[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

maar1 maar g maaru ving suurem suits lähab `väĺla, siis jääb veel seda `maaru või `vingu järele Kse Vrd mõõr1

manner1 manner g `mandri Sa(g `manri Pöi) Muh Rõn; `manner g `mandr|e, -i Kuu; `mand|er Lüg, g -ri Lai; g `mandre Jõe, seesü `mandres Ris mander, maismaa `viati `vergud `sinne jää `alla, `siie `mandre ja `saare vahele Jõe; Kävimme ka pere`naise isa `juuress `mandress `heinätüöl Kuu; läks `mandrile tööd `otsima Khk; see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand Mus; noored mehed - - kεisid `mandril [tööl] kaks kolm sui Vll; `Manri rahvas tuli söa eest ää `siia Pöi; [kui] mere või järve mehed tulid kuivale `maale, siis tulid `mandrile Lai

matter1 matter Khk Emm, g `matr|i Jäm Rei, -e Saa Hls Krk matar ma vöta `matri käde ja anna `peksa Jäm; p‿lehe edasi, püsut kipub, kui matter pole seljas (kui malgaga ei löö) Khk; Äi ma `koera karda, kui matter kεε oo Emm; mattert es ole käepärast, viĺla redeli peelega sai siss `löödud, uśs oĺli öhe pauguga `vaĺmis kohe Saa; uisa matter (ussi tapmise malk), sellege saa `arsti `lehmä ja inimest Krk

maur1 maur Plt, g maura Ann Pee, mauri Lai

1. vemmal, malakas saan maura kätte, [hea] `uśsi `lüia; mine too `maura Ann; oli maura võtt Pee
2. (rammusast loomast) rammus loom, seda `öeldi et tugev nigu maur; koer täis söödetud nigu maur Lai

moor1 moor hajusalt S/moer Muh/ L, Ris Trm, mooŕ Kse Juu Hls Rõu/g moorõ/, mu̬u̬r Nõo Ote San, mu̬u̬ŕ Hää KJn Trv Krk Puh Krl Har Plv Vas, g moori; muor g muori Ris JMd Koe VJg/mua-/ Iis, `muori R eit, vana naine `ennevanast õli vaar, `vaaril õli muor, `muoril õli poig Lüg; `Muorid `saavad `arva kokku‿s `litravad ku `linnukesed, kui arakad IisR; moer `olli ikka `sõimamese nimi Muh; külalese `kohta ei suke ütelda moor, oma kõrvatse `kohta võis ikke ütelda, moor, mede moor PJg; vanad muorid ika `ütlevad, et nad `lähtvad kat́sikul Ris; muor üeldasse ikke vana inimeselle Koe; muoril õli vaar Iis; `mu̬u̬ri ja `vaari lähväd kahekesi KJn; Nä mu̬u̬ŕ ja vaaŕ lääve `jälle kirikus Krk; ärä mõnita minu, ma‿le vana mu̬u̬r ja sa ti̮i̮d miu linnuss Nõo; ta‿m joba vana mu̬u̬ŕ, täl umma päiväʔ ärʔ eletü Plv || (emast) moor on juba abielus ja lapsed on Ris

mudur1 mudur g -a Har; mutur g mudur|a, -i, Har; mutu|ŕ g -ri Lut; mutu|ĺ g -li Lei Lut rumm, ratta keskosa kas treipińk om puhass vai, ma˽taha ratta mudurõid treiada; ratta mutur om vällä `määnü, ei˽pia enämb kõdarõid sisen Har

munder1 `munder Khn/-õr/, g `mundri Kuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Pha Vll Pöi Muh Hi hajusalt , Tõs Ris Hag JMd VJg I KJn Puh San, `mundre Vai Rid Tor Hää Saa hajusalt Ha, Koe Plt KJn Trv Krk; n, g `muńdr|i Võn Krl Har Rõu, -e Plv; munder g -a Se; munner g `mundre Krk Hel

1. vormiriietus meil õlid jo ikke `kruonu puolt `mundrid `seljas Lüg; `pritsi `miestel on ka `mundrid Jõh; `soldatitel on `mundrid, [nad on] kroonu `mundris Jäm; ametnigul on `munder seĺjas Khk; vanasti olid `urää·dnikud - - `munder ning teguviis oli neil `kontstaa·bliga üks Vll; `Munder oli `selgas, kui sügise koju tuli Pöi; Saksa [sõjaväe] `munder oli allist kalevist Rei; kroonu `munder, `öetse ikke `munder olavad Tõs; kroonul `antass uus `munder Hää; `soldanitel on `mundred kua Juu; sõaväel on oma `munder JMd; kruanumehel on ilus eledate `nüepidega `munder VJg; soldatid `kańdsid `mundrid vene sõja ajal Lai; munnerte `järgi na iki om mõtsavahi Krk; soldatil olli ennemb venne `mundri säĺlän Puh; kroonumihhel omma `muńdriʔ Krl; `soldani `pandava hennest `muńdridõ Har; vanast oĺliva kroonu mehil `muńdreʔ säläh Plv; vana munder säläh, sõamunder Se || piltl peks, keretäis `reiepappi `ütless, [et] voi sina lähed era - - ja ise `andass `mundri VNg; annin talle ia `mundri Iis
2. (rõivastus üldisemalt) [naine] `Taageldand `endäst kovasti `paksu `mundrisse Kuu; pane `ennast `mundri ehk pane `riided `selga Jõh; niid ma ole `mundris, mees `valmis minemas Jäm; kõik `riided koos‿o `munder. vammus `aeti vel kasuka `peale, siis `olli see‿sur `munder kää Muh; Sa oled `mundris juba, jo akame siis minema Rei; siis `pandi pinsak ja pinsaku peal oli kasokas, ega selle `mundriga saand `einu aada, muist `aeti maha Mar; Suur pikk kuub `oĺli - - vü̬ü̬ `oĺli `ümmer, kirju saĺl `kaelas - - suured punastkirja `kindad, si̬i̬ `oĺli meśte `munder Hää; tal oli koa suur pihtkasukas - - seda `mundert `oidis ta vanast aast Kos; mul ei õle vi̬i̬l `mundrid seĺjän Kod; kas oled jo `mundres Plt; pane nüid ennast `mundress Krk; kaŕalatsõl jo˽`muńdri jo˽sälähn Rõu
3. a. (koorega kartulitest) ei `oskagi muud teha kui `mundriga `karduli VNg; Sa kiida täna löunaks mundris tuhlid Pha; Kui seda mundris tuhlistki priipärast vεtta oleks Emm; `reede`öhtu oli ikka `terved kardulid, ikka nii `mundris kardulid sai ja Noa; Kes neid väikesi kartuleid koorima hakkab, need keedetakse mundriga Mar; kui koorega kardult keedeti, siss mõni `ütles `mundrega karduled Saa; `ennemueste keedeti ikke `mundres suppi. kardulel jääb `munder `seĺga Juu; kartul one `mundri maha visanud - - puru kiädetud Kod; `mundrega kartuled - - `ööldasse `koeruse pärast Plt; `võtke `kartulilt `muńdri päält Võn b. kiht Vanale `paadile `sendägi `paariks `kolmeks `aestaks rohuks oli, kui `kerra üä `mundri kivi`terva üle sai Kuu; see on `liiga ull, ko noor inime on `lahja nagu kraasilaud, oma `munder (rasvakiht) peab ika `ümmer olema Ris; kui see `munder [täisid] sai pealt maha `soetud, uus tuli `jälle Mar

muster1 `muster g `mustri VNg Jõh IisR hajusalt Sa, Muh Noa Var Mih Kos KuuK JJn Sim I Plt Puh, `mustre Mar Aud Vän Saa Hag Juu KJn Trv Hls Krk; n muster Trv; n, g `mustri Krl Rõu, `mustre Plv/-ś-/ Räp; pl `musserid Amb, `mustriʔ Se; p `muśtrit Kan (korduv) joon, kujund, ornament; mustri- või lõikeleht kui `lapsed olivad, sis `laste käest oppisin `mustri päld `omblema VNg; `muster on ies, `mustri järele tied Jõh; `mustri `järge ömmeldi Jäm; neid (villaseid alusseelikuid) sai siis `tehtud `mütmed `moodi, `mütmes `mustris Kär; `riide `sisse kujutakse `mütmesugused `mustrid Vll; [veskikivid] said otsitud kaksipidi, kus selle `mustriga kivi oli, [kus] ammas sees on Pöi; riie lõegatse `mustri järele; `muster ies, tehasse roosid selle järele Muh; üks ring mustert ja teine ring labast Var; kannevaa - - selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha - - seda `mustert Aud; käterät́iku `mustrid oĺli eige paĺlu Saa; `väĺla`õmlusel on `mustred ette `tehtud, siss teab selle järel teha Hag; kangasteĺlega soab `mustris kangast kududa Kos; jüst niitest tulivad nied `mustrid kuda KuuK; eks ole kõik suguseid `kirjasi ja `musserid Amb; kangast tallati talla`laudadega - - `mustrisse JJn; se kalasaba on sies `mustriks Sim; igate `karva teki `mustri lõngad Trm; `mustri piält paad `niide Kod; sõedutekil tegin suured õied kess`paika - - `muster oli ees - - kos sa `umbes `oskad tiha Pal; pliiat́siga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; mis parema `kinda, neil om ika muster Trv; `kangru mõistav kudade mustertege Krk; piiritsega˽tsusatass nii nigu `muśtrit tahetass Kan; `mustride päält ummeldõss `liĺlõ Krl; säksa `aigo `koieva˽kängä `rihmo, es tulõ˽tu̬u̬ `mustre `vällä, sõ̭ss ańniva puuda `jauhha śeto naaśele, sõ̭s‿tu̬u̬ näädäśs ärʔ, sõ̭ss tuĺl tu̬u̬ `mustre `vällä Räp Vrd muntser

mutter1 mutter Kuu VJg, g `mutri VNg(mutteri) Lüg Jõh hajusalt Sa, Muh Rei LNg Mar Kse Mih Tõs Saa Iis Trm Kod Plt Puh, `mutre Rei LäPõ Tõs Tor Hää Saa Ris Juu VlPõ Trv Krk; muter g `mutri Iis Hel/n -ŕ/, `mutre Trv Hls San/-t́-/; n, g `mut́ri (-t-) Nõo Krl Har Rõu Vas Se, `mut́re (-t-) Nõo Plv Räp Se; pl mutterid Vai (kinnitusdetail) punn`üövli `kruuvidel `käiväd `puised `mutrid `õtsas Lüg; raud `assidel on `mutrid `assi `õtsas, et rattas ei tule alt `vällä Jõh; las `panna mutterid ka tele `otsa Vai; ige `otsa `keerdasse mutter Khk; Mutter on läind, paljas tühi koht veel Pöi; keera mutter `otsa, muedu tuleb ratas alt ää Muh; kõik kruuvid ja `mutred on `kinni `keerdod Kul; kus mutter raua `piale tuleb, `sinna ei tule `seibi. kus mutter puu `piale tuleb, sinna tuleb seib Mih; mutterd käändass `lahti krui `võt́mega Hää; `vankre rattad - - igäl neli aśsi`otsa, igäl on mutter `otses Juu; `mutrid on kadund, kuhu sa `mutri panid Iis; `mutrid kõik one `laśti Kod; `Vankre `mutrid keerutasse `kińni ja `lahti `vankre `võt́mega SJn; aisa peräl om ruvi läbi ja muter om otsan Hls; muteŕ katte ärä Hel; `mut́re `olli nelläkandiline ravva tükike, kendi olli täl `sisse lõegatu Nõo; sul tulõ ratass tele otsast mahaʔ, `mut́ri om iist vällä lännüʔ Har; tu̬u̬d `mut́ret ei saaʔ seo `võt́mega ärʔ käändäʔ Plv; tele otsa `mutre om, et ratast otsan `hoita. tä `mutre - - käänetäss otsast äräʔ, sõss saasõ ratast `määri Räp || (kiirest hoost) isa ikki `ütles, kui `kangesti kiire oĺli: pane nii et tuli `mutres Saa; Kihut́ hobõsõgaʔ, nii et tuli `mut́rist `vällä käve Rõu; ma sõidi nigu tuli `mut́rist `vällä kei Vas

mutur1 mootor

mägar1 mägar Iis, g -a Ksi; mägär g Kod Võn; n, g mägra Äks väike putukas (hrl kihulane) mägäräd one `veikesed kiholased, valusass nagu siäsed ammussavad; mägäräd süäväd, siis tuleb vihimä Kod; mägrad, ni̬i̬d on jah tiĺlikesed - - vagase `õhtaga tükivad kallale; mägrad, nii valusast ammustavad, sääsk või kihu on teist `moodu `jälle Äks; mägarad käivad `parves, peeniksed Ksi; mägärä tükivä sügüse änna ala Võn Vrd mägärik

määr1 määr Kse, g määr|a Kul Kir Lih Mih PJg Tor hajusalt KPõ(määras Hag), Trm Ksi Lai SJn, Rid Mar Tõs Juu KJn Kõp, -i Tor Hag Koe; mäur g mäura Kad IPõ, `mäura Hlj Lüg IisR(-äe-); mäür g `mäürä Kuu; miär Khn, g miäru Kod; miar Ksi, g miara JJn Kad; mear g meara Juu Tür Plt; maur g mauru LNg; n, g määra VMr, `määra Vai, miäru Kod, meara Kad mäger `Mäüräd eläväd jo `metsäss `liiva mägie sies Kuu; mäur elab vist maa sies Lüg; `Mäerasi on siin `metstes nii vähe IisR; maur, `jüsku siga, aĺl karb peal LNg; määräd oo nagu koerad - - koobaste sees eläväd Mar; määr oli allikas must, madala jalaga paks rammus loom Mih; määral oo aĺl nahk, küüdud seĺla peal Tor; mõned nimetavad `määri metssiaks Hag; ühe määra olen ka kätte saand JõeK; miar, rasvased elukad `piavad olema - - sia muodi luom JJn; määr on nisukene pika karvaga - - kriimud silmad on tal VMr; meara `juoksis ühekorra üle tie kohe Kad; `määrisid määra ja karu rasvaga piad, siis pidid `juuksed `kińni `jääma, et pia ei lähe `paĺlast Sim; mäur on - - maa sies, mäura kuerad lähvad järele Iis; miäru liha ei `kõlbama süädä; miäru kua lähäb `pessä talvess, kas mäŕdipääväss lähäb talve`koŕteli Kod; määr on üks `aisev loom, aiseb kui `irmus Ksi; oled nagu vana mäur, kasimata ja arimata Lai; neid `määräsi meie `ümruses ei ole KJn Vrd möir1

möir1 möir g möir|a Han Var Tõs(g -i); möur Kod, g `möura Hlj Jõh IisR(-öü-); n, g `möürä VNg Lüg, möiru Kse mäger `möürä ela `metsas VNg; Mina õlen nähnd `möürädä Lüg; möür ei õle suur luom, elab maa sies, suvel `luusib `ringi IisR; mõni üiab möirut ka metsseass Kse; Möirad oo oma `koopas Han; möir, `kiskjas elajas, `metsas elas `rohkem Tõs Vrd määr1

müger1 müg|er g -ra Jäm Kaa, -rä Hel Nõo Võn Kam Ote San(n -ŕ) Kan Urv Rõu Plv, -ri Hi; müg|õr, -õŕ g -ra, -rä Kan Urv VId; müg|ür g -rä, -rü Kan; n, g mügri Sa(-a Jäm) Hi; müg|r Jaa Pöi, g -ra Urv, -rä Plv Kra; mükr g mügr|a, Krl Har Lei; ḿug|õŕ Vas, g -ra Rõu Se(n -r); ḿukr g ḿugra Krl Har

1. mutt vahel seantsed suured mügri lasud rohu sees, mis ta `mulda üles aeand on Khk; mügrid `mültavad maa sihes, kes neid käde saab Kaa; Poiss nagu pisike mügr pugrib einde sihes Pöi; mügrid ajavad `mulda üles Rei; mügrä eläve urun Hel; vahi, kos müger om `mütnu Nõo; müger künnäp maad üless, nigu tsikul mulla kueha üless `aetu Kam; `mükre `nahku ostõtavat ka Kan; Pini oĺl paĺlu mügrä mütüssiid `vällä `kraaṕnu Urv; meil teḱki `poiskõsõ `kapstõidõ tuuĺratta `mükra hirmuta Har; mügõŕ teǵe `kuŕja tü̬ü̬d, aja liĺli˽kõ̭iḱ `ümbreʔ; sai mügra kätte, kai ḿugõŕ kolmõ jalagaʔ Rõu; mügräl om kõ̭iḱ maa mütet üless Vas; mügõr, nõ̭na kui t́sial Räp; kuju suvi, sõ̭ss om `mükre; tu mükr ka tsońg Lei
2. hiir; rott pöllal vilja nabrade all on sügise mügrid Kär; Koer kaapis mügri pesa välja Kaa; Mügri - - mõnikord söövad õumpute juured `talve alt ää Pöi; ma nägi suurd mügri `lautes Phl

müür1 müür Hää, g müüri Pöi Rei Vig Kse Tor VMr Kad VJg Iis Trm SJn Puh Võn, `müüri Kuu RId, müürü Khn San V(-öü- Lei); müüŕ Rid, g müüri Jäm Plt M, müürü hajusalt V; müir Sim, g müiri Sa Muh hajusalt L, Ris Amb JMd Koe Trm KLõ Ran Nõo, g müüri Kul Lih Nis Kod Äks TLä Võn, möeri Juu; n, g `müüri Vai; möör g mööri PJg

1. kivist sein `ahju `müüridega ühes `tehti `ahju rant, `tolli `seitsa kaheksa Lüg; Rikkadel õlid `lauda `seinad kõik kivi `müürid Jõh; `müürid tehä `paasist Vai; müirissepp teeb `müiri Khk; Vanaaegsed müirid on kövad vastu pidama Kaa; Vahest `ööti seda `moodi: mis tuul müürile teeb Pöi; lubjaga rohvitse müirid ää Muh; rihe ahol oo müir koa Mar; kõige õhem müir on kaks `jalga Var; seest müir alles `lupjamatta, välläst müir jo `valmis Tõs; meierei· müürid juba ülevel Tor; kibi `müiri krohvitakse, kibist on ikka müir - - teĺliskibi ehk murrukibi Nis; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; müir on `tehtud mulla pinnani ära Sim; patsas õli vasta `seinä, et tuli ei puudu `seinä, `niske `kõrge müir Kod; vana kõŕts oli ära põlenud, müirid olid aga alles Äks; Kõo `mõises tegid venelased `müiri Pil; `lautel tuleve laiepe müüri ku elumaeal, neil tetass kolm `jalga lai Krk; mes tuul müirile ti̬i̬b, üteldi, kui tõesest kõvemb `olli Ran; suur pada `olli kuan müüri sehen, kos lehmile tetti ja sigadele avvutedi Nõo; mine laho vanaajotsit `müüre, sa ei jõvva `lahko, aga nüid lagoness kõ̭iḱ esi `endäst Võn; ku lauda `müürü tetäss, om suuŕ vassar, `tu̬u̬ga `lü̬ü̬di mõ̭ni kivi kilt küllest nigu ta `passõ Har; hopõń lei mul pää `vasta `müürü Rõu; müürüʔ lubjaga tetäss ja kivvegaʔ Se
2. lõõr; soemüür müir on `tahma täis, ei `tõmma Koe; sielik sai märjaks, eks panin teise müiri `iarde `kuivama Kad; ahju truubid one müürid Kod; taren tetti tuli paa ala, müüŕ olli `kambren Pst; tuli `uugas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; Kui pliidi all om rohkemb tule tegemist ja ki̬i̬tmist, siss lääb müir kah kuumass, ei ole vaja ahju küttägi Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur