääst kõik `vällä, mida aga tahab Lüg
5. sõõrutama nad maalutavad ikka mõne kitse üles - - `lehma ei saa maalutada Ann; `kitsi maalutasse Plt

maanutama maanutama Jõe Kuu/`maa-/ Mär Vig Kad/-ua-/

1. suigutama ma lähän maanutan lapse magama Mär; mis sest vana inimesest maanutasse, lapse `kohta ike öetässe Vig
2. magatama kui poiss käib tüdruku juures, siis käib `tütrukut maanutamas Jõe; ega see poiss sitt seda tüdrukud võta, maanutab mud́u seal Mär
Vrd maalutama
3. meelitama muanutas teiselt raha `välja Kad
4. pilvitama Siin o `maanutand juo mittu `päivä, küll se - - sadu ka tuleb Kuu

maaritama maaritama Mär Kod/-ua-/ maarjatama `maarja sulatati keeba vee sees ää ja valati `lõngadele `peale, `lasti natuke `aega `seista, siis `pańdi `nõrguma, suur vesi `väĺla, siis `pańdi lõngad alles värvi `sisse, mud́u ei pidand väŕb peal `seisma. maaritasin lõngad ää, nüid panen värvi `sisse Mär; muaritite lõng `este ärä - - ku ei muaritand, siis ei `võtnud `värvi `külge Kod

maarutama maarutama Kad Lai logelema mis sa maarutad siin poiss, kui sa `tüele ei läha. plika tieb tüed, aga sina maarutad siin Kad; kaua sa maarutad, kui maast `lahti ei saa; kaśsi `kohta võib küll `öölda, et maarutab sial truubi nukas nigu vana mauk Lai

maatama `maat|ama Kuu Lüg(-maie) Jõh Hää Saa Kod/-ua-/ V(-mma), -em(e) Hls Krk Hel San; (ma) `maadan Kuu, `maada Rõu Vas Se, (sa) `maadet Krk magatama a. magama panema; magada laskma `maatab `luomi `ühte `puhku, ei aja `süömä ei Lüg; muko `muatab [loomi], laheb magada Kod; si̬i̬ oiap ja `maatep neid (kasse), lasep oma tuppa magame; ammu lätsit last `maateme, iki makkat alle; mis sa karjast `maadet, aa na `sü̬ü̬mä vahel. terve ommuku pooliku `maadit `karja Krk; `maatadass (lastakse kaua magada) tütärlast, lehmä˽`rü̬ü̬ḱvä˽laudan Kan; `maatass pääle naid eläjätüḱke tan, mińki̬i̬st sullõ palk mastass, ku sa˽`maatat Rõu; kaŕuss om ḱulʔ `tääḿbä `maatanuʔ eläjit, olõ‿õi·ʔ `piimä määnestkiʔ Se b. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama maha jäid `maatud `neiud Kuu; poiss käib tüdrikud `maatamas Hää; sii maats `poissi `enda man Krk; tüdruk pidi mitu `nuhklust tegeme: obesid `oidma ja tedä (meest) ka `maateme Hel; ta maat́ miu ega `ü̬ü̬se Puh; sügise saap kaits `aastat, ku ta `poiśsi `maatama nakass Nõo; `tüt́rek `maatass `poissi `hindä man Plv

madistama madistama Mar Nõo madinat tegema; möllama Küll nad aga madistasid, vesi oli soe ja läks kohe madistamiseks lahti Mar; Nakava madistama (madinal jooksma) ütele ja tõisele poole Nõo

madritama madritama kontrollima, läbi otsima kõik laevad madritadaks Hää

magatama magatama VNg Lüg(ma˛atamma) Jõh Vai S(-dama Khk Emm Rei) hajusalt , Tõs hajusalt K, I uus Nõo

1. magama panema; magada laskma ema magata last künä `sisse VNg; mia olin küliti, magatin last Vai; magatas last nii kaua, kui jäi magama Mär; karjalaps ei süöda `luomi, muudkui magatab aga Iis; emä magatab last, paneb last magama, lähäb sängi kõrvale ja annab nisa, moeto ei jää magama; si̬i̬ kaŕjuss ei õle kedägi asi, magatab eläjid Kod
2. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama; ehal käima käis ma˛atammas `tütrikku Lüg; keis test `pεεle magatamas; mis sa sest poisist magadad Khk; see magatab ega meest, sellel oli poiste magatamine `enne `leeri mäda Mus; `Mihkel magatab juba `aastad kaks oma `ruuti Muh; Tüdruk magadas mütu aega poissi Emm; [poiss] käib teda magatamas `peale, ega ta `võtmisest tule `ühti Mär; kaua sa seal teda magatamas käid, eks sa too ta kojo Juu; ull tüdruk, magatab `enda juures `poissa VJg; magatab seda tüdrukut - - magab tema juures ja muidugi paneb kua, mis ta muidu käib `sinna Ksi; [tal] olna kõ̭ik mehe läbi magatedu, nüid om viśt `tahtmine tasa; kõ̭ik mis ilma ulgusse om ja kõnniva, `kõ̭iki ta võtap `vasta ja magatap Nõo
Vrd maatama

mahatama mahatama, mahataʔ vehkima ma mahada kässiga ku kärbläseʔ mu näo pääl ommaʔ Se

*mahestama (ta) mahesta|b, -p lipitsema, (välja) meelitama mahe inimene, kes mahestab tõese käest Puh

*mahtama käskiv kv `mahta tagaselja kiruma kui `tõine inimine tõist pahandab `seljä tagand, siis `tõine saab `tiedä, siis `ütleb: ärä `ninda pali minu `mahta Lüg

mahutama mahut|ama Kuu VNg hajusalt Sa, Muh Mär Kse Tõs Tor Hää JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä Vas, -amma Vai(maho-) Har Rõu Plv, -eme Krk(-m) San, -õmmõ Krl; da-inf mahutaʔ, `mauhtada Se

1. kuhugi mahtuma panema, sobitama mahuda minu `siia `istuma VNg; ehk mahutame kudagid keik ää Vll; peab suruma ja toppima, me peame selle ikke siia `sisse mahutama Mär; küll mahuvad, kui kenasti mahutada Kse; `ruumi vähä küll, katsume ikke ää mahutada, ehk mahub veel Tõs; mahutan ike eenad kuedagi `küini Tor; ma mahutasin kõik obused `taĺli JMd; mahutame puud `kuuri, kui nad mahuvad Koe; ei anna enamb `sisse mahuteta VJg; mahutas oma suure pere `ühte tuppa Trm; mahuta si jahu `sinna `tüńni ärä; mahutaga kokko, tehkä `mulle kua `ruumi Kod; ku ma mahutan, kül‿ta sis süńnib. kül‿me ta ärä mahutame KJn; mahuti söögi puha leväkotti ärä Trv; ku laev tett, koś sa `seantse mahudet Krk; siia `pendre `pääle peäb ärä mahutama ni̬i̬ `si̬i̬mne Puh; mahudi `rõiva üte kot́i `sisse Krl; kas naa˽kokku sünnüseʔ, naid ei˽`saaki ütte mahutaʔ Har; niäʔ mahutasõ `hainu `kuuri Plv || piltl ku süä ĺätt tävvest, siss kärsitelless, käuse `piśtö üleväh, jovva‿i umma süänd kohegi `mauhtada Se
2. mahu poolest paigutada võimaldama ruumid es mahuta `rohkem Kär; meil `oĺli suur pada, kuus `pańgi vai mes tä mahut Ran

maiastama maiastama Hlj/`m-/ Khk Koe Puh; majastama Puh Nõo Kam Ote, -mma Plv maiustama maias see maiastab ikka paramid `asju Khk; põle maiastada midagi Koe; maiasta ja ju̬u̬ ku̬u̬rd Puh; nemä esi majastava, söövä ubina suppi Nõo; maḱka latsega om ädä, ta majastas paĺlu Ote; majasta majasta, küll jäät koolõrahe, ega inne ei kuulõʔ Plv

maigutama maigu|tama hajusalt Sa, Kse Han Hää Saa Ris/maigo-/ KuuK Amb JMd VJg Iis Trm Plt Trv Puh Kan Vas, -tamma Kan Har Rõu Vas, -dama Emm Rei, -teme Hls Krk, -tõmmõ Krl; `maiguta|ma Kuu VNg IisR, -mma Lüg Jõh; maegu|tama Muh Mär hajusalt , Juu KJn Nõo, maego- Vig Kod; tgn maigutaja Urv; (ta) maigutas Lei

1. suud, huuli korduvalt avama ja sulgema `Maigutab suud `nindagu kala `kuival Kuu; kuer `maigutab suud, tahab `süia `saada Lüg; küll õli ia - - paneb `maigutamma Jõh; tεεp mis ta söönd on, maigutab veel suud Khk; Vintis pεεga saab möni söhuke temp ää tehtud, et pärast vetab kas ennastkid maigutama Kaa; koer maigutab `suuga, kui ea maitseb Vll; Oli maas vagusi, siis akkas suud maigutama ja `tõusis öles (vasikast); Võttis mehe korra maigutama, katsu `olla üksi, naine läks lastega minema Pöi; Sii ta käis, pole ta `ühtegid söna `ingand, maigudas suud ja `vahtis suu ammuli, tää mina, mida `tahtis Rei; korraga kukkus maha, maigutas kord suud ja `olli rahu Hää; kaśs maegutab mokki, sai `piima teene Juu; maigutas apult suud Trm; surija maegotas vi̬i̬l suud ja õligi ärä lähnud; kala vi̬i̬l maegotab suud ja lü̬ü̬b `lipso Kod; laps maigutab suud, tahab süüja Plt; küll ta nüid sääd ja maiguts neid mokke Krk; Nakap vist lõpma, maegutap viil suud Nõo; Aŕk all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl maigutaja, maigutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts = inimene Urv; meil oĺl säärän kaśs, ku˽ta konh hiire `haisu `tundsõ, siss `naksi joʔ suud maigutamma, no˽saat pala Har; Maʔ jäi tühä kausi mano suud maigutamma Vas
2. maitset proovima, maitsma; näksides või isutult sööma ära `maiguda, vaid süö VNg; sańt maik küll, aga kui sa jood, ei maegota mete, siss põle kedägi Vig; maegutan, mis maik tal oo Tor; Maegutap ja kaeb, et vast om viil vaja suula manu panna; mes sä maegutat, ku sa‿i sü̬ü̬ Nõo; mi‿sa˽tan maigutat, sü̬ü̬ʔ innembi, saa kari `mõtsa Kan; Kõ̭gõ sitaga oĺli˽kalaʔ `olnu˽patta pant, mi̬i̬˽raass oĺli˽mugu˽maigutanu˽man, olõ õs sü̬ü̬ḱ `sisse lännüʔ Rõu
Vrd moigutama
3. piltl jokutama, viivitama Ära `maiguta, võtta juba [viina] IisR; Koua sa selle kallal maigutad, et valmis ei soa Han

maitama `maitama manguma mis sa `maitad järjest Kse Vrd manitama

maiustama maiustama Jäm Khk Muh Pöi Rei Tõs Ris/maio-/ JMd Koe Iis Kod/-ss-/ Plt KJn Puh, `maiustama Kuu VNg Lüg/-mma/ midagi maitsvat nautides sööma; maiust himustama Vahel kävid ka `ülged [rüsas] `maiustamass Kuu; eks `luomade `ulgas õle ka `maiustajid, `õtsivad ikke, kus saab parema rohotoppi; poiss on `maiustand `endast `välla, `kumpvekkid on `õtsas Lüg; laps äi tohi nii palju maiustada Rei; maiustab `piäle, tahab iäd `toitu, põle alamaga rahul `ühti Tõs; mes sa maiostad Ris; lapsed maiustasid ega süönd suppi Koe; maiussab, tahab magusad, one maiass Kod Vrd magjusteme, maiastama, maitsutlõma

majastama maiastama

maldutama `maldutam(m)a RId(`maldo- Vai) rahustama, vaigistama `kolmas lähäb `maldutamma, et tüli `suurest ei lähä Lüg; `Purjes mehed `läksivad `klohmima, eks siis `naised `maldutasid Jõh; `Malduta teda, mis ta sääl vibu`kastis kögiseb kogu aeg (lapsest) IisR; küll mie `maldutan `selle `viase (vihase) `koera Vai || olut ei `maldota viel (ei ole käärimist lõpetanud) Vai Vrd mallutama

malgutama1 malgut|ama Kaa Vll Pöi Mar/-go-/ Hää Kod Lai KJn TLä, -eme Krk San, -amma Har Rõu Plv Vas, -õmmõ Krl

1. malgaga lööma, peksma malgotada saad, [öeldi] kui laps koer oo Mar; Ära lase ennast malgutada Hää; Malgutasin selle obesekarja siit minemä Kod; peremees malgutas karja`poissi, [kes] oli loomad `vil´ja last Lai; ta sai mu käest malgutada, sai `malka mu käest KJn; si̬i̬ muud ei ti̬i̬ ku malguts `tõisi Krk; kubijass ollu `väega kuri, ütte alati malgutanu teomehi; Võtnu obesel suu veerest kinni, obene oless lännu sulle järgi, ei oless malgutamist vaja Nõo; malgudi peńne suurõ malgagõ Krl; ma malga võta, sõ̭ss ma su malguta Plv; Häräpusöst es saa muido jako, kuʔ pidi tõõsõ läbi malgutamma Vas || kootidega reht peksma lähmä ärä malgutama Kod Vrd malgerdama
2. a. katusemalku kinnitama Üks `andas `karssa pεεlt `malku ning `vardud käde, teine malgutas Kaa; Akkasid katust malgutama - - uus roo kord `jälle arja `peale ja malgad `peale Pöi b. malku seina lööma sein tulep [enne krohvimist] ärä malgute Krk
Vrd malkama

*malgutama2 malgudama Käi Rei, malgotama Mar

1. lüpsma, piima andma hakkama üles malgudama - - lehem akkab `enne `poegimest `lüpsma, kui on `paljo `piima Käi
2. lutsima [vasikad] malgotavad teinetese `kõrbo Mar

mallutama mallutama vaigistama last mallutama; Si̬i̬ jutt sai nõnna ärä mallutet, es `kuulnud `ükski Kod Vrd maldutama

maltama maldama

mammatama mammatama Nõo Rõu mammat hüüdma mes te kurjavõrgu mammatade Nõo; Jätä˽sa˽ka taa mammatamine, mamma õ̭ks i̬i̬n ja˽mamma takan Rõu

manahtama mańahtama mainima Tülüst es olõʔ mańahtõtkiʔ Vas Vrd manahhutma

manditama mańditama kraami salaja ära viima kül mańditab KJn Vrd mantma

mangutama mangutama manguma mangutas minu käest ku `mustlane KJn

manitama manitama Kuu RId(-mma)

1. meelitama `Metsälist et saa manita Kuu; sie maniti toist `ninda `kaua, kui sai oma `verku VNg; `püiä obone `kinni, tuo matt, pane `kauru `sisse, manita `sellegä; ema manitap last, et õle ikke ia, ära tie pahandust Lüg; `õskas `rahvast turul `õstama manitada; manitamisega saab paremast kui tigedusega Jõh; Kui manitamisega tämast jägu ei saa, siis ei `saagi IisR; midä siä `liiverdad ja manidad sidä `tütrigoda Vai
2. nuruma, manguma laps manitab `saia VNg; küll maniti miu `kallal Vai Vrd mainima, maitama

mantama `mantama santima sie käib `mantamas möda küla JõeK

manutama manutama pala leib manutab kuue ää Vig

maostama `maostama Mär, `maustama Iis, `maossama Kod

1. maitsvaks tegema egä nõnna ei sua elädä, et pere liha sü̬ü̬b, lihaga `maossatse `sü̬ü̬ki Kod || hõrgutistega toitmaIis
2. maitsta andma, maitsta saama oli nii vähä, sai muidu suu `maostud Mär; tä `maossas tõese suu kua ärä Kod

maotama1 `maotama Kod; `mautama, (sa) `maudad Kuu kõhutama Mes sa `maudad siin `märjä maa pääl; Oli nähä, et `hülged olid siel `mautaned Kuu; eks siad või `ulku ja `maotata Kod Vrd maoldama

maotama2 `maotama Ran Nõo ussitama ernet külveti pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; mia joht ei saa `maotedut liha `süvvä, mia naka ossele; si‿m vana `maotedu si̬i̬n, `viska ärä Nõo

marastama1 marastama osatama Siis on sul süda täis kõhe ja marastad ja ei tia kui alvast ütled; Kui siis need kadetsejad seda kuulda suavad, no seda `sahkamist ja marastamist mis siis jälle küla pial ei õle Trm

marastama2 marrastama

maratam(m)a maratam(m)a Se, (ma) maradan Vai

1. määrima `tinti marata `sormed `mustast; sie maradad miu `riided Vai
2. paastu rikkuma `paastkõ no latsõkõsõ˽`naaku‿i hińnäst maratamma Se

marditama marditama mardisanti mängima vist nad ei käi `kuśkil marditamas ega kadritamas Plt

marsitama marsitama marssida laskma sõdurid olid tee pial, marsitati neid Pil

marutama marut|ama VNg Mär Ris Koe Kod Ran Nõo Har Rõu, -amma Har, -eme Hel marutsema, möllama a. (ilmast) küll ta täna aga marutab `väĺles Mär; akkab aga `jälle marutama Ris; maru võib`õlla tänä akab ja ommen lõpetab, ü̬ü̬ ja pääv marutab Kod; iluse ilmage magad mahan, aga siss kui maruteme akkab, siss om sinul vaja `einu vedäde Hel; talvel kah `tormab ja marutab, kui võrgel käid Ran; ilm nakass jäl marutamma Har Vrd maruldama, marutseme b. (inimesest) inimene `paimelda ja maruta `ninda `kaua kui saab VNg; marutas ja tegi igavest `laŕmi Mär; jätä maha `tormamine, mes sa marutad Kod; Kui ta purjun om, kül ta siss marutap ja ti̬i̬b tükke Nõo; ala nakada jäl marutamma eih Har; Vanal Jaanil oĺl jäl˽marutamise tuuŕ pääl Rõu

matitama mat́itama vanduma, ropendama `kõikõ päle mat́itass Lut

matsatama matsat|ama Muh Mär Kse Tõs Tor Juu Jür JõeK VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv, -em(e) Hls; madsat|ama Puh Nõo Har Rõu, -em(e) Krk San(-õmõ), -õmmõ Krl

1. matsuga kukkuma või lööma; matsuvat heli tekitama see matsatas nõnna maha, et kõik kohjad üsna `paukusid Muh; kukkus maha mis matsatas kohe Tõs; kuulsin, üks asi matsatas Tor; Kot́t matsatas õlalt maha, ei `jäksa tagasi `tõsta Jür; mis sa matsatad (käid matsudes) Iis; kukkus matsatates maha Trm; seebitükk matsatas vommilt maha Plt; linask tulli `kintsu `vastu matsaten Hls; jalg libaśt, lätsi maha ku madsats Krk; ta satte maha kui madsatas Puh; rot́t läits `ü̬ü̬se üle miu ku madsatap Nõo; ma˽lät́si `värte takka, jala nilvõstu alt välläʔ, sattõ maha nigu madsati; lei nuiaga kot́i pääle nigu madsati Har; Sõ̭ss leiʔ üt́stõõsõlõ˽`küĺgiga˽`vasta nigu˽madsatiʔ (kaladest) Rõu Vrd matsahtama
2. suuga matsatusi tegema kelle jalg kergatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Juu Vrd matsutama1

matsutama1 matsut|ama Jäm Khk Vll Muh Emm/-dama/ Rei Mar/-t́-/ Vig hajusalt , Kei Juu Jür JMd Pai Koe VJg Iis Kod(matstama) Ksi Plt KJn Trv Puh Nõo Ote hajusalt V(-mma), -õmmõ Krl; matsotama Mar Ris; `matsutama Kuu RId(-mma); tud-kesks matsudet Krk

1. (suuga) matsatusi tegema `Matsutab `süües suud `nindagu siga `mollis Kuu; inimene ka süö `ninda `lollist, et `matsuta VNg; `matsutab ku siga `süia, `ahnest süöb Lüg; matsutab nenda `kangesti Khk; ää matsutag mette Vll; suu matsutab peas Muh; Kine jälg tatsudab, sene suu ka matsudab vns Emm; mes sa eese suust matsotad Mar; mis sa matsutad, söö iluste PJg; mede Ann matsutab ku siga molli kallal Hää; tema on nõndapaĺlu matsutanud, et miu kõrvad `uugavad juba Saa; siga matsutas suud Kei; matsutab suud küll, aga ei osta `ühti Juu; kelle jalg kergitab, selle suu matsutab vns Pai; laps matsutab vahel süegi juures suud VJg; mõni matstab ilma süämätä suud nagu `piipu `tõmmab Kod; `vuatab pealt ja matsutab suud Plt; Mogib ja matsutap suun toda kompegi Nõo; väikestele lastõle `mi̬i̬ldüss, ku neile huuldega matsutat Kan; perremiis matsut́ suud, `Kat́ri sai jala päält arru, et perremiis taht `kuŕki sakuskiss Har; ku `viina annadõʔ, sõ̭ss lehm matsutass suud ja lipsutass ki̬i̬lt Rõu; mis sa tah `suuga ni matsutat kui t́siga Se Vrd matsatama
2. a. matse jagama, matsudes peksma küll matsutab obost malgaga KJn; si̬i̬ ei ole kedägi niidet, si̬i̬ om `juśtku matsudet läbi (halvasti niidetud) Krk; Jätä joh, mes täst nii paĺlu matsutat Nõo b. patsutama karask matsutedi õhukeses, `panti kõrutus `sinna `pääle Ote

*matsutama2 pr (ta) matsutass, impers matsutadass lämmatama, summutama matsutadass, hiidetäss padi suu päle Lut Vrd matutama

matutama matutama Kir KJn Urv, -mma Rõu Vas

1. summutama a. kustutama, lämmatama vihm matutab - - kinni koa kõik Kir; Ärge jätke tuld palama, matutagõ ärʔ Urv Vrd matsutama2 b. piltl Oll kül sääne kõmu külä pääl, är matutiva Urv; Tu̬u̬ asi matutõdi joʔ ärʔ, kiä tu̬u̬d no˽`rahvalõ kõ̭nõĺ Rõu; Tülü vahel oĺl õks imä, kes matutas Vas
2. maha matma Mi˽matudi `mõtsa `kraami Rõu

mautama `mautama manguma `mustlased käivad `mautamas möda küla JõeK Vrd maurama

meelitama meeli|tama Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Vän Hää Saa Amb Tür Trm Ksi Lai Plt Trv, -dama Emm Rei, -tämä Mar Tõs Juu KJn Puh Nõo Räp/-mmä/, -teme Hls Krk San; mielitama Khn/-ämä/ Ris Hag Jür HJn KuuK Amb JMd JJn Iis, miälitämä Kod, `mielitama Kuu(-ämä) RId(-mma Lüg Vai); miilitama Khk Kul Vig Vän Tor Juu(-ämä) Pil; meelüt|äm(m)ä Har VId/-ie- Lut/, -eme San, -õmme Krl; `meeĺtämä Räp Se, `miäĺtämä Kod

1. a. kedagi tegutsema, käituma, samale arvamusele mõjutama Vahi, kus on `mielitaja, `katsub oma `kaupa `kaela `määrida Jõh; Nii kaua meelitas, kut poiss läks siit ää Talina Pöi; eks sa meelita tõtta, ehk ta tuleb siis Muh; olid koera ää meelitän, koer ei augu Tõs; mina juba ei lase ennast ära meelitada; ma meelitan kana paksu piimaga, siss tuleb `juure Saa; meelitab last magama Juu; valla taĺlitaja mielitas `linna neid HJn; tema - - ikke mielitas [härga] - - leivatükk näpus KuuK; Ma meelitasin teist ike: tule ja kiiguta, siin su veḱe vend Amb; Mielitati, et akake nüid vanaisaga võidu rukist `lõikama; kurat oli ta (moonamehe) ära kohe mielitand - - and kohe nõu, et puo ülesse, oli puond ka JJn; miälitäd lehemä, et seis, seis Muśsik Kod; aga meelita [lehma], anna `leiba, siis annab [piima] Lai; isa `tahtis talu minu kääst tagasi võtta, minu õed meelitasid teda; tema meelitas uśsi nii`moodi ära, et võis tema `tasku `panna Plt; mees oli saand teda niipaelu ikke miilitada, ikke said laalatud Pil; küll temä meelit mu kõ̭ige moodu pääl, temä `irmsade mu `tahtse, aga mina‿s lähä tälle; käis miu meelitämän, et angu ma oma lammaste ravva temäle Nõo; hobõst meelütädäss, et śuku-śuku Rõu; tiä meelüt́ küll minno, aga es avita tiä meelütämine midägi Plv; veneläseʔ meelitiväʔ, et `lat́si pandass kahru `sälgä `istma, et sõss ei tulõʔ `haigusi Räp; meelüdä lehm mano Se b. võrgutama eks neid õld ka, ke `nuori `tütrikuid `mielitas Lüg; meelitasid ää tüdruku, läks `raisku Vll; meelitas ää noore tüdruku Mär; meelitas tüdrukud ia sõnadega - - tüdruk `mõtles, et si on si peris `võtja - - senikaua kui `raiskas tüdruku ära Ksi; poisiʔ omma kavalõʔ, mõistva `tütrikõ meelütõ Krl; läśk naanõ om tu noorõ poisi nii `sisse meelütänüʔ, et nuid ei lahuda enämb muud ku surm Har
2. üles kiitma, meelitusi ütlema; meeleolu parandama, lohutama ma sain vanamega iast läbi, ma `oskasin `mielita vanamest VNg; mida sa akkad sest `lapsest `mielitamma, võtta paremb vits ja `anna `vitsaga Lüg; last meelidasse, kui `karjumine‿p anna `järge mette Khk; teeb tööd meelitämese varal, ei tee mud́u `ühti Tõs; kis viha kannab, katsub `jälle ääss meelitada Hää; akka nüid vanad inimest miilitämä Juu; `eeste miälitäs ku mesilaańe. kui sae `sinnä, õli kõhe erilaańe; ku `miäĺtäd, siis vi̬i̬l suad elädä, ku peksäd, ei ti̬i̬ kedägi Kod; last meelitets sedäsi: ärä ikke Krk; kui vaja `oĺli meelitädä, siss `oĺli ki̬i̬l libe Nõo; `kiäki is joua last meelütä˽ku˽ta iḱk, a imä lät́s manu ja˽tu̬u̬ meelüt́ välläʔ Har; `väega pahanu olõt, sõss tõõne meelütäss; jovva ai hinnäst meelütägi Se
3. ligi tõmbama, ahvatlema [seal] sai ikke ilusaste kala - - ega `muidu siis `sinne `mielitand merele `menna Kuu

meetama `mi̬i̬tama nektarit eritama Piaks ta kord `jälle `vihma tulema, kuivaga õied ei `mi̬i̬ta Hää

mehestama mehestama, mihes- Emm Käi Phl suurustama See nii meest täis, mihestab oma suure rahakoti ja `uhke maja üle; küll ta mehestab ennast Emm; mes sa ilma `aegu mehestad Käi

mehetama mehetama möhitama `Taevasikk tieb `kitse äält, nii`muodi mehetab; Isane `taevasikk mehetab, emane tikkutab IisR

*meiutama impers meiutati meiudega kaunistama jaanibe `laupa `õhta meiutati kõik kohjad ää Muh

*meketama meketamma Rõu; (ta) meketäb Kod; tn, p mekketämist Vai mökitama Mei kits läks - - `kuopa - - a siis inimised - - `kuulivad tämä mekketämist, no `saimo `kitse käde Vai; `taevasikk - - meketäb nagu kits Kod; sikk naḱaśs meketamma Rõu Vrd mekitama2, mekutama

mekitama1 mekit|ama Saa Plt, -ämä Kod; mekkitama Jõh IisR, megitämä Kuu maitsma; pisut sööma või jooma Ega `juobuneks küll ei juond `hendäs `kennegi, vade `seltsis igä siis vähä megideti pudelist Kuu; `Pista `kinni, mis tast veil mekkitad Jõh; Mekkita, kas `suolast `aitab vai on mage; Nattuke mekkitab `ühte ehk teist, noh et siis täma on pien IisR; obene ei ju̬u̬ üväss, mekitäb, laheb moka õtsass Kod; muidu katsub ja mekitab, aga ei söö Plt || maitsta andma Keit hüä `süömist, vade ei `mulle megitänd Kuu

mekitama2 mekit|ama Trv, -ämä Nõo mökitama kit́s mekitap Trv; kit́sepoja lännuva kivede `otsa, `kõńnuva sääl `kivve `mü̬ü̬dä ja mekitänuva Nõo Vrd meketama, mekutama

mekutama mekut|ama Jäm Kaa Vll Pöi Jür VMr VJg Kod Nõo Kam, -eme Hls Krk Hel; mekotam(m)a Plv Vas

1. mökitama a. (looma, linnu häälitsemisest) metskitsed mekutavad Kod; ku `taevasikk mekutess, siss tule siul ää `aaste Krk; kit́se raebe om roninu katusse arja pääle, mugu mekutap sääl Nõo; ta‿m nigu kitsõ mekotamine, ta‿i olõʔ kellegi `naarmine Plv b. katkendlikult, segaselt rääkima mis sa mekutad ku `seĺgest ei räägi VJg; sedäsi mekuts, aa sõna taga; mis sa mekudet, ku sa kõnelet, siss kõnele, ärä mekute; lait́s akaśs `seĺgest kõnelem, jäi mekutemine `järgi Krk || mekutejet om pallu, ken `päitsit pähä `aama tule, neid ei ole üttegi Krk
Vrd meketama, mekitama2
2. mökutama a. (söömisest, joomisest) joo [vein] oort ää - - kui sa akkad mekutama, siis sa‿p taha mette Vll; Ää mekuta sii midagid - - see lihab sole sisse küll Pöi; Mis veel mekutad, akka juba sööma Jür; küll om ta närb, mekuteb man ja kaeb kübene `kaupa Hls; mis sa sääl söögi man mekudet, ku sa sü̬ü̬t, siss sü̬ü̬; ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, ei ju̬u̬, mekuts - - sääl man (loomast) Krk b. (muudest tegevustest) Mekutab pεεle, äi tee, kas minna talgu vei mette; Mis sa veel mekutad, kui Juhan sind tahab ää vetta Kaa; oian tükk `aega seinast `kińni, mekutan, ei saa minema akata VMr

messutama `messutama

1. jutlustama Papp `messutab `kirguss Kuu
2. heietama, korrutama Vanaeit `messut oma külä`uudisi; Papp luges ies ja `rahvas `messut sanu järel Kuu
Vrd messuma

mestama1 `mestama Hlj Jür, `mistama Jõe Kuu Hlj VNg Lüg(-maie) hävitama, ära kaotama ta `mistas `lapse ära Jõe; Kus sa oled `mistand minu terävä `pussu; Oled oma `uued `helmed ärä `mistand; ega siis `tohtind sidä (loodet) ärä `mistada, `mitmad juo `tahtsid ärä `mistada; Kui kala`vergud olid - - viel kogu panemata, ei voind noist üle `keski `harpada, sie pidi `mistama kala`onne Kuu; `lehma `misti vasiga VNg

mestama2 `mestama Hlj Muh Amb seltsima ma ei `mesta sellega Muh; mis sa `mestad teisega Amb Vrd mestima1

metitama metitama immutama `süidves̀ter `olli metitet `riidest `tehtud Muh

metkutama `metkutama aega viitma, mökutama Midäs siel `metkudad, eks lobeda juo `laua taga ja hakka tulema; Mes sen merele menuga siin `metkutada Kuu

miilitama miilitama JMd, -ämä Kod

1. süsi põletama süte põletamine, si̬i̬ õli miilitämine; vanass miiliteti süśä aagun; võt́id süded miiliaaguss `väĺjä, puhassasid [augu] ärä ja miilitäsid `jälle Kod
2. kõvasti kütma küll seda rehe `ahju miilitati, aga see ei `aita, vili on ike tuores JMd; kui suad `natke sü̬ü̬miss tehä, mes miilitäd; `kaĺlid puud, kos sa egä päev miilitäd Kod

miinitama miinitama Plt, -ämä Har Se mineerima [vaenlane] oli miinitand kõik selle maa ära Plt; liivak oĺl sääl `väega ar˽miinitet Se

miisutama miisutama Kse Juu KJn Rõu/-mma/, miissu- Iis, miiso- Ris kassi kutsuma miisotab `kaśsi Ris; miisuta, küll ta sis tuleb Juu

*milgutama (ta) milgut pilgutama milgut `šiĺmi Lei

minestama minest|ama Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Rid Mar Kul Mär Lih Kse Var Tõs Tor Kei Amb Tür Koe Sim Trm Ksi Plt Trv Puh Kam, -amma Lüg Rõu, -eme Krk Hel San, -ämä Juu Nõo Urv, -ämmä Plv, -ämõ Krl; mińestämä KJn Ran Nõo; menestama hajusalt R/-mma Vai/, Käi Var Vän VMr Kad VJg Iis Ksi; minist|ama Hää Saa, -ämä Vig Khn teadvust kaotama üks menestass kerikus `vällä, kukkus perandalle VNg; `külmä vett tuleb `silmä pääl ehk `miele `kõhta `panna, kui minestab Lüg; möni inimene, kellel seant nödrus tuleb, minestab εε Khk; sooja `aaga inimesed minestavad ää Vll; menestad, siis kukob maha, nago oleks `surnud olad, aga vεhe `külma ja `klaari, siis akad `jälle aro `saama, kos sa oled Käi; mõni inimene minestade ää Mar; laste `aegas (lapseootuse ajal) menestavad ää ja lämmastava sojaga ja Var; ema surma aeg ministasi ma ära Hää; mina ei tia, kas ta sitt menestas VMr; menestab, inimene `närtib ära, on ilma ingeta VJg; ei kannade verd, mineśt ärä; `pernań olevet ärä minesten Krk; nii `alba juttu kuuli, et südä läits valu täis, `tahtse ärä minestädä Nõo; üt́s vana `preili, tu̬u̬ ka minestänü ja, sadanu˽käpüli sinnäʔ, ku `piknõ tu avva kokku löönüʔ Urv; paĺlu inemisi oĺl ärʔ minestänüʔ kuumal tarõl Krl Vrd minehtämä, minestuma

minetama minetama Kul Mär Kse Ris idandama `niuksed `väiksed `seemned oo minetud `seemned, kui naad enne vee sees `leotud oo Mär; ma minetan linnased Ris

ministama minestama

mittama mittama Hlj, käskiv kv mida, mitta Vai mõõtma no ikke ku akkasid `verko panema - - pidid ikke vie mittama, `muidu - - `tiedänd jo, kust `naaradagi; midati maad `uvvest `ümber ja majad ehidetti igä üks oma `krundi `pääle; mida `miule kolm `naula `leibi Vai

moegutama moigutama

moigutama moigutama Nõo/moe-/ Urv, `moigut|amma Vai, -eme San muigutama sie toit ei `passi tämäle, vaid `moiguta suud Vai; Moegutab suuga, piab kõnelama, aga ei saa otsa kätte Nõo; ta nakass omi moki `moiguteme San; moigut́ mokkõ, õs lausuʔ sõ̭nnagi; moigutas, ei sü̬ü̬ʔ `õigõlõ Urv Vrd maigutama

moiutama1 moiutama muiatama `Moigab ja moiutab, si̬i̬ on nii, et natuke `suuga naerab, aga äält ei ti̬i̬ Hää

moiutama2 moiutama, moio- peksma Niikaua vaidlesid ja sõimlesid, kui akkasid üksteist moiutama; Küll sai kakeluses moiotada KJn

mokitam(m)a mokitam(m)a, moḱi- Kan Urv Har Rõu Vas; mokitõm(m)õ Krl

1. suud prunditama või muigutama külʔ taa vi̬i̬l moḱitass, ei mõista˽no inemine inämb `mõistlikult kõ̭nõldaʔ Kan; etev tüdrik mokitõss uuldegõ Krl; mi˽Marin nakass ka `huuli mokitamma, ta ei olõ vil ilmangi `naaranuʔ Har
2. isutult sööma, näksima Tan tiä (hobune) mokitas ja maigutas Urv; peremihel om kasu, and `t́sialõ, ku sa man moḱitat Har; Maarikal ka˽lää es sü̬ü̬ḱ `sisse, sõ̭s mu˽moḱit́ man Rõu

mokutama mokutama Jäm Khk Kaa Vll Lai Trv Kam Rõu/ḿ-/

1. aeglaselt, venitades midagi tegema; jokutama eks tee tööd, mis sa mokutad Jäm; Kuule va sõber, mis sa sii kodu mokutad, lähme param küla peele; Üks mokutas sii juba `löunast `saati Kaa; nigu mõni sü̬ü̬p, leib vai sai suun, suu liigup, aga `õigede ei sü̬ü̬ kah - - siss üteldi, et ta sääl mokutap, ei sü̬ü̬ ei Kam
2. a. segaselt, katkendlikult, kogeledes rääkima Mokutas ennemidi tükk `aega, kut rääkima akkas Jäm; mokutab pääle, ega ta kedägi kõnela Trv; Purjun inemise asi, mugu˽ḿokutas Rõu b. tühja, sisuta juttu rääkima kes `tühja paĺjast räägib, see mokutab pailu Vll; mõni mees räägib täitsa juttu, aga mokutaeal on sõna siit, teine sialt, jutt pikk, porib `piale, aga `tuume ei ole Lai
Vrd mökutama

molgutama mõlgutama1

molistama molist|ama Saa KJn, -amma Rõu, -em Krk, -õmmõ Krl; `moĺstama Se mulistama siga ikki molistab moĺlis, `siĺmest saantik söögi sees, ot́sib kardule tükke põhjast; lapsed vahel molistavad söögi kallal, kui ei ole ää (valivast söömisest) Saa; molistev ja solistev vi̮i̮ man Krk; eläje molistõsõ joogi man Krl; parts molistass veen Rõu || segama, segi kloppima mis ti olt ar `moĺstanu piimä - - `moĺstagu‿i arʔ Se

molstama molistama

molutama moĺut|ama Saa, -em(e) Krk; molutama IisR Jür; moĺota|ma Kod Nõo Võn Plv, -mma Rõu Plv

1. tegevusetult passima; mõttetult vahtima; aega raiskama Mis te `selle `veike tüö `juures `ninda `kauva molutate IisR; mis sa moĺutad söögi kallal Saa; Molutati muidu nii`samma, tööd ei teind `keegi Jür; [poisid] Käevä ja moĺotava egäl pu̬u̬l, na ei peĺgä urjutamist kah Nõo; Vah́t ja˽moĺot siin `terve päävä ärʔ, a˽tettüs saa õs midägiʔ Rõu; kodo tullõn sai `Heermaniga kokko, külm oĺl ka kurat, es saaʔ pikembält moĺotadaʔ (lobisedes aega viita) Plv
2. a. rumalusi tegema, veiderdama mis sa moludet, ärä tetä uĺakut söögi man Krk; mis te moĺotade, kui te iluste ei laala Võn; mis sa, kurat́, moĺotit Plv b. rumalusi rääkima mes sina vana moĺo moĺotad, si̮i̮ one tõese alvutamine (laimamine) Kod; mis sa moludet, ku sa `õigest ei mõista kõnelte, parep kurda (püsi) vait Krk

*moodutama moodutamma Rõu; (ta) moodutap Kam; (nad) moodutasõʔ Kan muutma, moondama nä ei tiiäʔ mis moodutasõʔ uma `hiussõga Kan Vrd moonutama1

moonutama1 moonut|ama Jäm Khk Pöi Muh Kse Khn/moono-/ Hää Trm Plt KJn SJn Trv TLä, -amma Rõu, -em(e) Hls Krk(muunu-) San, -õmmõ Krl; muonutama Kuu/`m-/ Hag Koe teistsuguseks, võõraks, veidraks muutma, moondama Moonutas teise silmad ää, ilma et teine seda oleks tahtnd Pöi; see moonutab ennast nõnna, jumal paraku Muh; Koerkäpamehed - - `oĺlid ennast ära `säädinu, moonutanu Hää; ta na `uhke, muonutab enese kielt kua Hag; nii moonutas siĺmäd ärä, ei tiänd, kus sa lähäd KJn; moonutap pääle ennäst, just ku naŕr kunagi Trv; ole oma `lu̬u̬muse `järgi, ärä tetä `seantsit `tempe, mis sa muunudet ennast Krk; mes sa nõnda paĺlu `eńdäst moonutat ja peeli juures säet Puh; Keĺm inimene om nigu kuu taivan, kes endät ütelugu moonutap, aga päiv om sõõrik alati Nõo; tütrigu moonutõsõ ennäst `rõividegõ Krl Vrd moodutama

moonutama2 moonutama Mär, muonu- JMd, muono- Ris ahjusuule tehtud tule abil leiba küpsetama vanal ajal muonotadi `leiba Ris; ma muonutasin parajasti `leibu JMd

mopsotama `mopsotama muisutama Obosteajaja kogu aig `mopsotas, `nõõtas; Last sai mokkadega `mopsotada, pisikest, `rinna `õtsas (mängitades) Lüg

morastama murastama

moritama moritama näljutama ma hinnäst morida, taha‿i sõtta minnaʔ Se

morsutama morsutama, morssutama Han; tgn mortsutaja Kse närvalt, valivalt sööma või jooma mortsutaja - - kes `kõike `toitu ei söö, iga toidu juures otsib `süidi Kse; Obused ei taha - - vett mitte juua, mugu morsutavad Han Vrd morsitlema

morutama morutama äigama, lööma moruta `talle üks Kei

mossitama mośsitama Hag Plt Har/-mma/, mossi- Pöi Rei; nud-kesks `mossitand VNg; tgn `mossitaja Jõh tusatsema; nägu mossi tõmbama [ta] on alalde `ninda `mossitand VNg; Isa poig, isa õli ka `niisikene `mossitaja, ega ta oma suud pali `naerule ei vedand Jõh; Jähi `sönna mossitama `jälle, ma pani tulema Pöi; miks sa nii pahur oled, mispärast sa nõnna mośsitad Plt; mośsitass pääle ummi `huuli, ei˽saa arru, kas `säärtsel om süä vai Har Vrd morsitlema

*motsatama imperf (ta) motsatas potsatama [ta] `kuksi [lakast] maha ku motsatas Kod

motutama motutama, moto- lõnga haspeldama `motkit motutass - - vai kerä päle vai tsõõri päle Lut

muatam(m)a `muat|am(m)a Se, (ma) muada Vas, `muata Rõu; `muatõmõ San mustaks tegema nüüd om är `muatõt ja mustõtõt, ta‿m jo kauva `aiga ollu sällän San Vrd mudastama

mudastama mudastama mustaks, mudaseks tegemaTrm Vrd muatam(m)a

mudistama mudistama Kuu VNg Lüg Jäm Kse Trm Kod mudima Se muna kuor o jo nii `hernas, egä sidä voi sis kovast mudistada Kuu; tule ja mudista minu VNg; ku laps ei taha üväst süä, siis mudistab `leibä käside vahel Lüg; veike läks [emale] `vassa, kaalass võtt `kińni ja kõhe mudissas Kod

muditama muditama väntsutama lapsed kassi`poega muditavad ja soolitavad, lähäb jo rekiks Mar

mugistama mugistama VNg IisR Mär

1. mugima ega taal põle `ammud `ühti, mud́u mugistab seda koorukest Mär Vrd mugisema
2. vaikselt naerma, mügistama Mugistas omaette `nurgas `naerda IisR Vrd muhistama
3. pigistama, mudimaVNg

muhetama muhetama Kod Kan Räp Se/muhõ-/, -mma Plv Se; mohetam(m)a Se

1. õhetama, punetama läks näoss ilosass, akas muhetama nagu viina ubin Kod; ta um nii naaruline, muguʔ muhetass õnnõ; kui ma `haigõss jäi, siss nahk muhet́, iho nakass muhetamma Plv; võtt taa õks haigõst tu jääss, kõ̭iḱ jo näost mohetass Se
2. tärkama; rohetama mõts muhetass joba Kan; kesvä orass muhetass; kõ̭iḱ lööse jo muhetamma ja haĺetamma Plv; ku nakkas haina nõnna üles `lüümä, sis nakkas mohetamma Se Vrd muhenema
3. nakkama pallav tõbi muhõtass Se

muhistama muhistama Khk Iis

1. nohistama sihand kis oma `asju midagid teistele‿b räägi, ise eneses muhistab, see on kaval inimine Khk
2. mugistama muhistab oma abemesse `naerda Iis

muhutama muhutama Kod, -mma Rõu Vas muhke ajama jalg muhutab Kod; vesi nakass üless muhutamma (jää peale tungima), tiiä kas lätt sulalõ Vas

muiatama muiatama Jäm Muh Mär PJg Tor, -eme Hel korraks muigama; naerma ta muiatas nõnna naerda mu kohe Muh; muiatad tuttavale Tor Vrd moiutama1

muigutama muigutama Kuu/`m-/ Muh Mär Kse Tõs Khn PJg Koe VJg Trm Ksi Plt KJn Hls/-eme/ Puh Rõu(-mma), `muigutamma Jõh Vai, muegutama Muh PJg Kei Trm/`m-/, muigodama Käi, muegotama Ris; (sa) muigutat Vas huuli, suud (nagu muigele seades) liigutama; maigutama mõned `muigutavad mokki ja sättiväd `tõisi `mitme `muodi Jõh; see moonutab ennast nõnna - - muegutab `suuga ja, eput `moodi Muh; poiss muigodas mokki Käi; va lõõp tüdruk, aĺbib ja muigutab mud́u `peale enese suud Mär; muigutab `peale aga, ja rohi lähab `alla Kse; muigutab mokkõ, suu ikka kjõputab Khn; epu `moega, muigutab `peale PJg; akkab juba mokki muegotama Ris; ta muegutas mokki ja pilgutas `silmi Kei; obune muigutab oma mokki Koe; Muigut́ suud ku˽kala Rõu || muigama `vaatas muigutattes pealt Trm; vähä muigutep mokkege Hls Vrd moigutama

muisutama1 muisutama Mär Kse Nis KuuK Pee VMr Kad VJg, `muisutama R/-mma Jõh Vai/; mueśutama PJg

1. huultega häält tehes kutsuma või meelitama `muisutab `ärga - - siis luom pole nii tige Jõe; Ku tidele `muisuda vähä, siis kohe `hakkab `naurama Kuu; Tahid, et obone `kiiremast `kõnniks, siis `muisutasid Lüg; kui `ärga muisutad, jäi ärg `seisma Nis; küll tema teda (hobust) muisutas ja igate pidi mielitas, aga `miski ei aidand Kad Vrd muiskutama
2. musutama mueśutavad jah, `andvad suud PJg

*muisutama2 nud-kesks `muisutand loppi, mõlki lööma No kes kurivaim juba `selle `uue plekk `pange nii ära on `muisutand IisR

mukitama1 mukita|ma Mär JMd VJg Iis KJn Puh, -mma Plv; muḱetamma Räp mukkima mis sa ennast nii paelu mukitad Mär; tüdrukud mukitavad `eńdid JMd; kül‿ta mukitab ennäst pośte ees KJn; mes sa nõnda paĺlu mukitat `endäst peeli man Puh; `õigõ inemine muḱeta ei `hińdät Räp

mukitama2 mukitama muhelema mukitab, tahab naarta, nali tükk, aga naarta ei tõhi Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur