[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1230 artiklit, väljastan 100.

m emm Kuu/ä-/ VNg Iis, g emm|e Kär Kaa Pha Kul Lih Vän Nis Ann SJn, -u JJn Vil Trv Krk, -i Lüg/`e-/ Mar, -a Kei; n, g mi̬i̬ Kod Pal KJn Pst Krk Krl, mee Tõs, mie Khn m-tähe nimetus `emmist akkab `pääle Lüg; ühe emmega Kaa; kaks `emmi kirjutame Mar; meel oo kolm `viirga Tõs; kolme pulgaga, sie on siis suur emm Iis; kammid kirjotatse kahe `mi̬i̬gä Kod; Tammissaaŕ, kahe emmuga ja kahe essuga Trv; Miina (nimi) akkass emmuge Krk; imä opaśs `täh́ti: ki̬i̬ li̬i̬ mi̬i̬ ri̬i̬ Krl

ma mina1

maa1 maa (moa, mua) üld

1. maakera a. maailm; meie planeedi pind elukeskkonnana (ka vastandina taevariigile või põrgule) Palub omale maad ja `taevast abi Kuu; `Enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi IisR; ju maa pεεl pailu `riikisid on Khk; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlemine jumalagajätul); teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlged Käi; ega nii elmast maast (kaugelt) ei olnd `lapsi [koolis] Rid; eks ma olen küll maa peal `raskusi `tunda saand Mär; lapse irmutis oled moa peal, irmutad ja koĺlitad `lapsi Tõs; olen maa pial üks `terve inime oln HMd; Maa ja taeva vahel ruumi küll Jür; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; kolmekeisi me mua piäl õlema, kaks sõsart ja üks veli; si̬i̬ mu̬u̬d sigineb mua `piäle; `niskess nime ma ei õle mua piäl kuulud Kod; küll se maa on suur ja lai, tagaspidi `Põltsamaad on veel talusid nalj Lai; vanakorat om nüid maa pääl, küll `mülläp; jummal `säädnu vikerkaari `taivade `pilvi `sisse, et maa pääle ei piä enämb vi̬i̬uputust tulema Nõo; toda ei lövvä sa maa päält ega `taivast kah Kam; üteldäss küll, et taivass ja maa lätt ukka Ote; ma‿le havva inemine, ega ma inäp maa inemine ei olõʔ; mis `mõisa neil jaka om - - ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har; naid pratu ja hät́i um maast `taivaniʔ (väga palju) Rõu; Maa pääle ei mahu, taivahe ei taheta ja põrgohe ei päse Räp; mis tuu minno vanna inemiist viil sinnä maad-`ilma pite vitäʔ, sis paŕep aja˽jo kotoh ar elävält `hauda Se || piltl ta `pööras küll maa ja `taeva pahupidi, aga võta näpust, mis läinud, see läinud Saa; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ (võõrastele) ärʔ Vas; maad ja ilmad ~ ilmast (ja) maast ~ ilma ja maad (jututeemadest:) sellest ja teisest, paljudest asjadest Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; teab elmast maast seletada Mar; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; pajatab ilmast moast kokku Trm; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad Plt || ilmast maast (kõikjalt) tuli kokku [inimesi] ussi sõnu `viima Kse; maa ja ilm väga palju, küll ja küll neid puid on miule maa ja ilm Saa; siin on maa ja ilm `ruumi Krk; maast ega ilmast (taevast) ~ maad ega ilma (taevast) mitte midagi, mitte vähematki s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast Lüg; Ei tiand maast ega `ilmast, kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand Jõh; `Juuva täis, ei tia maast ega `ilmast; Paks udu, näe maad ega taevast IisR; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab, et näe änam maad ega taevast Pöi; Akkas kolõdad `muõdi `tuiskama, et olõss mitte muad ega taõvast nähä Khn; `ennemuiste olid inimest loĺlid, nad ei teand moast ega `taevast Juu; temast ei tia maad ega taevast JMd; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; minä õlen nõnna rumal, et ei tiä muad egä `ilma Kod; eläb ku tońt üksindä, ei tää maast egä ilmast Vil; südä iki valutep, et sa‿i näe mitte taevast egä maad Krk; sadasi maha, ei tiiä maast ega ilmast Ran; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä es tiiäʔ maast es ilmast Se b. planeet ojatäht o ele erk täht, `körges paśtab, `löuna `sisse läheb Maa `varju Krj; päe ei kei, ike Maa keib [ringi] Tor; Maa `käänäp `ümber San
2. maismaa; mannermaa; sisemaa `tormiga kui vesi `touseb, siis vesi tuleb `maisse Jõe; `rannamies old `jälle maal `silku `kauplemass; tulid `toisep̀uolt Purekari `maisse Kuu; vihm ei jää tulematta, kajagad on maal Hlj; sügaval maa puol `kanneda `pasli VNg; `meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial Lüg; `este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama; tuul oli maa puolt Vai; meri touseb loeks, tuleb `kougele `maale, sügise sedasi Jäm; lehma sain säält maalt (sise-Saaremaalt); laevtega läksid vahel siit alt, läksid ikka linna ala kaladega ning siis obustega läksime maad `koutu Ans; mihed väljas (merel), maal tuli pöleb, näidatse, et mihed maale osavad [tulla] Khk; minu kasupölve aja sees on Salme jögi ummistund, viimaks läheb maaks Pha; äi nämad es karda kedagid, maa ega mere peal Vll; Vahest sügise suurde `tormide ajal mered tulid ää tükkis `moale, tõusid nii `kõrgese; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma; Astu edasi, `kindel moa jala all (merelt tulles) Pöi; nee (väikesed kalad) oo maa eares, sügavamas oo ikka suuremad; `kõinlased köivad `jalksi moal; laevapoiss `tulli moalt `leiba `viima Muh; Vanaste tulnd poomvilla laev Köpu alla `maale, siis inimest said sääld poom`villa Rei; tuul puhob maa poolt Mar; maa sees `köidi talve `reega [kalu] `müimas Tõs; `Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält `vällä `minnä; Tormaga ei maksa mua iärest `küüsi `lahti `laska Khn; kammilaid, noh neid ikke `tõivad - - rannarahvas ike `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba saamas juo ja KuuK; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival mual Kad; rükki kõrduse aal on kajakas kõhe mual Kod; kuiva maa `kaptengi oli olemas, see oli nöök `ütlemine Lai; või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä Hls; mu˽veli oĺl kõ̭iḱ se sõa aig laiva‿päl madrussõn, noo om jo maalõ tulluʔ Har; järvehn oĺli˽nii suurõ˽`lainõʔ, et lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle Rõu; hädä maah, hädä mereh (kõikjal) Se
3. a. maapind, pinnas maa on `oistund, maa `oistub kevadel, kui on `külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; `Paljuks sie märg maa `vihma `kannatab (purjus inimene ei kannata viina juurde võtta) Kuu; kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine; sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless; Täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt; `Ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas Jõh; `Päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi; Kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand IisR; perast soda oli siin keik `maaga tasa (kogu küla maha põlenud) Vai; mönes kohas mättad, siis jälle sile, sedine `mätlik maa Jäm; rabas on mäda maa, `leikab läbi; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; `lambad söövad maa `urmsseks Mus; Seal oli kõva maa, mis seal viga oli `eina teha Pöi; see `olli ikka `sõuke ea vihm, mis moa ühna tümaks tegi; `õunbu oksad `vaovad maini Muh; laastet maal on palju maasiged Phl; maa oli aleks põletud LNg; [puutelgedega vanker] `sõitis `rohkem `pehmed maad Rid; tänä oo `nõnna ikke lund sadand, et oo maa `valgeks teind Mar; nii kõba maa, ei saa teevastki `sisse Mär; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön Var; maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; mis `turvlane maa, siis on `tarvis kütist teha Ris; siga `püörand ää kõik selle moa Kei; kuib moa, see vihm vaob moa `sesse, kadund kohe Kos; kuiva välk - - lüöb `õhta pimedas, madalas, maa rajal Amb; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; siin on madalad maad, kõik kraavid vett täis Tür; sie ilm tahendab easte moad Koe; Kui Tammikust `tulla, akkab ilusam `sirgem maa, enam põle mäge Sim; vana rahava kuńss õlema et süĺtä maha `enne ku issid maha, muass võtta ärä moeto (muidu saad nahahaiguse); kadi minu köhä ku mua `alla Kod; sammas - - üks kolm `jalga oli ta maa sehes; maa on ikke pia asi viĺlal ja puul Äks; siin on maad tükati kivised ja savised, aga mägiseid `maasi siin ei ole; värav käis maa raealt Lai; tao vai maa `sisse KJn; kiĺgid, ni̬i̬d karasid nõnda‿t, maa sirises ja särises Vil; [jookseb nii, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati pääle ja, vili pääle `rõuku Pst; kallakune maa - - vesi vii kiḱk väe `alla; ei ole nüid ti̬i̬d ega maad änäp - - tuhk lumine; maa võt́s `kinni, ańds inimesel `aigust Krk; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab; naese es tohiva tanuta `kõndi, et siss tulna oora põli ja maa lännä `lahki; nüid käevä kõ̭ik `paĺlald, ei ole tanud ei rät́ti ja maa ka ei ole `lahki lännu Ran; maa om jo nii sägävält küĺmänu, `kartuli `küĺmuva jo ärä Puh; sääl om lätte kotuss, keedäp maa sehest `väĺlä vett; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n; mia otsi, kos laits om jäänu, aga laits nukan nii vakka nigu maa; ku `uibu olliva ubinit `väegä täis, siss ku tu toŕm `tuĺli, siss maa olli ubinist `valge; mõnikõrd lina kasvap iluss ja puhass, mõnikõrd om nigu maa küĺlen `kińni, `sände lühike Nõo; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi - - maa `sisse ärä makama Võn; tuisass, et taevass ja maa segi Kam; sügise `oĺli `paĺla `maaga (enne lund) tu̬u̬ varastamine Ote; maa om nii kuiu nigu üit́s puru San; no sannast tuĺlime jo sügüse ärʔ, joba musta `maaga (enne lund) Urv; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; siih kasuss niipaĺlo võid`lille, et `koṕlih kõ̭iḱ maa om kõllanõ; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl; keväjä sü̬ü̬ maa lummõ Vas; lätt maad pitih Lut || sõematagu miu maass vai massass, mia ole iks va Miku Juhan Nõo; maa alla vajuma ~ tükkima ~ pugema (häbi-, piinlikkustundest) kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; ma äbi pärast vajuks kohe maa `alla Pal; temä sai silmä ninda äbi täis, et ta oless või maa ala tükkin Trv; täl nakass tollest nii äbi - - oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; mul sai ni˽häpe, et maʔ oless vai maa ala˽tükkünü Har; et maa must (kirumisest) vanamis `põhjas sind et mua must Sim b. põrand vm aluseks olev pind magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube Lüg; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; Ruut oli kena küll olnd, leit olnd moani Pöi; jõkid `ollid `õndla august saadik, aga kuued `ollid maini Muh; Omal veel perse maa külgis kinni (on noor) Emm; siilik nii pikk `tehtod, üsna maani Mar; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä Tõs; `eńtsed `riided olid maani, jala pöia `piale `tehti kördid Aud; `enne olid [seelikud] jo maani maas VMr; kummardab `maani Trm; `niiske `uhmer oli, maast oli üks nõnna `kõrge Pal; sannan suits `maani Trv; mõni lää sedäsi paksuss, kõtt lää maass `kinni (tiinest emisest) Krk; trambib `jalgu `vasta maad nigu ull; tu̬u̬ jagu jalast, mes maad pidi ju̬u̬sk, pidi tävveste `õige olema Nõo; ku venne naisõ `keŕküde tuĺlivõ, siss es olõki muud, ku üit́s risti ette `eitmine ja `maani kumardõmine San; mõ̭ni vedä `jalgu maad `mü̬ü̬dä Krl; ku tu paugutamine oĺl, sõ̭ss tõõsõ oĺli˽kotohn põrmandu pääl maahn Rõu || piltl oh kui aka `mõtlema, südä lääb muani `lõhki Kod c. (üldisemalt, ka fig) ala, ruum, koht ei `löüdänd maad, kus `seissa; `anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki Vai; kui vanad inimesed rehe tuba tegid, siis `kεidi tule tukiga `ümber tua, sest saadik `anti suitsule maad Khk; Nooda looma maa (noodatõmbamise ala) `tehti meres kividest `puhtaks, kivide `otsas käristas nooda ää Pöi; `aigus võtab maad Mär; iga looma ehk `ankru maa peal piab olema neli `märki HMd; Anna ruumile maad (mine eest ära) Trm; läksimä üles püügi muale (kohta, kus võrkudega püüti) Kod; Pada ei või `riiki täis `panna, põle keemese maad SJn; lastel ei ole muial maad; temä sugugi tõisel ei anna maad eläde; selle inimesel ei ole naĺla maad (ei mõista nalja); tal olli vanu jutte, ta neid sõa maalt (sõjaväljalt) sai; mea ole nüit peśs `tervise maal (tervise juures); ullul ja rumalel anna maad (anna järele) Krk; naĺlal om õks enämb maad ku˽tõ̭õ̭l Har; `mõtlõ˽tu̬u̬ vere valangut, säidse inemist tapõti katõ versta maa päält Vas
4. viljeldav pinnas, põllumaa kui ei `jõua arida ega tüöt teha, siis jättad maa `süöti; maa on pien, `rohtost puhas Jõe; Üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis Jõh; maad `künnedä madalukaiselt Vai; liivane must maa, aga ta‿p vöta `sahka adra `sisse Jäm; see pöld pole väge saandkid, see oo ise rammus maa Khk; Uus maa, sellepärast kasvatab ka; See on `söuke `pörgu maa (vilets, lahja) Pöi; maa `ingab siis kui `jεεda kesasse, siis maa `puhkab Emm; kõre maa on üks kruusi rõhk, üks va vilets maa Mar; `kaevab labidaga maad Kul; paĺlu uut maad `juure teind Mär; sõnik `kündasse maa `sisse, kaks kuud `apneb Vig; Sedä `põldu iäks muaks ei sua Khn; va `lahtine maa (kesa), selle sui taal ei ole `vilja kedagi peal; mulla maa, kui sa ikka väge annad, see oo ia viĺla kasvataja maa Aud; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; lähme uut moad `looma ja küt́ist tegema Juu; Odra ja kardulid said ikke korratud `muasse `tehtud Amb; uad tehakse ikka rammusa maa `sisse Ann; kui maa on toores, siis maa on `täńkjas, tema läheb `kuuli Tür; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; kui maa on ia, iast sõńnikud saand, siis ta on rammus ka; sauekad maad on `rasked maad Sim; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; järve `kõlda vedäväd `muade `piäle; kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod; siin on musta mulla maad, aja adraga nii sügavalt kui tahad Pal; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega, kui maa kehva on, siis ta ei jõvva `aada Äks; minu isa `ütles: alb mees jääb ädasse ia maa pial, ja ia peremees elab `äśti alva põllu`maaga Lai; ku sul maa valmiss om, muud ku `viska maha (külva); ni̬i̬ `maase om puha ää, neist maadest saa `leibä küll Krk; sulane läits `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; adraga vaja `lu̬u̬ma minnä, ader lu̬u̬b maad Ran; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole; nigu Miinä es pia maad, puha tõese näppe vaheld vaht; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo; si̬i̬ maa oĺl nigu ristikaina sü̬ü̬t́, nigu puhanu maa `rohkemb Ote; ku sa maad üt́s kõrd petät, maa pett sinnu ütesa kõrd Har; `vahtsõt maad tei manoʔ; ma ti̬i̬ no maa arʔ ja panõ kuŕgi˽ka ittu; Kehvembä maa pääle tet́ti kaar, parõmba maa pääle `kartoĺ Rõu; maa um rüä all Vas; sul maa joonõh (korras, väetatud), mis viga eĺläʔ Se; ku sa äi anna maal, siss maa äi anna sul kah Lut || piltl maa toedab meid `kõiki Ran; maa om tu̬u̬ emä, kes inimeisi ülevän piäp Nõo
5. kellegi kasutuses või omandis olev maa(tükk), krunt, maalapp minu isa õli `kuuendik, `kuuendikku maa pial õli; `viie `päivä maist `tehti kaks `krunti Lüg; midati maad `uvvest `ümber Vai; teised olnd suurema maa mihed - - Jüri olnd pisise maa mees; sellel puud maad kää (on talumees) Khk; `möisnikul oli pailu maid kää Pha; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; Mõisa moa oli, `sönna küla looma jalg äi `tohtind `minna; See oli koletu maa, mis öhe inimese käe oli Pöi; vabadikel põle maid egä `loome Rid; see oli ilma `maata inimene Kul; tää oo maade piäl, sai maade `piäle, peremehes, sai koha omale Tõs; muadõ reńt oli `makstud Khn; siit Juuriku koha küllest oli tal maa Aud; eks meil omajagu muad ike ole JMd; mul ei õle jala`täitki moad Trm; `taśtid kõik mua käess ärä võtta, aga maja alune `jäeti; siäl o viis peret vai kuus ühe `muade piäl Kod; `kańtnikud tegivad oma päävad `mõisa nende maite eest Äks; mõned talud olid ropp suured, palju maad kääs Lai; `Maade piält ollid suured maksud KJn; siss tulli aig, ku neid `maasit `jaotive; veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä Krk; üits sinu kana jalg ei tohi kooli maa pääle tulla; miu esäl maad es ole, niipaĺlu maad `olli ku lävest `väĺlä tulla, `tu̬u̬gi `olli tõśte maa Ran; mõnel poesil `olli palga i̬i̬st lina pereme maa pääle tettu Puh; nu̬u̬ jaganuva `rüitlidele `väĺlä meie maa, nii teḱkunuva meie `maale `mõisnigu; siin üits veerekene maad `olli, tollegi i̬i̬st pidi peremehele kolm `päivä tegemä; üits jalatäis maad, tollega nüid nii suur ädä Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; pu̬u̬ltõsõ päävä maa oĺl inne maa `mõõtmist, `pääle `mõõtmist `üĺti `taadrimaa; sääl medä om, `perse laiut maa (väike maalapp) Har; meil oĺl `väikene maa ja suuŕ pereʔ, latsõn `eĺli ma˽kehväste; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; [ta] oĺl mi˽maa küleh poṕs; maa om no käest är˽võ̭õ̭t, a vanast `tahtu es kiä tõõsõlõ adra`täütki maad `andaʔ Vas; `oĺle siss näil siin ta talo, katõ päivä maa `oĺle Räp; maad ~ maid jagama tülitsema, vaidlema, asju klaarima Meil pole omakeskis maid jägada Emm; Turtsakaga ära sa mine maid jagama Hää; mine nüid loĺliga maid jagama Kod; nüid na jagave sääl maad, nüid na `tõmbave Krk; kõ̭ik latse ei ole ää latse, kas tu̬u̬ oppejagi jõvvap needega alati maid jagada Nõo; mina ei lää temäga maid jagama, etse jäägu tu̬u̬ raha tälle Rõn; nakka˽naidõ juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; Mine no saʔ vi̬i̬l `sääńtside loraśkidõgaʔ maid jagama vai soid `mõ̭õ̭tma Urv; kes jõud sääl maad jagada Plv; puud (ja) maad varandus, maine vara inimene sureb ää, mes sest kaso oli, nüüd kõik puud maad jähid tast maha Mar; mis puud maad su kää oo, et sa teesega õiendad Mär; kõik on ta ärä juonud, puud ja muad ärä priisanud, `terve varanduse Kod
6. a. kaugus, vahemaa; ulatus uss oli tuld vihinäl Jüri pääst `müöde, `ninda et `sendi`meeter maad jäi `puudu Kuu; nii neli `versta maad tuleb `sinne VNg; sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie Lüg; natuse maad mine, seisa `jälle; ons kellud ühes maas (kas näitavad ühte aega) Khk; Virn - - pitk peenike rohi, tükk moad on varrel vahet, siis on jälle lehed; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele; `Eesel aluskuub tükk moad teise alt väljas Pöi; siit oo `sõnna ea laks moad veel; rehi pannasse nõnna, et natuke maad‿o parte vahet Muh; vesi tuleb vahest suurest merest kusa `maale (ei tea kui kaugele) Mar; pika maa takka tuli `siia Mär; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln; `kostis kos `maale ära, kui lenu lõugutati Han; üle jala maad sügä (sügav) Tõs; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus, kilu`meeter maad ikka teistest `iemal HMd; osalt `müiri on ja muist maad on maha vaun Ris; oras on ikke juba `kasvand, `kämmel moad juba `kõrge Juu; Niievarv piab mõlemast otsast ühe maa pial olema; Kus `maale sie köis siis ulatab Jür; ühe `maaga sai ikke [rukkilõikusel] edasi `mindud Amb; jumakad tõrvaka kännud olid üks `mieter maad `samla sies JJn; tallab seda moad edasi tagasi aśsa iest teist taga Koe; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; mõni aĺlika suoń - - läheb vahest kohe tüki muad mua alt Kad; pitkä mua tagass tuli `seie `kaugelt `kosti; kui pääv süld muad `kõrgel one, siis tule kodo Kod; elaja `söötmise riie oli - - täitsa nelja nukeline, süld maad oli lai Lai; kruav on üle jala muad sügav Plt; läks natuke maad Kõp; poolest maad laasi oksa ärä; otsa ürjätse om meelest lännu, ma `ütli poolest maad sedä `laulu Krk; obene kerib küll, aga maa ei edene Hel; katuss sai jalg maad paks Ran; tõenekõrd `kõnsit `ulka maad läbi, midägi es ole (marjul olles) Puh; me es olõ kavvõn, veedikene maad oĺlime tõõsõlpu̬u̬l `uśsi Võn; `mõtlõ, `seoni `maani oĺl rüǵä San; ma˽pańni riśtiḱ`hainu jänesseile ja˽lät́si esi lasõngu maad kauõdõ Har; Kullamäe `haudu mano om jo `ilmlik maa Vas; [võrgu] pullaset om paksost küleh, paaŕ `vassa vahet, vai vass maad ütstõõsõst Räp; `küĺbjä lätt `külben, tõõnõ inemine vidä hidsand, et `küĺbjä nännüʔ `kuoni maaniʔ `hi̬i̬täʔ Lut b. (ajalisest vahest, teat määrast vms) Sander oo Seiust tüki maad kolpsakam mees; Ma ole selle aigusega ulga maad peenemaks jäänd Kaa; ulk maad on vähemaks jäänd körva `kuulmene Rei; see maa oo ikke tüki maad parem kui see teine maa oo Mar; sinna `maale oo `aega veel Mär; me `soolasime `teisa (räimi) `sisse ja sõime `siia `maale Pil; Mine anna lehmile süia, aeg sial maal KJn; temä om miust `ulka maad löhemb Nõo; `seoho `maaha olõ ar elänü, olõ‿õ̭ `vaesust nännü Vas c. osa, jagu Põlve alt pireke `alla `poole on jäme säär, see peenike moa on peen säär, siis on luupeks Pöi; Vörgukudumisel juhtub - - ärg sisse minema. Seda muidu välja vetta äi saa, kut leigeda kuiut maa äärest ärjani vörk luhki ja kujuda puuduv silm vahele; rool, lai maa on vee sees, ots käib veidi üle paadi Emm; kui jöhvi maa `otsa löpeb, toleb tohl - - looma hänna tohl Phl; `uutel oherdidel pole ebre maad Ris; vikati rood ja kõber maa seal taga, vikati kand üiavad PJg; aeru änd olli peenempes tett, aeru lai maa olli seidse `jalga pikk Hls; [sukasääre] lai maa om joba är koet Krk
7. a. riik; teat geograafiline piirkond oma maa inimene, sie on oma `rahvusest Lüg; mei maal ei ole `tiigeri Vai; `laevadega käivad soojal maal Jäm; Rootsi on vana `Skandinaa·via maa, `kuulus maa Khk; `Tapjad saadeti enne maalt `välja, Siberi läksid Pöi; see on `vöörod maid näind Käi; `reisisid kõik moad läbi Tõs; `reaksid sii ikke, et meid pidi ää `viidama `võerale `moale Juu; küll tema on maid läbi käind JMd; kuda moa, nõnna viis, kuda lind, nõnna nokk Pal; `viina juvvasse üle maa Trv; egäl ütel oma maa armas, kun sa oled Hls; kui sääl `võ̭õ̭ral maal küll ää `olli olla, aga südä igäts iks esämaale Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirgu - - `suurte `parki (parve) ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; tiä om kõ̭ik maa ja mere läbi `reisünü Krl; näet Rood́si rahvass siin magahasõ mi˽maa seen (langenud sõduritest) Rõu; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv b.  tühi maa Siber vm kauge väheasustatud piirkond lubatud kõik tühjäle `muale viäda Kod; perremihe `lät́si `mõisadõ ja `ütli üless, `ańdi `mõisnikalõ maja˽kätte ja `mińti siss töhjäle maalõ Har; tühäle maalõ saadõte `vangõ, kerigu `kiskjäʔ ja inemise `taṕja, ar saadõtass tühäle maalõ, Sahhaliini saardõ Se c.  suur maa mannermaa minu ema vend käis `suurel maal `tuoma `pääval, `joulu nädälil Jõe; `saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas Jõh; sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; ma neliteisend `aastad ole suurel maal kεind, raavi tööd ole teind ning pargi ehitusi Kaa; Kevade `vöeti puudane leva kot́t `selga ja `mindi suure moa `sisse tööd `otsima Pöi; naesed `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; mool tuli suure maald söbra Käi; `Iidlast läksid suure maale sulaseks Rei; suurt maad `öeldi kah, kui `saarlased tulivad suurele `maale Lai
8. a. teat (maa)koht, kant, ümbrus ühüksa `unti - - läind kohe `ümber Juminda `nieme kohe - - `muile `maile Kuu; siin küla mail küll ei old `suolapuhuji VNg; Seal lahe äärtsete maade peal pole `ükski änam vikatiga käind Pöi; tänakond `viĺlä puis ja mais (heast saagist) Rid; Vigala maa sees oli mõesa, aga `Tartu maa sehest oli naene Mih; Meie käösime räämetegä Talina muass Khn; me elame Äädemeeste maal Hää; pärna puu, neid meie moades ei kasva Kos; ta oli Pańdivere maa pial `sündind old JJn; lääp kiideldes kodoje, õisadess õmile maele Kod; Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai; meie mail ei ole `uśsisid Plt; suśe iki üteldi oleva, karu ei ole viśt `kiäki nännu siin maal Ran; [ta] ei ole sääl puil `mailgi (seal poolgi) käenu - - aga temä ike kõneleb ja süüdistäp; meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole, a nüid om meie mehe ette ku mulgi Nõo; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; Palojäŕv om ka mi˽maa pääl, tu̬u̬ om ka‿ks parass jäŕv Vas; kärnähain, tu̬u̬ kasuss mi maie pääl kaʔ Se; (ei) puil(e) ega mail(e) ~ puis ega mais mitte kusagil(e) laps ei `sõisa puis egä mais Lüg; põle puis ega mais Hää; `tuodi nuorik majasse, ei suand ämmaga `puile ega `maile; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; sie inimese luom ei seisa küll puil ega mail paigal Sim; alate tagasipite, ei sua puele ei maele, inimene ei sua õma arilikku `leibä, ei riiet Kod; si̬i̬ ei seisä paigal ei puis ega mais Hls; ta om nii elläv ja pallav, et ta ei püüsü puil ega mail Har; lat́s `käüless `naklu pääl, püsü‿i·ʔ puil ei mail Lut b. eesti (rahvas; rahvus; keel) tańtsiti ring`tantsu torupilli järel, sie oli maa pulm, `randes oli ruotsi pulm Ris; mua Kasepa külä on eesti külä, tõene Kasepa on vene külä Kod; saks sü̬ü̬b ja maa sü̬ü̬b, `nuaga ei lõigata, lavva `piale ei `panta = emapiim Ksi; siss oĺl umb veneläseʔ, maa sõnna es mõistaʔ Se; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut c. (kõrvalisest kohast) mis pagana puis ja mais (kolkas) te olete `kasvand Pai; tu om nii veeren maad, konhkina kõrval; ma olõ siihn veerde maad, ega˽tu̬u̬d kiä ei taha, et piät olõma tarõ manh `valman (valvamas) Har; läki är `vi̬i̬rde maad, koh kiä näe es; sukõŕmańn tetäss kõrval maad, sis peräst säetäss `paika Se d. (ilmakaartest) Tuul puhub omikust - - puhub maa pu̬u̬lt (idast) Hää; iki läit́s külmä maa poole müristemin, ommuku ja põhja poole (põhja- ja idakaarde) Krk
9. maakoht, küla (vastandina linnale) õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi Lüg; möni lεheb maalt `linna Khk; löötsa pill, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Ta oli maal sündind ja kasund Pöi; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; ta on maalt pärilt Kul; maal kandase ikke maa `riidi - - süiasse maa `toitu, põle linna `ühti Tõs; kõik lähväd mualt ää, `keegi ei taa enäm mua tööd tehä Juu; linnan ep õle tü̬ü̬d, tuli `seie `muale `tü̬ü̬le Kod; rikkast lähväd, kes moalt `linna lähväd MMg; tulite `muale `käima Plt; maal es käi arstirohu `müüjid Vil; tidrek lännü maalt `linna, `sakse teenistuses Hls; sel aal maal `aŕste olli vähä; siin om linnast ja maalt kogusehen Krk; mes sä tapat `endä sääl maal, tule ärä `liina Puh; temä tiiäp `äste sedä maa elu, temä‿m jo maald esi ka peri Nõo; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jah, oĺl jo maal ka `väŕvijit - - sõ̭ss väŕmiti maal kah Plv || si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa minema ei saa Krk
10. a. muld Pane maad `pääle [kui mesilane on nõelanud] Trv; põrmand om maast Krk; sõ̭ss ta tõi maad, pańd lina pääle ja õdagu `mäh́kse mu sinnä˽`sisse Urv; mõsi ma˽tu̬u̬ kasuga arʔ, kasuk oĺl kõ̭iḱ `maaga˽ku̬u̬hn; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ; ma naka es inäp `juuri liigutamma, na‿mma˽surõ `maagaʔ, mütsäkuhn panõgiʔ [lilled maha] Rõu; innembist eleti vahe`kambrõh, paĺgest lagi pääl, `samblõ vahel ja maa pääl Räp; pangõ paksõbahe [kartuli] kuh́a pääle maad Se; maale ~ maala panema ~ viima matma `vaesõl mehekesel `ku̬u̬le ar naane, olõ õs mehel miŋgaḱe naist maalõ viiäʔ Se; är `pańte `maala joʔ Lut b. (surnuaiast) pühitsetud maa oo `surnu aid Tõs; eks kabeli aid õle kõik õńnistet moa Pal; seo kotuss, kohn mi no elä, um pühä maa, siihn ollõv vana matusõ paik Rõu; toole maale minema surema timä lätt tuolõ maalõ, śjoost maast lätt tuolõ maalõ Lut; aig `kuolda, tuole maale mindä Kra
11. kaardimast mängu `kaartõ om neli maad: riśti maa, pot́i maa, härdü maa, ruudu maa Har; kõ̭kõ neĺjä maad mul om käeh, haŕgi maa, kruudi maa, pot́imaa, ristimaa; koŕas `hińdäle kõ̭iḱ verevä maa (punase masti) kät́te Se
12. adv a.  maani täiesti, täielikult sie vast tuli siis, kui oli juba tuba `maani maas, poledattud Jõe; See maja on ammu maani maas (hävinenud), seal pole änam palgi juppi ka Pöi; põletas teese `ooned kõik maani maha, teese kohe puu `paĺlaks Mär; põles nii `moani maha, ei jäänd muud kui kostan Juu; puol Vau küla põles `muani maha VMr; varass varastap, jääp vaǵa `saina, aga tuli palutap kõ̭ik `maani maha, ei jätä sulle midägi Nõo; ilma tuulõlda˽`paĺli tarõ maani `maahha Rõu || (purjusolekust) Nisukest teist ei ole olemas `ilma `pialgi, kes `ninda `ennast `maani lakku täis võttab IisR; poiss tuegerd kodu, `oĺli `maani täis Nõo b.  maalt saadik tumm - - lapsest maalt Lai; sest maalt mina‿i ole üksi veel kodu old Plt; sü̬ü̬k om poolest maalt keenu Hls

maa2 maha

maage1 maage IisK Ksi, g `maake Amb/-oa-/ Koe VJg Äks Lai Plt KJn; `maage g `maake Kuu Lüg IisR; muage g `muake JMd Kad VJg; n, g maage VNg/`m-/ Iis Trm(-oa-) Lai, muage Kod; maage- Jür KuuK Sim maakevesi Kaik soo `augud on `metsäs - - `maaget täüs, et punavad kohe Kuu; jões `maage `korjab kivede `külge ja tieb libedast Lüg; `Einam tüma igalt puolt, `astud `piale‿s mulinal ajab `maaget ülesse IisR; nisukesed maage `karva teised (põdrad) KuuK; `muakega `värvisid naised `eńdile `musti sielikuid; muage süeb jalad `kat́ki, kui kaua sies `olla JMd; `seisva vie `piale lüeb `muake kord `piale, nisuke ull kollane ja sinakas Kad; muage - - `niske punane kõrd vede piäl, nagu ruasse, `sinna pane linad likku, siis rikub kiudu ärä Kod; kost si maage tuleb, ikke maa sehest Äks; kus einamal maaget palju, sial jalad `auduvad ära Ksi; maage sööb jalad ära eina ajal, paks nagu väŕv akkab `jalgade `külge Lai; `seisval veel on maage pial, rohelene maage Plt Vrd maagates, maak1

*maage2 maagõ Võn Urv, g maagõ, `maakõ Plv maagelõng; maagelõngast kaunistus kadrike, vereväst maagõst koräti käüsse perile `sisse Võn; linikele oĺl maagõʔ `otsa koet; hammõl oĺlivaʔ ola pääl olalat́iʔ, olalat́te pääl oĺlivaʔ kiŕäʔ, hulbaʔ ja maagõʔ, `sisse koet Plv || (punasest värvist) ega tu̬u̬ är es lääʔ kohegi, maagõ verrev Urv Vrd maak2

maagõ maagõ moonVas Vrd maagõ|lill, maak3

maaha maha

maak1 maak g maage Kod/-ua-/ Lai(g -i); moak Juu, g moag|e Trm, -a Pil; n, g `maake Hlj Lüg Jõh IisR; `maaki g `maagi Vai; seesü `maakes Plt maakevesi `maakega `värviti `ennemalt `villu `mustaks Hlj; `maake - - sie tieb jalad `aigest küll Lüg; ajab `maaget `vällä IisR; `maaki on nii `kange, et süöb jalad lihale Vai; põhjatu sügäv vesi, muagega koon ku eläjäs - - `riided ti̬i̬b ukka si muak Kod; maak `paŕkis kõik `riided ära, tegi pruunist Lai; vesi [on]- - `maakes Plt Vrd maage1

maak2 maak g maagõ Võn Plv(g `maakõ) maagelõng maagõga ummõldi nimmi Võn; maagõʔ `koeti rõivale `otsõ `sisse; vanast osteti tut `maakõ, `koeti käteräti ja nõnaräti `otsah Plv Vrd maage2

maak3 maak g maagõ Vas Räp Se/n -ḱ/, `maaki IisR moon Venelased `söivad `maaki `seemedest `piiragaid IisR; maagõ `si̬i̬mnet pandass latsilõ pudru `sisse, et latsõʔ paŕembede makaśseʔ Räp; maagõʔ `häitseseʔ ka ilosahe Se Vrd maagõ

maak4 maakene2

maake1 maak1

maake2 maakene2

maaki maak1

maakõ `maakõ sööma teat mäng; seda mängu mängima `maakõ `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ om kaŕalastõ mäng; suurõ väidsega om ḱul hüä `maakõ süv́väʔ, kua `keŕgep väidseḱene, ni tu̬u̬ õi lääʔ Se

maal1 maal Emm Phl Mar Iis Trm/-oa-/, maaĺ Jäm Khk Pöi/-oa-/ Han KJn Trv Plv Se, mael Khk Kaa, g maali

1. värv Valge maali pintsel Jäm; me teeme värnitsaga `maali Khk; Vana mael oli seina pεεlt tükati maha tulnd; Öue väriku ma tegi punakasruuni maaliga üle Kaa
2. uus (maalitud) pilt Käsitsi `pintsliga `tehtud piĺt oo maal. `Sakste tubades oli pailu `maalisi Han; ilus nagu maal Iis; ta‿m kui inemise maaĺ (ilus) Plv
3. tanu ääre kaunistus tetti üten tükin iki maaĺ ja änd; maalige tanu Trv

maal2 maal Nõo Krl Har Lei maas ku‿tu trits vähä läits kõveride, siss ollit sa maal Nõo; täämbä ummugu oĺl all maal Krl; Sau oĺl õks `korgõpan, maal is olõ `sauvu; ta om jo˽paĺlu `aigu maal `haigõ olluʔ, no˽tulõ õks vahel üless kah Har; makass maal Lei || tu̬u̬ naanõ om maal (lapsevoodis) Har

maal3 majal1

maale majale1

maalt1 maalt Har Rõu Vas maast maalt om rassõ üless tullaʔ; võt́t maalt kol˽kuiunut puu `ossa Har; võt́t maalt külmä kivi ja `tu̬u̬ga vaot́ Vas

maalt2 majalt

maalõ `maalõ, maalõ Krl Har Se Lei Lut maha kas ma˽maalõ lasi Har; paṕikõnõ `aŕke tette aamõtest `maalõ; ku siĺm [võrgu kudumisel] maalõ jääss, tu̬u̬ kutsutass häŕg; üteĺ `vaesõl mehekesel `ku̬u̬lõ ar naane. hulga `väikeise latsõkõisõ jäi `maalõ; täl (poisil) om [tüdruk] `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ Se; päiv lätt `maalõ (päike loojub); pääš́ti obõsõ `maalõ (võtsin hobuse rakkest) Lei; ku tapat `oina `maalõ, nilut ar, nakkat ragoma; jätä˽maalõ tü̬ü̬ (jäta töö pooleli); a˽kukku joʔ `maalõ (suri ära) Lut

maama maama Rõu Vas Se Lut ema vanast oĺl maama ja tätä. mõni üteĺ ääd́e, mõni maama Rõu Vrd mamma1

maan1 maan Kod/-ua-/ T Urv Krl Räp, maah(n) VId, mahan M

1. maapinnal vm aluspinnal kas sul metsä eenämud one muan (maha niidetud) Kod; `ulka süse om mahan Trv; egal olli oma küĺlealune kot́t ja mahan magasime (leeriajal) Pst; ommuku om all mahan Hls; puid olli mahan ku saat (nagu sadanud); sadul seĺläge (nõgusselgne) obene - - kõtt mahan `kinni Krk; ku varesse mahan, siss lää sulale Hel; süd́ä läits nõrgass, `oĺli piḱäli maan; vanast obestega `aeti nii, et vatutüki nigu seebitüki olliva ti̬i̬`vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä maan Ran; vihmapiĺv om ülevän, ain om maan, ma pia ruttu minemä; periss `pimme `olli, kui siin `lumme maan es ole Puh; pańd jala tõesele `taade ja tõene `olligi träntst maan; eelä satte räeset, nüid om mu kesi ja kaar kõ̭ik maan (lamandunud); ku vihmasadu üle om, siss vihma `maokese vingerdava maan Nõo; minev`aasta rebäne `lahkse üte kana muru pääl ärä, `paĺla sule olliva muru pääl maan Ote; ma‿ĺli säĺlili säńgün maan, ma‿s saa kohegi minnä San; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; tuĺl suuŕ tuulõ vuhhahuss, uśs `päśsi käest ärʔ, nii maah oĺligiʔ Vas; `tossass pääle maah, kui `lõpnu lehmä mago aidveereh (magab palju) Se; rõevass üle `olge maah Lut || haigena pikali ta olli nüid ulga `aiga mahan - - ei liigude kätt egä `jalga, ei võta iva kah Krk; nädäle `päive olli mä ka maah Räp
2. maha tehtud, kasvamas meie pidimä eloaeg kańepid muan Kod; `pääle pööri`päeva pidi põld mahan oleme Trv; olli lina mahan ja sedä ma müüsi Pst; kańepit `olli siss maan egäl talul enämbide Ran; kõrvulisel `oĺli talu man kaits vakka rüḱki ja kaits `keśvi ja vakk `kartuld maan Rõn; olõ õi linna maahn `hindäl Plv || söötis ulk maid olli mahan, ei tää, mikebest na neid mahan oiav Krk
3. langetatud, allapoole suunatud mina oesin piä `äste muan, et suan vi̬i̬l elol ärä Kod; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk; tol pää maan, tu̬u̬ ei näe midägi Ran; alasi täl pää maan, maha vahis ütte `puhku Krl
4. katki, lõhki; lagunenud obese kaal one muan, ei sua `range `kaala `panna; aiad one muan kõik Kod; ni̬i̬ om ärä mädänu, kõtu mahan (kaladest) Krk
5. egä `enne `linna ehitämä ei akata ku sõda muan (lõppenud) Kod
Vrd maas

maan2 maan g maani Aud PJg Hää/-ń/, `maani Jõh moon, magun maanid kasuvad põllal ja ajas ka Aud; maan oo punase õiega, ruttu pudeneb ära PJg; Maanid on vana`aegsed lilled, `maanisi ja `kringel`ru̬u̬sisi mina mäletan kõige enne Hää

maar1 maar g maaru ving suurem suits lähab `väĺla, siis jääb veel seda `maaru või `vingu järele Kse Vrd mõõr1

maar2 maar g `maaru palkonn `Enne `käidi `metsa `tüödel, elati `maarudes IisR

maar3 maar hea See on üks maar inimene, sellega saavad keik läbi Khk

maaru `maaru Jõh IisR Vai kerge (ajutine) peavari, onn `Maarudes `einaaig sai elada - - `einamad olivad `kaugel, nädal `oldi `paigal; `Maarul oli all kaks rida `palkisid, `otsast `käidi `sisse. Kattusselle olivad `pandud `roikad, `rogaste vahele `sammal, `piale mättaid IisR

maas maas R/-ss Kuu/ eP(-oa-, -ua-)

1. a. maapinnal vm aluspinnal oli old hirm `jalgu `pingild maass pidädä, siis olid `panned jalad `perse ala Kuu; Oli `juua täis, pikkali maas nigu silk IisR; köle aeg, lund pole ka maas Khk; mis sa‿säl kikerdad maas Krj; Loomal on oort nii `kange valu, ta `aelab kohe sõnniku päel moas Pöi; [jõulude ajal] põhud `ollid moas, ega es ole sehuke puhas põrand mette Muh; mene `voodi ja seisa (leba) riiete sees maas Rei; juba `aetasse loomad `vällä, mis näd änäm kodo tegevad, rohi jo maas (kasvamas); pool vesi oo maas ja pool vesi on alles nõo sees Mar; ei saa peast ega jalust edassi, rukis nii `kangeste maas (lamandunud) Mär; tuli `vihma, üsna loemud maas Tõs; täna on ilm kahu, väike alla maas Aud; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; niipaĺlu ma olen põdra nähnd, küĺleli muas rie pial KuuK; `üösse nad (püüd) lommutavad kõik maas Amb; pesen `riistu istukile maas JJn; kolm `pääva änamiste ikke oli ein maas Tür; vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr; `kangad olivad maas sial rohu pial Trm; kui kivi ehk kand, kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; siis `seisis mõni nädäl `aega või `rohkem, üle aia lumi maas KJn; maas istuma sügavalt vees olema `laiva `istu `kümme `jalga maas VNg; Suur laev istub sügavas maas, see `siia sadamatesse `sisse äi saa Pöi; laev istub seitse `jalga maas. mitu `jalga laadungiga istub Hää b. haigena pikali rubi`aigus - - ma oli mütu kuud `aega maas Kär; poeg `terve `aasta oln maas, ja surn Phl; palavikkus muas teene Juu; kuus `vuastad oli alvatud muas VMr; läksin arsti `juure, kolm nädalid olin seliti sial (haiglas) maas Plt
Vrd maal2
2. maha tehtud, kasvamas kui se tegu tuli, siis pidi ka taga panema nii et - - kahe `päävaga olivad rukkid maas VNg; Sel ajal `peäti kõhe kole vähe neid `kartuli maas Lüg; Meil jo `kapsad maas IisR; meitel sii `mitmel `aastal es olegid rugisid maas Khk; suur ulk ube maas Käi; kardolid ja seeme on maas Kul; `Teitel juba vili muas Khn; `läät́sid `pieti ka maas, nied on koa nihuksed `erne `taulised KuuK; nii paelu on kardulid moas, et oma jaoks soab Tür; meil oli ükskord - - sada `tündrid - - maas kardulid Kad; mõni seetse vakka õli linu maas, terve väli Trm
3. a. langetatud, allapoole suunatud Käib pia maas, eks tal õle äbi Jõh; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; maas teraga‿p saa pöllu pεεl midagid teha, see on `varsti `vastu kivisid ää peksetud (vikatist) Kär; Vaada, koer tunneb äbi, silmad maas Rei; Käib nina maas, näe `ühtegi, mis ülevel on Hää; Käib ühtelugu pea muas Trm b. alla lastud `veske pais - - maas, `veske seesäb Tõs; suvel jo piab tamme all pidama, muidu ei saa `eina teha, kõik vett täis. kui tamm on maas, siis ülevalt‿polt `tamme on kõik kuiv Kad; Einaaeg pidi [veski] tamm kolm nädalat muas õlema - - et jõeäärsed einamuad kuivast tõmbas ja rohi kasma akkas Trm c. (mõõnast) sui läbi nii maas mered olnd. maas merega saab `jalksi läbi Mus; Nii kauva kut mered moas on, pole meil vihma `lootust `öhti Pöi; `meitel oli meri nii maas, paĺlas see kivi rink. ma pole nii maas merd näinud Kse; meri oo maas, vesi oo üsna madalas läin. see oo ikke tuulest Tõs
4. katki, lõhki; lagunenud; pealt või küljest ära `temband [noa] terägä `kurgu ald läbi, siis old ka kori maass Kuu; nüüd - - on [kalkunil] suled maas ja, ei ole enamb kohevil Hlj; `ahju suu on maas; siga on puht, karv `seljäst maas Lüg; `Enne õli `kuraasi täis, aga nüüd on nagu munad maas Jõh; kalad nönda ää `piikund, köhud puhas moas Jaa; Kolm juppi on [palgi] otsast moas Pöi; Poisil mulk maas (piimahambad ära tulnud) Emm; kala kõhod oo maas, kui soe oo; `varva kurgoalosed oo maas Mar; takused püksid olid mool `jalges ja põlve otsad olid kõik maas; aja mulk oo maas, tarvis täna ülesse teha Mär; kui linalind `väljas on, siis ühüssa pääva pärast on `Pärnu jõgi maas (jääst vabanenud) Tõs; Kengä vanudus muas Khn; need talud oo maas (hävinenud) Aud; kaks `poari sokkisi, kannad olid takka moas (ära kulunud) Juu; Obeste kaelad puha maas, vanad rangiräbälad, ni̬i̬d `võt́sid kaelad purus KJn
5. a. ära, otsas, läbi tämä au on - - maas, `ilma `auta eläb; karu äget ei õle, sie on maas (tarvituselt kadunud); nüüd on vist sadu maas Lüg; Sügise tuli jua ja kõik lõbud õlivad maas Jõh; see pruuk oo nüid maas, seda `pruuki ei ole nüid Mär; nagu `enne oli, kopikased ja kahesed rahad, `pańdi pruudi `põlle, see mood́ on nüid moas Amb; `veartusest moas (lugupidamise kaotanud) Trm b. (haigustest) `rinnad on `aiged, on maas Lüg; Ristluist maas - - `miski luu `katki mend Jõh; seĺg maas (ära tõstetud) PJg; kui lammas käib `ümber, siis on neerud maas Lai
6. valmis kootud, kangaspuudelt maas `Kaŋŋas maass Kuu; kangas on juba maas Rid; kui sa linnast tagasi saad, siis mul on kangas maas JJn; kui enamb - - surnukas `sisse ei läind, no siis oligi lõpp - - s‿oli tema (kanga) kõri muas VMr
7.  mokk maas; mokka maas pidama ~ hoidma vait; suud pidama, vait olema `Lõugas mis `lõugas omal ajal, a nüüd on nii vagane ja mokk maas IisR; Pea va läri lõug oma mokk vahest moas Pöi; Oja param oma mokk maas Emm; Kui teised räägivad ja sina ka räägid `senna vahel, `öeldaks: pane mokk `varba `alla, oia mokk maas Hää
Vrd maan1

maast maast Kuu IisR Vai hajusalt Sa , Mih Tõs Hää Ris Kad Rak Äks Lai Krk(mahast) Hel T Krl Plv Vas, muast Amb VMr VJg Plt, moast Muh Juu, muass Kod

1. maapinnalt, põrandalt vm aluspinnalt Äga see pole mul maast veetud (pole kergelt saadud), et ma see poolmuidu peaksi ää andma Kaa; võta lusikas maast ää Mär; tee on moast ää (kehv, vilets), keväde kui lund ei ole ja `eätest ei ole Juu; `korja nüid oma aisad muast ilusti ülesse VMr; ei ma nää `nõela muast võtta Plt; üits `olli kuhja otsan, tõene ańd maast viglaga [heinu] kätte Ran; ei küüni maast [rohtu] `kakma, käsi om `aige Puh; võta kaegass maast ja anna penile `kaikaga, siss ta tõenekõrd enämb sulle `küĺge ei tule Nõo; ma võt́i kivi maast, lei `põrsalõ Krl; võta˽leeväkoorik ar˽maast, `jätku‿iʔ `jalgu Vas
2. (voodist, asemelt vm pinnalt tõusmisest) `Muidu maast `lahti ei saa, kui aja `uovad `alle IisR; `valge on juba `väljas, maast üles Pha; kell kaks `tõusti ommiku üless maast ja akati `pihta (linu lõugutama) Vig; koit `väĺlas, maast `lahti Mih; Suand kot́isuu `lahti ja leivatüki kätte, kui valitseja karand muast ülesse Amb; lehmäd esid sua muass ülesi Kod; vanaisa `õikus juba: poesid, maast ülesse, kukk `laulis juba Äks; vana mait, maast üles Hel; susi karanu maast üless ja `õkva puu `otsa tondile `perrä Ran; no temäle jo `anti nõnda‿t, nätäl `päivi es saa maast üless (mõisniku peksmisest); ku maast tulet, siss sa olet nigu unega segi, pää ull otsan ja ihu nigu nõrk Puh; [tal] `olli lehm ärä rabatu, es ole maast enämb üless tullu Nõo; oh sa`taivakõnõ, ku maast üless karanuʔ, siss lännü˽küläpääle `ot́sma, mis süüä˽saa Vas
Vrd maalt1

maast madalast lapsepõlvest, varasest noorusest peale maast madalast `saate akkavad juo `püüdämäie sedä raha ja kobikud; maast madalast akkasin jo `rasked tüöd tegemaie Lüg; `Lapsed `läined keik isasse, maast madalast juba `kangust täis IisR; Maast madalast nägid lapsed, kuidas `karja kasvatakse Kaa; Ta `arjus juba maast madalast oma eest oolitsema Pöi; Kuulis juba maast madalast isa söna Emm; õppind maast madalast juba `koerust tegema Mär; Eegeldamest õpiti maast madalast Han; vatta Kihnu tüdrikud - - kasun muast madalast suure `tüegä Khn; mis maast madalast õpid, seda akkad pärast peris tegema Saa; ta on moast madalast kohe nihuke laisk old, ei ta lähä paramaks `ühti Juu; muast madalast akkas valetama Koe; muast madalast oli teisel juba piibunosi suus Kad; sel lapsel oo juba muass madalass `uhkuse juur siden Kod; meie inimesed olid maast madalast - - nii `kärmsad Plt; ta om maast madalest `saandige võõrast `ti̬i̬nin Hls; maast madalast saandik akap `siĺmi tegeme Krk; mõni om maast madalast kärsitu vaemuga Ran; maast madalast ole miä üits tü̬ü̬ ori ollu Nõo; ta nakass jo maast madalõst `murhrõ `päivi elämä Har; ta jo maast madalast `säärne - - hullukõnõ Räp

maat maat Nõo Võn Kam, maat́ Puh Nõo Võn Ote V, g maadi

1. lõige, snitt `maate `perrä lõegatass rõivast Puh; maat́ om `rätsepä nit́t, kelle `perrä `vällä lõõgatass, jaki vai püksi maat́ Võn; Ku `rätsep maadi teǵe, sõ̭ss võit eśs ka pügsi˽`vaĺmis tetäʔ Urv; pańd tuu maadi pääle, säält oĺl paŕemb lõigadaʔ Rõu; kes iks `umbleseʔ, nail um maadiʔ, pöksi maadiʔ, kuhti maadiʔ Plv; `maate päält lõõgatass, kes vi̬i̬l ei mõistaʔ pääst lõõgataʔ Räp
2. riidesiil, -tükk piḱk kask `olli, edimätse maadi lõegati nigu `nüidegi, nu̬u̬ `kaska siilu, säĺlä maadi olliva lõegatu ka piha peri, kos‿tu köŕtnahk `küĺge ummeldi Nõo; vanast oĺliva naśte`rahvil `rõivast `maat́ega `kampsoni Võn; `maat́ega mütsi Ote; vana jaḱk om `säitsme maadiga Kan; Rõõvass lõiguti nigu maadõss, nuist sai siss säĺlätüḱk, säĺg tet́ti maadõst. Edetüḱk oĺl üt́en tükün Har
3. mudel, vorm pääluu om jo maadin, ku‿na kliinikun `lõikava, siss võtava maadist `valla; ti̬i̬ om `nilbe nigu üits klaas, ei `saagi `kõndi muud́u ku `viska `liiva `pääle, muidu `laotat pääluu maadist `valla Nõo

madal madal R(n, g madala VNg Lüg Vai) eP M(g madale) Ran Nõo, matal T, mataĺ San(g madalõ) V(g madalõ Krl Har), g madala

1. väikese kõrgusega, alt ülespoole lühike, vähe ülespoole ulatuv; ant kõrge a. (esemetest, loodus- või tehisobjektidest) saan õli `niske madala `tehtud; `tarvis üks madal järg teha, on madalamb `istuda Lüg; madala `apsattiga `kingad on paremad Jõh; `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine Vai; madal vesine maa Jäm; ju aid madal on, obused `kargavad üle Khk; Kui linnu rada tihe ja paks must oli, siis oli madal tali (vähese lumega); Tuba nii madal, et pea jääb paari taha `kinni Pöi; meelisspead‿o madalad lilled Muh; vana maja madalam kui uus Käi; sii oo madalad maad, kui paĺlo `vihma oo, siis kardulid võtab ää Mar; nüid‿o lääved madalad Kir; `toori `uurded oo madalad Tõs; ase kaunis madal, ma pia tend `kõrgemass tegima Hää; madalad maad, vao vahed vett täis HMd; vahest mõni metsatukk on madal, aga seal on nii ilus `kõrge mets Juu; pane mõni alg viel `piale, süld on sialt viel madal Amb; kardulad on tänavu madala koha peal, nagu ubinad Tür; kas sa tahad madalam̀ba piaalust VMr; jõe äär on jo `orgline, mõni koht on kõrge ja mõni koht on madal Kad; tänavu oli madal lumi, ei old `ühtegi `ange VJg; tu̬u̬l on madalam ku tõene Kod; lätsmüt́s oli madal soni; enne olid kingad madala `kontsadega Lai; leeväpät́sid `tehti `siuksed pikerikud - - ja sis ni `kõrged - - karaskipät́sid - - no ni̬i̬d oĺlid `siukest `jälle‿s madalad ümmärgused KJn; rabatselaud kolme jalaga, ää lai iki, tõene ots oli madalamb Trv; mis ää talu ta om, madala vesitse maa Krk; küll om ädä, ku madala läve om, ärä pessät pää; mul üits kõ̭ik, kas pääalune om `kõrge ehk om matal, pääasi et ma magada saa Nõo; sääl om madala mäe - - sääl iks saa `viĺla ja või elädä Ote; madalõidõ kotustõ pääl om õks vähägi lummõ Har; piḱeb ku muu puu, madalap ku maa hain = ti̬i̬ Vas; pini püt́sk om `väikene, mataĺ Räp b. (olenditest, ka nende kehaosadest või -vormidest) minu isa lell õli madalamb mies kui mina, aga `õige jäme; Tümikäs eit õli tämal, paks ja madal Lüg; kut masa kana pisiste madalate `jalgadega Khk; Taal on `kangest `sõuke madal jalg, see on ea ka, ega asi läheb `jalga Pöi; lühine madal mees oli; `Rusked lehmad on madala jälaga Rei; niuke madala jalaga ärg oli - - madala jalaga ärjad on ikka tugevad `kaevlema Nis; nihuke löhike madal matsakas inime Juu; madalad turjakad mehed JJn; oli nisuke ilus madala jalaga põrsas VMr; taksi koerad on madala `jalgadega, `veiksed Pal; madale `jalgege lehmä annave `äste `piimä Krk; mõnel om olad `viltu, tõene olg madalamb; laits om vali kive `korjama, temä om jo `väike ja madal; miul om laǵa madal nõ̭na Ran; kähri peni om serätse madala ja pikä; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi, mine istu nukan Nõo; mul omma `säärtse madalõidõ `jalguga tsiaʔ Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast Rõu; `korgõ hopõn um ni matal hopõn um, tü̬ü̬d tetäʔ ummaʔ parembaʔ madalaʔ Lut c. maapinnale lähedal asuv aga et päev madal olli - - es jõvva ma sedä ti̬i̬d ärä kävvä Hel
2. väikese sügavusega; ant sügav siel on nii madal - - `ninda et sedä`viisi void `pohja nähä kohe Kuu; Seal nii madal vesi, sealt läheb `palja jalu läbi Pöi; jões oo madal koht Mär; Maśti ots jäi vee `piäle, nda madal meri oli Khn; jõgi olnd madala `poole, et oĺl ike `väĺlä saand Vän; suured lahmakad [püünised] ei kolva `seie madala vette `panna HMd; lapsed sulistasid madalas vees Tür; kärestiku pial on madal jõgi, vett on vähe Kad; madal vesi, sügäv põhi. mõni inimene `näitäb vagane, aga `vaata mes teeb Kod; madal mudane jäŕv Äks; ega sääl ärä ei upu, vesi om matal Ote
3. (helist, häälest) vaikne, tasane, väikese võnkesagedusega `üsna madala juttu ei `kuule, madala juttu ma ei saa aru Jõh; mihed on ju madalema äälega kut emased Khk; üip - - `uikab `seasi madala äälega Krj; `Kangest `sõuke kena mahe madal ääl oli kui `rääkis Pöi; `rääkis madala äälega, ega see `kaugele kosta Mär; teesel on nihuke madal `vaikne eäl, teesel on `kõrge kõle eäl Juu; ei ta kuule madalad juttu JMd; madalass ei kuule, tasass juttu ei kuule Kod; madalt äält ma ei kuule suguki Hls; temä `seantse vaguse kõnege, madale äälege Krk; ta `omgi `säärtse madalõ helüga; nii madalõt kõnõt ma‿i kuulõki Har
4. ahas, kitsas (rinnakorvist) kui on madalad `rinnad, siis on `rinnad alati `nõnda `kinni Lüg; madalad `rinnad ahistad `engä (takistavad hingamist) Vai; Taal olid eluaja `sõuksed madalad rinnad, `ähkis ja `puhkis `peale Pöi; kui köhib palju, siis oo madalad rinnad Muh; nii madalad rinnad, saa mette õiete räägitudki Mär; madalade rinnadega, rögiseb ja ragiseb Tor; kes nihukese madala `rindadega on, sel on sańt ingata ja se ei soa `easte laaletud koa `ühti Juu; kui madalad rinnad on, paneb ingeldama kohe JMd; teisel on madalad rinnad, teisel on `lahked Trm; ku kõvass ti̬i̬b kedägi ehk käib, kõhe paneb `lõõtsma, sedä `üeldässe madalad rinnad Kod; kes madala `rindege om, siis rinnust `kinni ja köhive ütte`puhku Krk; taal omma madalõ rinnaʔ, taal ei paśsiki häste kroonu `rõiva `säĺgä Har
5. (väikestest silmalaugudest, pilusilmsusest, ka halvast nägemisest) madalad silmad, ei anna õiete `lahti Mär; Madalad siĺmad, lühikse `vaatamisega, ei näe `kaugel Hää; `kirssis silmad on need pilusilmad ehk madalad silmad Sim; sel om seantse madale silmä, ei näe `kaugel; ku üless ei saa `vaate, ku silmälau mahan, sõss loets madale silmä Krk; kel om madala lau, vahib nigu pilu alt `väĺlä, noil om madala siĺmä Ran; ei olõ õi˽taal silmä hädälitseʔ, ta om esi säärän madalõidõ `siĺmiga Har; Näost om kinä latsõkõnõ, aga madala silmäkese Vas; Nõrga nägemisõgaʔ, siĺmäʔ ommaʔ madalaʔ Se; mataĺ `silmi `pääle (poolpime) Lut
6. a. alandlik, pretensioonitu üks madala olemisega inimene Khk; tõene o `uhke, tõene o alandlik ja madal Kod; sa oiat ennast madaless ja vaguviisi, et sa änäp ei `engä ka `vastu; siss kae iki, et madaless saat oida, muidu aa `arja `kinni Krk; säärtseid `armsõid inemiisi leü˛üss õks paĺlu, kis omma madalõʔ ja kõ̭kõ poolõst väega hääʔ Har; mataĺ ehk tasanõ kääväʔ ütte, timä om `vaiknõ inemine Räp b. millegi poolest teisest allpool olev tenistuses on üks `kõrgema, teine madalama kuha peal Vll; kas ta no mullõ tulõ, ma olõ jo madalõst su̬u̬st Har
7. nõrk; väike (hinnast) madal tuulek, vähikselt `puhkass Krk; reńt `olli küll madal, `väike, aga raha es ole `kostegi saia Ran
8. subst madalik `Kaige paremb kalakudu madal `ninda kevädel kui sügüsel oli Ulgmadal Kuu; läks aluksega üle madala; `laiva on `Ulgu madala taga `ankuri pääl VNg; laev `jooskis madalale Jäm; Kalad tulid madalate peale Pöi; lae jähi madala `peale `kinni Muh; Madala pardad joosvad pikuti mööda mere pöhja naa kut mεε veerud maal Emm; nii kui madal `vasta tuli, `pandi `ankur `põhja Rid; seal üks madal paśtab, neid madalu oo paelu meres Tõs; Kuduja räim tulõb madala `piäle Khn; liiviga käevad jões madala peal Vän; kala puńnib madal `peale kudu ajal Trm

madar madar g -a SaLä(g -i Jäm Ans) Muh Hi Mär Var Ris JMd Ann VJg VlPõ(g madra KJn); madar|as g -a L Juu rohttaim (Galium) madarad, nendega värviti. `koltsed madarad, allid vei `valged madarad Jäm; vanad `naised olid madaratega `värvind, siis nad olid pöllu varete sihest neid madara `juuri `kookudega `kiskund - - vana kulund `tuhli kook vöi midagid muud raud `kooku oli madara kooguks Khk; Vanasti kui pole `värvi olnd, siis naised `korjasid madara `juuri ja `värvisid nendega Pöi; kadaga juurte alt kaeveti madarud Muh; Nee sured madara juured, nendega nad `arstist, kui lehm punast kusi Rei; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehti, madaratest ika sai Mih; madaras ei pidan `värvi maha `anma Tõs; tüdrikud käösid madarul (madaraid korjamas) ning `pähklil; Naõsõd läksid `laidu madaru `kjõsma Khn; madaras, pikad varred ja kollast õied `otsas PJg; `Tuiblu mäält `käidud madarad kablimas Ris; `üiti madarad, neid `kasvas igal pool. `veiksed kollase õitega lilled Ann; madarad jälle kasvavad `metsas, naasugused `veiksed rohod, sis nende juurdega `tehti punast SJn

made1 made g -me Kuu IisR Emm Tõs; madem g -e Käi Rei; hrl pl mademed Khk Kaa Phl L Ha JMd Tür

1. kividest, puudest ehitatud ülekäigukoht, purre `soose vöi jöge tehasse mademed, pannasse kiviriad jöge; üle mademete saab `kuivade `jalgadega üle Khk; säält üle jöö pole mademid Kaa; jöö madem, `pantags puu üle Käi; Ma‿p läbe teed kauda `minna, ma lähe siit otse üle mademe Rei; mademed põle jätkatud puudest `ühti, põle pukkisi all Kul; mademed oo jõe või oja või kraavi peal sedasi, käsipuud oo `kõrves Mär; esite oli lodi, siss tegid mademed koa, `viimis tegid sella Vig; se ikke jo sild, kui käsipuud `kõrvas oo, mademed ikke mud́u paar pisikest puud üle Tõs; mademed tehakse pasaoeade `peale, pannakse puid `sisse, et jala üle saab käia. obesega ei saa mademetest üle `käidud Vän; mademid `mööda `keitase `pehme maa peal Tor; jõel on nihuke läbi`käidav koht, siis seal on puu lohod, mademed, pannakse `peale, kus rahvas üle käevad Juu
2. aida trepipealne `Aida`uste esistel olid mademed. Made pidi olema `küllalt suur ja pealt sile IisR; aeda mademed oo see põrand aeda ees Mär; Aida mademete pial oli vihmaga [hea] `istuda Han; koera put́ku on mademete peal Rap; kui sa viĺla kot́i peält maha võtad ehk `peäle aad, s‿aeda mademete peäl [oled] Juu
3. leos olevate linade vajutis (puud, kivid) linaleo peal olid mademed, puud ja kibid `pańdi linade `peale `raskoseks LNg; linaligu tuleb `kinni `panna. `pandi latid `piale ja kivid lattele `piale. mademed, olid siis puud või kivid Tõs; mademed `pantase linade peale, ku nad lina leu `aukus oo Tor; puu mademed said [linadele] `piale ja kivid `puude `piale, et vesi üle `seisis KuuK Vrd mate
4. okstest, riietest vms kate, vari `Vergu linuje `pääle `pandi mademi - - `voisid `seisuda `ninda moned `päiväd `paadiss mademije all, ädä old midägi; Mademije all [võrgu] `paulad enämb `külmämist ei `kartand Kuu; paneb [peenrale, kartulikuhjale] mademed `peale Kei
5. viljavihk, lade rukki vihud `pandi `vastamidi maha, seda kutsuti mademetes, siss pekseti või `löödi vardadega Aud; lauda `juures olid pikad õled, `laotud mademesse, neist `tehti sidemeid õlekubudele Hag

made2 made tüse, lõtv, vedel (inimene) Äi sõhuke made küll keia‿b suuda mette; On koa sõhukse made moega tüdruk; Vat kus ikka made on, nii pitk kut lai; Made - - päisi päeva `aegu magab, ju midagi ikka teha on Pöi

madel1 madel g -i emakala madel, sedä siin ei `süiä, aga `Tallina turul oli `müüdud küll; Madelisi sobis vahel `saama `kerraga saa kilu (saja kilo) `ringiss Kuu

madel2 madel g -i VJg Sim (suur) sõim luamadele pannakse toit madelisse VJg; madel on pikk, kus paelu `luomi pial on Sim Vrd mader

madem made1

mader mader g -i Koe VMr sõim einad ja õled pannasse maderisse, et loom sialt sööb Koe; `luamadel tallis on maderid, kust pialt luamad süevad VMr Vrd madel2

madi madi vesine maa, lodu madi eenam one mudane, muagene, mädäkäs Kod

madin madin g madina hajusalt R/n madina VNg, madinass Kuu/, Pöi Muh PJg Tor Saa Juu Pee Koe Kad Kod uus Nõo

1. müdin, mütsumine vm müra Kui - - `kuskil õlid lina `talgud, siis `poisid kogonesivad ka `sinne `pillid `kaindlas, siis vast akkas madin `piäle Lüg; Öö läbi käis `sõuke madin, tańts, laul ja pilli mäng Pöi; siis `olli `sõukest madinad, kui nad (lapsed) sii ühes koos `ollid Muh; küll oli suur madin, kui nad `joosid Juu; ei tia, mis möru see `lahti oli, aga kisa ja madinad olid kõik kohad täis Kad; madin one ku majan `keski juakseb Kod; Oi toda madinat - - joosiva üits ütele, tõene tõesele poole nigu meeletu Nõo
2. (kaklusest, kähmlusest) no siis oli madina, kui moni [peiupoiss] sai `tütruku, keda ei tahand VNg; tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke `ühte ja `tõine tõist, sie õli madin ja sagin `lahti Lüg; Äkist oli madin `lahti, üks lommis teist Pöi; rusikidega ikka `ańdsivad madina aal. kõrtsimees lõpetas madina ära, lõi mehed kõrtsist `väĺla Saa; olid madinat teind (riielnud) Pee
Vrd madsin

madis1 madi|s g -se Pöi Saa, -sse Trm, -kse Kuu madisepäev madis vana all pard, `kutsub `lapsed `seina `ääre - - päiv akkab `paistama ja `korgemalt `käümä ja siis `mielitäb `lapsed juo `väljä Kuu; Madis `viskas allikase soja kivi, allikad läksid madise päeva `paiku `lahti Pöi; teine madis on kahe`kümne esimisel `septe·mbrel Saa; Madis annab kanale võtme kätte (pärast madisepäeva hakkavad kanad õues toituma) Trm Vrd matjus1

madis2 madis Muh Mar Tõs Ris Juu Trm Hls kerge kirumissõna, pagan, tont õtte madis `võtku sind Muh; las ta madis vötta Ris; teest `ütlesid ikke `kurja, rikas Maŕt `ütles ikke: oh sa va madis Juu; Nii läksid veiksemad veskid kõik seeki. Las roiskuvad ehk nagu ennevanast `üeldi: madis võtku Trm; las madis võtta, las kaduda ärä Hls

madis3 madis g -e Lüg Emm sperma lase madis `putsi `juossa Lüg

madri madri Kaa Vll nodi, vara Ruudid keisid enne pulmi ikka kerjamas. Nendel oli ninatubakad ja viina seltsis, andasid neid ja siis said jälle madri vastu Kaa; Sellel tüdrukul on madri, võib kosja minna Vll

madsu mad́su matsakas olendKrk

madu madu hajusalt L, Juu HJn VMr Nõo San Rõu, g mao Muh Käi Rei Mär Var Tõs Tor Hag Koe hajusalt VlPõ, M Puh VLä, mau hajusalt R Sa, Hi(g maju Phl) Kse Var Hää JMd JJn VJg Iis, madu VNg Lüg Mus Krj Pöi Tor Hää Ris Kad I Har Vas; mado Käi Kul Rõu Plv, g mao Vai Rid Mar, mado Kod Se

1. roomaja suur peris madu kohe, kahe `aarikaine `kiele ots; muist on madud ja muist on sisalikkud VNg; suurt `ussi `ütlema madust, mõni on `pitka, kõhe `puole `küindra `pitkune; ühe`kõrra tuli [toonekurg] siit `suurest `metsäst, siis õli sie suur madu tämäl `ambas; `saadu tegu ja `kuhja vedu `kardavad `tütrikud kui madu Lüg; mado `muudab oma `nahka, jättä `nahka maha, `itse `lähto `vällä Vai; Madu on igavene suur uśs, meil madusi pole, suurt `ussi mõni üüab küll maduks Pöi; madusid sii ei ole, nii `suuri `ussa, mis madudeks sünnib ütelda Muh; see on suur uss, kui majuks `üitaks Phl; uśs oo vähike, mado‿o suur, pikk ja jämme Rid; `piible sees räägib `lendavad madu Mär; vanemade vanemad räägivad, madud käenu meres `ju̬u̬mes Hää; ma löin üks ea madu täna maha Ris; nõeluśs, se on va madu Juu; meie `nurkas on koa madusid, ma olen mitu madu ää tapnd JMd; `juhtusin maduga kokku, aga kätte ei suand; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad; kes mau kruani kättä suab, on rikas inime VJg; meil väga ropust ei õle madusi IisK; üks õlema arjaga madu, si̬i̬ õlema näie ülem; muss mado (rästik) one suur ja jäme. siin metsän suurem jagu onegi mussad madod - - muss mado kõhe `naalab; mes `enne jüri`päeva mado saed pudeli, si̬i̬ eli õlema üvä `aigele `siale Kod; madu on nii `vinske, ega see ei sure jo Lai; `aśtsin mao `piäle, ammustas, materdasin mao ää KJn; Mao kest olli jõõ `kalda pääl mahan Hls; kavvaĺ ku madu Hel; ma ei olõ üttegi matu nännüʔ Krl; poiśs oĺl kõ `tsuśknu toolõ madolõ pääd `suuhtõ Se
2. uss a. vihmauss `liimukad, nie migä maa sies on, nie vähikäsed maud Kuu; säred `tullod `ongi `otsa, `tahtod matto `süvvä Vai; madud pannasse aŋŋera söödaks Mus; liimiku või `maokse, mis maa sehen Krk b. (tõuk, röövik) hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi aeduʔ Har; kaṕštil ommaʔ maoʔ Lei
3. puukoi na `ru̬u̬ǵma omma˽kõ̭iḱ matu aeduʔ Har
4. piltl (õelast, salakavalast inimesest); sõim See on just vana madu ise; Sa kurjavaimu madu Pöi; kui `keegi kuri oo, sis `öetse: oh sa va madu Tõs; se madu teist alvast `riakis, võib `olla suu ees oli ia Lai; ah sa kuradi madu KJn; mõni `sõimas tõist mõtsa maoss, vana mõtsa madu Krk
Vrd madu|uss

mae-mai-

maesa parajasti, just oi, si̬i̬ lähab mul maesa tarvis Ksi

magas magasi1

mage1 mage Jõh Vai Muh Emm, g -da VNg Lüg Rei L/-õ- Khn/ K I Ran Nõo, -ja Kuu; make g mageda Puh Nõo(n makke) Kam San; n, g mage Sa Phl Kse Trv(g make) Pst, make Hls Krk Hel(-ḱ-), makke Vai, makõ San V(magõ-); n maḱke Saa, makkõ Võn

1. vähe, nõrgalt soolane; soolatu mageja vie `allikas; suol loppend ka `otsa, kudas sa sööd neid mage˛i kalu Kuu; mina tahan ikke tahedamma `süömist `ennemb kui mageda Lüg; `vatsa mäni `lahti, sõin makket `toitu Vai; Sool olgu kalal tugev, [kui] mageks jääb, on ukkas Pöi; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; parem suutäis soolast kui maotäis magedad Mar; suu ohatlend `katki külmä päräst - - mageda `võiga tätä määritässe koa Vig; Magõdan lähäb kala üsä varssi mädänemä Khn; jõgide sees on igal pool mage vesi, a merede sees on soolane vesi Vän; liha saab magedas `leutud Tor; eering liguneb vi̬i̬ sees magedamass Hää; ma tahan ikke soolasemad `soada, ma magedad ei taha Juu; magedate `süökidega ei jõua tüöinimene elada JMd; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; tegi õige mageda pudru Iis; puhas mage kala ei `kõlba, piäd ike `su̬u̬la panema KJn; veri lastasse riista `sisse, mage ei seeśa, `su̬u̬la [pannakse] `ulka Pal; mõni tahab soolasemad suppi, mõni tahab jälle magedamad, nõnna kuda inimese süda on Äks; ku üteldi [kala] kaŕm soolane `ollev, sõss `timsime makembess, ää maik pia oleme Trv; räime `leotedi magemes Pst; oiame makest peräst (värskelt) liha Hls; make sü̬ü̬ḱ lää `süäme `pääle, siss akkat soolast `tahtme Krk; mes sa nõnda mageda söögi keedid Puh; suṕp om makke, `ot́ske `su̬u̬la; ti̬i̬ suṕp magedamb, ega meie rahvass soolast ei taha Nõo; magõide `sü̬ü̬kegõ ei saa söönüss Krl; ma‿lõ õks magõhõppa harinu `sü̬ü̬mä Har; [latikale] piäp iks nii `su̬u̬la `pandma, et makõst ei jääʔ, muido lätt hukka Räp
2. vähe, nõrgalt hapu (leib) oli appust mage Jõh; [kui leival koorik lahti lõi,] siis oli tä mage apu poolest või oli tä `liiga küpse PJg; kali on nii mage alles, põle veel apuks `läindki `ühti Juu; apust on mage viel, ei `kõlba viel apu`kapsa suppi `kieta VMr; va ää tilgastand sola, ole tene apu ega mage (piimast) Sim; kui kapusta väegä apu olive, sõss `panti `puhtase vette ja pitsitide läbi, et na magemase lätsive Trv; leib om ärʔ valaunuʔ, leib jäi `hapnamisest magõ˛õss Kan; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koorõ ala Räp || hapnemata, rõõsk supi `peale panime seda magedad `piima Rap
3. lääge; magus ulk magedud `sõstrud Rid; muulikad oo magedamad ja suuremad kui maasikad Kse; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; `liiga mage `sukrust JJn; mõni õun on apu, mõni on mage Lai; Meil om aian suur make uibu, õuna om suure läbipunase ja maguse ku suhkur Hls; [ta on] maḱass magõhõdõ `sü̬ü̬ke pääle; see upin om magõhõp Har; makõ ku mesi Rõu; immäünü makõ taaŕ Plv; jovva ei inäp taad magõhhõt süüäʔ Vas; tu̬u̬l (vahtral) om magõhhõp [mahl] kui kõol Se || mesi maad́sa mi˽makõt, `täämba `saimõ edimäst `kõrda uudset Räp
4. libekeelne; lipitsev libe ja mage inime, kes alati meskeldab Mär; Mäetare Veeda `oĺli ni maḱe jutuge ja mudu ka moodun poiss, et tüdriku pidi omma au kate käpäge kinne pidäme Hel; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan; tu̬u̬ om lipõ keelega ja makõ, mõist häste meelütäʔ Har; `mustlanõ tulõ nigu kõ̭gõ paŕõmb küläline, ilestäss sinno ja aja magõhõt juttu; ta om võõrastõlõ nii makõ ja `vastatulõlik, et paŕõmbat mi̬i̬st ei olõkiʔ Vas; makõ ki̮i̮l pett `pehme inemise araʔ, ku ta `väega makõtass; makõ olt kui repän, a kavvaĺ olt kui susi Se
5. ilmetu, maitselage; vilets, kehv Oh on ikka magesi mustrid maa`ilmas (kampsunitest) Khk; Nii maged `värvi ma pole `tahtand Kaa; See on nii mage mees oma juttudega (räägib rumalasti) Pöi; inimene `natke puudulik, jutt one mage, mes ta ajab Kod; siuksi mageda moodiga teene, põle ilus KJn
Vrd mahe

mage2 mage Jäm Vll Pöi, make Mar Kir Pär; hrl pl maged Sa Muh

1. linnased maa‿p tεε isigid, jähigid taal magesid üle; Peremis akkas magesid `tuulma Jäm; magesid kasvadasse (idandatakse), kui maged pailu saavad, siis `akvad `porki ajama; odra ning rugi magedest segamini saab εε ölle Khk; Ma pani jöulumärja maged kasuma Kaa; ennem `liutakse magesi, kunni `kasvama `lähtvad Vll; On ea mage, saab ea õlle ka; Meie maged läind alletama, äi neist soa änam õiged õlut üht Pöi; maged jahveti säreks jahuks Muh || linnaseidu va maked sõeluti `enni seest `vällä, kui [linnaseid] jahotama `mindi Mar
2. virre õlle make, `enne `keima akkamest juugi jaoss `võeti Pär Vrd magi

magi magi Var Tõs Khn Jür KJn, maki hajusalt L, Ris Nis Juu (esimene magus) virre maki oo see, mis kohe raba `aśtast tuleb Mär; maki oo paks alles, makil ei ole umalud sees vel Vig; maki oo magus. mida magusam maki, seda `kangem õlut saab Kse; Makit lastetse läbi kadakate ja õlgede, siis oo ia puhas maik Han; sedä magust magi joovad naised, kui õlut tehässe Tõs; Noh, lapsõd, tulgõ nüüd magi `juõma Khn; magus kui maki Aud; keedetud `veesse `pantase linnased ja maki oo magus käe Tor; kui `meśki ligund on, `võetakse pialt, se on maki. kui maki on `võetud, kallatakse keend umalad `sisse, kallatakse `meśki kaĺla `aśtjasse, `lastakse üks veerend tuńd `immida, siis pannakse `joosma Nis; `enne sai ikke makid `võetud, `meśki pealt sai `võetud, se oli `kangeste magus, `üiti maki Juu Vrd mage2

magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)

1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod

magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv

Vrd maik

magun magu|ń g -ni Krl Har/mo-/; pl magunaʔ Lei moon maguni kasusõ aial Krl; meil om aid kõ̭iḱ mogunid täüs, küll omma ilusa liĺliʔ Har Vrd maan2

magus magus g -a eP(-os Mar Ris; n magusa RId) M(-s|s Trv Krk; g -e Pst Krk) TLä(-s|s); makus(s) Hel, g magu|sa T V(-ś(s) Räp Se Kra), -sõ San(g -se) Krl Lei

1. suhkru- või meemaitseline; maitsev; ant hapu `mustemb kui süsi, magusamb kui mesi = uni Jõe; sie õun on ia magus `süia; magusamitest `õunidest `keideta suppi; kui kõht on tühi, siis on leib magus Lüg; kodo `vaabagad, nied on üvad `marjad, magusad `marjad; tämäle `tullo `panna `suhkuri `ulka, siis `lähtö magusammast Vai; need olid ühed magusad `tuhlid moo eest Jäm; `vahtri mahl oo magus, tükkis magusam kut kase mahl; nee olid suured magusad `räimid, seĺlast üsna viriseb `rasva `välja Khk; magus petab `maia Vll; Nii magus, et viib keele `perse; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid; Kodu jänese liha on ju `kangest magus ja rasvane Pöi; [pähklid] kuivatati toas kenast ää `suojas, muidu läksid alletama ja es ole magusad koa mette Muh; `katsmata pole kounis, `maitsmata pole magus Emm; mesilased koguvad magusad mett Rei; ernes oo kallis ja magos `süia; lapsed `tahtvad iga asjale nii pallo `suhkrud `sesse aada, et oo magus nii et käriseb Mar; sügise oo suured söömäd, keväde keed magusad Vig; mere`lindute munad on tuimad, ei ole nii magusad ega iäd, kui kana ja kodupardi munad on; pagi oli magus tubakas Var; õlle magi oo magus - - virre oo koa magus Tõs; mereärg - - magus leha omal nagu angera leha Aud; ette magus piim Tor; säh, sü̬ü̬ mu leva pudi, ma `pańtsi `suhkrud `juure, katsu ku magus Hää; magos mago sies Ris; väga iad ja magusad śeened `piavad olema HMd; tüma `pehme õun, ea magus mekk jääb suhu; kui õlut tehakse, pannakse keev vesi `astjasse, siis segab jahud `sisse, siis tuleb nõnna magus ais et Juu; las nüid õlu `immub magusamaks, siss soab `aśtjast `laskma akata Kos; kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK; odradest ei saand nii magusad õlut, aga rukistest sai magusam Amb; magus `naire supp Ann; mõdu ja magusad `juoki sai `sisse `anda (haigetele lastele) VMr; augi liha on ise magus `süia Kad; meil aias paĺju magusid `õunu Trm; sireli `põõsass, ku lähäd `mü̬ü̬dä, nõnna magus lehk Kod; kevade, kui tuleb magus rohu lõhn ninasse, lehmad ei `tahtnud `süia `kuiva `kraami Pal; `veiksed kuke seened - - nagu kuke arjad karvapäält, aga magusad Äks; kevade põle enam kedagi (rikkalikke toiduvarusid), eks siis `keedki ole magusad Lai; ahjus `küpsend liha on magus Plt; Magusam kui mesi on kallima musi Pst; magust imbutet `leibä tetäs; mõtskitsil om magus liha Hls; teinekõrd tahade jälle suud magusess tetä (midagi maitsvat süüa); piim ollu maguss ja kahre Krk; aga makuss leib olli Hel; `vahtre mahl olna magusamp kui kõevu mahl Ran; `lamba verest saab käḱk ää, saab `väega makuss käḱk Puh; ka‿kos om naŕr, ubina om magusa, piip om mõrru, a temä tahap `piipu; maguste ubinde aig om läbi; arukõjol om makuss mahl, su̬u̬kõjol ei ole makuss; piibe`lehtil om ilusa `valge `äitsme, `väegä ää magusa lõhnaga; magusamb ku mesi, tugevamb ku lõvi = tu̬u̬ om uni Nõo; kańepiterä om jo `väega magusa, noid sü̬ü̬t nii sama kah Võn; ränike om magusamba ku maasike; riivitu `kapsta tõnekõrd küll om magusa, a tõnekõrd saava kibeda Ote; leib om õigõ˽magusass imahunuʔ; makõkopp oĺl nii makuss, et `tahtsõ ki̬i̬lt `alla viiäʔ Kan; vislakpuu mari om makuss Urv; ubinõ omma magusõ Krl; ma˽küd́si magusa saia `pulmõ viiäʔ Rõu; kusõʔ omma˽väǵevä˽kalaʔ ja magusaʔ Vas; havvõ mass om `väega makuss; makuś kraaḿ Se; mis um magusamp mett = uni Lut
2. a. mesi Küll se magus o `hinda mend; Kes magusa neh mekkidä `tahtub, sie `täüdüb ka mesiläste `neulamist `kannatada Kuu; siis õli `kreissitud sie `põhjad [mesipuudele] `alle - - `muidu magus lähäb juo läbi; ku on ilus aig, siis mesilased `saavad pali magusa Lüg; Võtta lusikatäis magusa, siis `praavid IisR; tänäv`aasta oli ilus õie aeg, `saime ulga magusad Tõs; lilledest imeväd mesiläsed omalõ magust Khn; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga; südame viĺli `aiguse korral on magus kõige parem rohi, kui tee `ulka `panna Amb; mesilased saavad magust `tatra õitest Tür; kui oli ia `aasta, siis sai viisteist, `kümme ja kaheksa `tuapi magusad VJg; kui poisid `tahtsid abet kasvatada, siis õpati et, magusaga pialt `määrida Sim; magusaga koon (koos), nagu tõrvaga võtab `kińni Kod; küllap nüid juba on `võtnuvad magust linnupuudest Äks; ja puŕgiga magusad ka viisime Plt; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; mehipuust `saadi `linde magusat Puh; peremi̬i̬s, anna mulle magusat, mul mehel om rinna `kinni Nõo; ma sai makust nurmigu tävve vai kat́s Har; magusat olõss vaja `naata `võtma Plv b. muu magusamaitseline aine või söök Magusa `pääle on `kärbänegi `maias Kuu; eks sie õle `maias, ke `armastab magusa `süia Lüg; magus aab `ambad katti Khk; Ju see suur magusa `söömine nüid inimeste `ambad ää võtab Pöi; Magusas (magustoiduks) andeti kohvi Tõs; [rabarberi] varre keedets `tärklege ja magust (suhkrut) pannas ka manu Hls; muidu `olli˽mul suurõ˽jämme˽peediʔ, ai˽paĺlu makust `vällä San c. (õunasort) `pernaene ütel, et `võtke ubinat kah. kõge i̬i̬n `oĺli makus, lätsime tolle manu Ran; ma istuti neli `uibut, üits om `tartu ru̬u̬s, tõene om makuss, kolmas om sibula `uibu, nelläss om `valgõ klaar Nõo
3. piltl a. mõnus, meeldiv `Ilma `vuota [oli see kalapüügiks] aga `kaige magusamb koht Kuu; On küll `teiste `piale kielt `kandand, `katsugu nüüd kas on magus, kui tämast `räegitasse IisR; Äkist tuli sõhike magus rammastus peale Pöi; küll oli aga magos uni, suu `joosend üsna vett täl Mar; esimene kää`ande öö, see on ju kõige magusam öö Lih; aavad nii ead magusad juttu, arukord kokku soand Juu; vai si `keŕjamise leib magus one Kod; nüid om siul küll maguss naar Krk; nüüd ajavõ makust juttu, ei läpeväʔ kõrvalõ kaiaʔ Krl; päält liha `kuivamise om makuss sann Har; Nood́ega (lepa- ja kasehalgudega) saa sann hüä makuss Rõu; ku kipõ vits, siss um makuss (hea) lat́s Plv; Vanal inemisel om livvaśt `sü̬ü̬mine magusamp ku `taĺdreka päält Räp; magusa suuga mõnuga Siga songib maad ja süüb magusa suuga aena juuri; Ää maeguga sü̬ü̬ki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo b. meeldida püüdvalt lahke, lipitsev siis oli `ärrad nii `saageli magusad mehed `meiega kohe `ninda et VNg; üks magusa jutuga mees Khk; `tuĺli jälle magusa jutuga, nakass liibitsemä Ran c. terav, hästi lõikav sie on ia `lõikaja `kirves, `kange `lõikamaie, magusa terägä Lüg; Kena magusa lõiguga sae oli Pöi; Mõned üksikud õlid ia magusa lõikamisega `kerved Trm; mõni kirvess om magusa terägä ja mõni om tuima terägä Ran

mah man

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp
2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se
3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har
4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn
5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se
Vrd maalõ
6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har
7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe
8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

mahal mahl

mahe mahe Vai Vas Räp, g -da VNg Lüg Muh Rei hajusalt L K, I T, -ja Kuu; n, g mahe Sa M Har Rõu//, mahhe Plv Vas; mahi g -dõ Krl

1. parajalt soe; pehme, mõnus, leebe (tuulest, ilmast) mahe tuul, suemb tuul Lüg; täna tuul mere poolt, mis nenda kena mahe Khk; Täna oomiku oo nii kena mahe ilm, et üsna lust väljas olla Kaa; mahed tuuled puhuvad sui aal Vll; tänä nihuke ea `pehme mahe tuul Juu; `puhkus natuke mahedat tuult; kui on mahe ilm, siis on ka mahe tuul Lai; küll om ää ja mahe tuuĺ, periss luśt om väĺlän olla Hel; `lõune tuuled olliva mahedad Ran; `täämbä om periss hää ollaʔ, om pehme ilm ja pehme mahe tuulõkõnõ Har; õigõ mahhe tuulekõnõ puhk Plv; hää mahe ilm, pehmeʔ Vas
2. meeltele rahulikult mõjuv, meeldivana tajutav a. kõrvale meeldiv kuulda Sie mies on `nõnda maheda juttuga Lüg; Oli kena laulu mees, kena mahe ääl oli Pöi; sel on nii mahe mage jutt, nii maheda ealega reagib Juu; sellel om säänte mahe ääĺ Hls; aa magust ja mahet juttu, ää kullede periss Krk; väĺlänpu̬u̬l om `väega maheda jutuga, aga kotun röögip nigu üits `kiskja mõtsaline Nõo b. maitselt või lõhnalt mitte liiga vänge küll on mahe (mage) suppi Vai; kina mahe märg (õlu, märjuke) Khk; nüid uh́ame aga vett `peäle, sis tä (kali) seesäb eä mahe Vig c. silmale rahulik, mitte liiga ere või kontrastne see on mahedate `värvidega riie JMd; kullerkupp on mahedam kollane kui karikakar Lai; Si̬i̬ vaip om äste maheda värviga, mahe saab ta siss, kui värvi äste ütte lähävä ja passiva Nõo
3. (tehtult) sõbralik, lahke, muhe Kui `rääkis, siis oli ise nii mahe, `kangest kena mahe nägu oli ees Pöi; nii kena mahe vana mees Muh; Küll sinu mini võib aga mahe olla, niisuke mahe tütarlaps Mar; mahe inime, maheda sõnaga Khn; tüdrek mahe poisi `vasta Tor; mahedal jutul põle `ända taga Hää; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; nii mahe inimene nagu sula või, nii `pehmelt räägib, aga tagaseĺla `tõmmab Plt; mulle ei `mi̬i̬ldi maheda inimese Puh; Liis oĺl `äste mahi inemõni Krl; ta miiśs piass õks hää miiśs olõma, ta om nätä ni mahe jutuga miiśs Har; Vanal tsõtsõl om alati mahhe nägo, esi rõõmsa ja naaruline Vas
Vrd mage1, mehe
4. vahe, terav maheda teräga väits, kui `lõika puud, siss puu klandsip Kam
5. kohev, lahe mahe muld, ei ole tükin Hls
Vrd muhe

mahha maha

mahhe mahe

mahi1 mahi Lüg Jõh, g mahi, mahja Kod

1. lõhe, pragu mõnel [puul] on kaks kolm mahid si̬i̬s, siält akab puu mädänemä ja kõdunemä ja kuevab ärä puhas; mes on puu `lõhki lähnud, mahi si̬i̬s, sest `lauda ei lõegata. `pitkne lü̬ü̬b kua mahi `sisse Kod || nalj (naisest) kaks `aara, sinust saas `vankri ark, aga mahi on `aarade vahel, ei saa Lüg
2. vohav kude, käsn kui puu läheb kahest, kahe `aaralisest, `kasvab `neskene - - justkui üks liigliha, sie on mahi Lüg

mahi2 mahe

-mahki Ls salamahki

mahku `mahku R Juu Kad mahti Kui `mahku saan, siis tulen; `Pääle `süömist moni mies ka vähä nugast riel, `ninda `kuida külm `mahku ans Kuu; oleksin tuld, aga ei saand `mahku VNg; sa ei saa tüöst `millaski `mahku; kui `mahku sain, `läksin `vällä `tüöle; Juo sie on vast kisakõri, ei `anna üöl ei `päival `mahku, `muudku kisendäb Lüg; kui `mahku sai ehk `aiga, `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; Kui vähetegi `mahku saad, siis paranda aed ära IisR; ei soa sedä `aega egä `mahku, et sa lähäd Juu; ei ole anedega `mahku, kipuvad `aeda Kad Vrd mahtu

mahl mahl g mahla eP(n mahal Emm Rei Kod) eL(n mahõl Räp Se, malh Har; g malla Lei), `mahla R/n `mahla VNg Vai/ taimekudede vedelik a. (puude mahlast) kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; [kui] `kõrge maa‿päl kask on, siis tuleb magus mahl; siis akkavad kased jo `mahla `juoksema, ku maa sulab kevade. kevade `onvad `kannu`õtsadki kõik `märjad, ajavad seda `mahla üless Lüg; kase puu `mahla on üvä `juvva Vai; mahla ajal pannatse puud `jooskma Ans; kasest `lastase `mahla, `vahtrast ka; korbaste `kaskedel on magusam `mahl kut libe koorega `kaskedel Khk; kessel mets ligidel, see vöib lasta `mahla Vll; murdasse `vahtra oks ää ja pannasse pudel `oksa kinni, sis mahl tilgub pudeli Muh; nüid änam [puudel] `mahla pole, on see aeg ammo `mööda Käi; kased `paskas, ei änäm `mahla joose mette Mar; läksid `metsa `mahla `lasma Mär; kaśk oksendab, aab `vahtu `väĺlä, mahl kajub ää Vig; mahl `apneb ära, on taar käe Mih; siin ei ole kasel ead mahlad, madal maa Vän; kaśk on mahlal Tor; kui me `enne jüribäst kase `mahla saime, siis pesime sellega `siĺmi, siis ei pidand `päike sui peale akkama; niinebu mahl pidi `kangeste magus olema Juu; mahl akkas sis kohe `kõlbama, kui maa ära sulas KuuK; isegi kännud, mis on viel `tuored, ajavad `mahla `välja, on mahlal; `mahla saab `vahtrast ka Amb; ilma tilata jo `mahla ei sua, seda `müeda mahl `ämbrisse joksebki Kad; tänavude ei saanud magusad `mahla Iis; mahal on juagi jaoss, `pantse `riissa, lähäb apuss, üvä juada; õli mahal `ju̬u̬ksman, mua kuiv ku su̬u̬l, es õle pali mahala Kod; ku sa edimest `kõrda `mahla ju̬u̬t, siis panet `siĺmi pääl kah, et siĺmäkse `terve kurdave Krk; mahl tu̬u̬ puu elu um; egä siss mahl periss sorinal ei joose, ku kõjo om tikatu, siss mahl `reńni `mü̬ü̬dä valiste silgub Ran; puu purdiku om puu koore all, imevä toda `mahla Puh; ku kõjo nakap `lehte minemä, siss jääp mahla `ju̬u̬skmine `saisma; arukõjol om makuss mahl, su̬u̬kõjol ei ole makuss Nõo; kel kõjo ommava, nu̬u̬ saava `mahla Ote; Mitu `kõivu tikati, sõ̭ss oĺli˽säärtse˽tüńniʔ, `pańti `mahla täüś suvõs Urv; leki tikakõ `kõivu, siss saat `malhla juuaʔ; ku˽talvõl kõojuurõ häste küĺmänü ommaʔ, siss om makuss malh Har; Tu̬u̬ mahl koŕati kohe `suurtõ `tõrduhe Rõu; mahõl saa `otsa, ju̬u̬sk rahõm `vällä Räp; mahla perä, sakõ kõiḱ `valgõ ku pudõr Se || piltl nenä `tilku `mahla Vai; taal taa nõ̭na tsilguss alasi nigu `malha Har b. (marjade vm viljade mahlast) eks `marjudest saa ka `mahla Lüg; Musta `sõstra mahl on üks paramatest Pöi; mõni õun on, kui `lõikad kat́ti, tal tuleb nii paelu `mahla ja `sahti seest `väĺla Juu; sibul vihmaga kasvab, `piälne mahala täis Kod; nüid paneva vett kapustile, aga vanast pidit `taḿpma mahla `väĺlä Ran; `jooh́kist tettävät ka iks `mahla Plv; mul oĺl ka jano, ma jõi ubina `mahla Vas c. (maomahlast) maos ikke olle mahlad PJg

mahla- mahla- mahla kapp, kus mahl sehes oli ja `joodi Mus; mahal jookseb mahalkappa Rei; mahlast `tehti õlut ka. kased `pańdi `jooksma, korjati suur õlle vaat́ täis ‑ ‑ `pańdi apu tainast ja `pärmi, umala viha `juure. seda kutsuti mahla õlut. sõnniku vedu aeast `tehti seda mahla õlut ‑ ‑ akkas pähe nigu ull Lai; mia tõsti toda mahla `tüńni ja tõsti `endä ärä, naba karass paegald ärä; mahla tüńn `olli kõvaste pääld `kinni `pantu, kraan `olli all; sepp `olli tennu `keĺdre perve `sisse, talvel olliva sääl `kartuli ja `kapsta annum, suvel olliva sääl mahlavaadi; veeritime mahlavaadi rattile ja tõeme kodu Nõo

mahla1 mahla vilets nii mahlat `asja ma põle enne näin mitte; `kiskus asja päris mahlaks Muh

mahla2 mahl

mahnt mant1

maht1 maht g mahu Pöi Plt Ran mahutavus Selle [vaadi] `mahtu ma äi tea Pöi; suure mahuga pudel Plt; pu̬u̬l `tu̬u̬pi `oĺli pudel, nigu `nüidegi pu̬u̬l `liitred, aga mahuld `oĺli tsipa suuremb Ran Vrd mahutus

maht2 mah́t g mahti löök, hoop `tõmba sullõ üte mahti, õt umma immä tunnõ õi arʔ Se

mahti `mahti R S Mar Mih Tõs Tor K I/`maśti Kod/ M Puh Nõo San Kan Har Rõu Plv/-h́-/ Räp/-e/ aeg; (ajaline) võimalus ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; mul ei õle `mahtigi seda tüöd teha Lüg; ei tea kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud `kuivadatta IisR; mie oliksin tuld, aga en saand `mahti Vai; Kui sa natukse `mahti saad, eks siis tuled Jäm; Jää peab `mahti `saama, et üles `kerkida (lahvanduste tekkeks) Krj; kui ma aga `mahti soa, siis ma tule Muh; Saa mette mahti ninagid nuusata Emm; pole silmapilguskid `mahti Rei; kui saad `mahti, tule kord `meile koa Tõs; mul nii kibe tegemine, ei mul ei ole `paergast nihukest `aega ega `mahti, et ma `tulla soan Juu; Armastus ei anna `mahti `järgi `mõelda Jür; kirikusse minekuks peab ika `mahti `saama JõeK; kui `mahti oli juba jo ja väline tüö `tehtud sai, siis oli kedrus JJn; nõnnagu vähe `mahti oli, olin `jälle käppapidi [töö] kallal Kad; ei sest lapsest `mahti sua VJg; kui [loom] vähä `maśti suab, kõhe kuŕja `piäle Kod; kui vähegi `mahti sain, läksin marjule Lai; ei sua lapsest `mahti midagi teha Plt; `mahti saab, saab `valla ja minnä, kos taap `kennigi Hls; Oles mul mahti ollu, ma oles ta täl ära tennu Nõo; ma `õkva˽sõ̭ss lää, ku ma tü̬ü̬st vähägi `mahti saa Kan Vrd mahku, mahtu

mahtu `mahtu Tõs Hää Urv Rõu mahti kui tä sedä `mahtu sai, siis tuli aga mind `vaatama Tõs; ku me aega saame, võtame `mahtu ja teeme tü̬ü̬ ära Hää; ma˽sai ka no˽tü̬ü̬st veidikese `mahtu, tuĺli siiäʔ Urv; no ma saa tü̬ü̬st jo `mahtu, no või ma minnäʔ; `Lambaʔ nu̬u̬˽joosidi i̬i̬hn, soe˽lasi˽takahn ja˽nigu˽timäl sõ̭ss `mahtu saa, nii `tõmbass kõri mahaʔ Rõu Vrd mahku

mahur mahur g -i seltsimatu mahur inime, kes kellegagi ei mahu Kod

mahv mahv g mahvi Pöi Muh Emm JJn Trm Kod Ran

1. korraga suhu tõmmatav suitsukogus Kõva tubakas `tunti olavad, ma `tõmmasi ka paar `mahvi Pöi; `tõmbas mõne mahvi JJn; Piame vahel üks piibutuńd, `tõmbame mõned mahvid Trm; anna üks mahv `suitsu tõmmata Kod || tuulepuhang nii ku si̬i̬ mahv üle mõtsa `tulli, nii lampsass üle laia vett pia pu̬u̬ĺ venet Ran
2. (suurest koormusest) Mahv on [sõjaväes] ikka vali Pöi; Nikruttidele tehedi sihantsed mahvi, et kohvivesi perses kees Emm

mahõl mahl

mai n, g mai Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei hajusalt L, Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V; mai g maie Lut, `maie Kuu, maja Lei uus kalendriaasta viies kuu mei `puoles mais `läksimme [rändpüügile] Hlj; mais lähäb kari `pitkile `päivile Lüg; mai on kää juba Ans; Mais on vahest veel lund sadand Pöi; maid ma änam ei karda, mai on juba soe Saa; mai one lehekuu Kod; menule oled sa `väĺlä `reńtnud temä senigu esimese `maini Vil; tsirgusiĺm - - `häitsess maih `lat́ka püügi `aigo Räp; mai om keväjä, `auguśt om sügüse poolõh Se; `buĺbit pandass maa `sisse nii maie `kümnedäl Lut Vrd mai|kuu, maie|kuu

maiak1 maiak lastek marjake poiśs taht maiakid; `valge maiak Hls

maiak2 majakas1

maial majal1

maias maias eP Trv Pst Hel, -ss Pal Äks Vil Pst Ran, `maias Kuu VNg Lüg Vai, g `maia magusat, head himustav; millegi või kellegi järele himukas `Maias raha `pääle `nindagu kurat `iŋŋe `pääle; `luomad on `maiad küll `neie `lehtije `pääle Kuu; `poiga one `maias `raamadu `pääle; kanudelle on [tuhkur] `maias küll VNg; siin on kolm `maiast `poissi, `tahvad iga mies `saada `maiust vaid; eks `lapsed õle ikke `maiamad kui vana inimene Lüg; `viina `pääle `maias Vai; [loomad] `lähtvad jo `maiaks, siiss seisa änam karjamas Jäm; vana oli va maias mees, töi `pεεle `poodist `sukrud ning `saia; möni nii maias, äi söö `köiki `toitusi; ma ole apu piima `pεεle maias Khk; mis sa `vaatad nii `maia `näoga; kui sa lihad rihala, `veised `akvad inisema, nad oo `maiad leva `järge Vll; Piima `järge ta (siil) on maias Pöi; maias mees (nimetissõrm) Muh; laps on suhkru maias Rei; poeste peale oo sii tüdruk maias; tansu peale, seda ta `ihkab, selle peale oo ta maias Mär; undid aand vanal aal krat́ta taga, oln nende taga `maiad Kse; mis sa `sohkse `maia inimesega teed; ma põlegi naa maias, põle naa ellitet Tõs; varsade `piale olid [hundid] ette `maiad Aud; mina olen irmus maias mee `peale Vän; maias sööb paremad aśsad kõik ää Tor; kasukanikas, lapsed olid `enne`muiste selle järel `maiad Ris; on üks va maias, tahab alati tulist ead ja magusad `soada Juu; maiaste meele järele ei `oska `süia teha JMd; vanaema oli piimasupi maias JJn; mehed on `maiad viina `piale Koe; küll olime `maiad mähet (mähki) `süöma Kad; mis mul on selle `maiale `anda Iis; `maiad kõik, muud ei taha ku üvä `toitu; mõni on maias naesse `piäle, naesserahvass ku näeb, nagu põlema lähäb; pali `maijid Kod; maias viina `peale Plt; mesikäpp om maias mi̬i̬ pääle Pst; kes magaust aab taga, tu om maiass Ran Vrd madjas, magjas(s)

-maid Ls jala|maid, sama|maid, seda|maid, ütte|maid

maida da-inf maida S(mae- Muh) Var, `maida Phl, `maita Emm maitsta, proovida anna mulle ka maida Jäm; küll oli ting, äi es anna `moole maidagid; sellest ep saa mette maias maida (öeld, kui midagi on vähe) Khk; anna `moole ka piregese maida; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; Mütu meest oo seda vangileiba maida saand Kaa; kivinoĺk - - täma on sööma kala küll, aga ma pole mette maida saand, mis mekki ta on Krj; laps pöle `saia `kuskilt maida saand Pha; ma maitse koa, anna maida, mis `maiku ta on Vll; see oo õlle laul, kui õlut maeda andass (pulmakommetest) Muh; Antud mette maidagid; anna `moole seda `maita Emm; pühade `aega sai maida Käi; `andis moole `maida Phl; [kosklal] tuimad munad, ma olen maida saand Var

maide maide Muh Kse, maede Mär kiiresti; parajasti, just see aeg kulub ühna maide ää; nee nädalid kaduvad ühna maide Muh; see lähäb mul maede `tarvis Mär; mul omal‿o seda maide `tarvis Kse Vrd maideldi

maier `maier kella pendelJaa

-maik Ls raba|maik

maik maik Iis TMr Ote Rõn, g maigu Sa Rei hajusalt L K, Trm M Puh San hajusalt V, `maigu VNg/n `maiku/ Jõh IisR, maigo Mar Vig/mae-/ Ris, maegu Muh(n maḱk) Mär Kod hajusalt VlPõ, TLä; kaasaü maaǵugaʔ Räp maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse Ta sai hea `maigu suhu Jõh; kena maiguga söömaaeg; pole nende tuhlistel sedist `maiku `ühtid kut `valgetel Jäm; egal söömal oma maik; keiuda ölut uuesti, `ingand maik juures; [rebane on] maigu sohe saand - - ühe kana ää viind, nüid tuleb teist veel `viima Khk; Lähker teind piimale kuiva maigu sisse Kaa; keik puud ep tee kenad `maiku, lepa `puuga peab liha suitsetama Pha; Käkid on vähe keend, keemata jahu maik sihes; Vara sai `tõustud, une maik alles suus Pöi; uied `tuhlid‿o nõrgad vel, nendel põle `maiku koa vel Muh; vöi sees on vööras maik; Mo eest olid nee apud makid ikka nii ead `maiku Rei; see [jook] ühnä ää ingänd, sel põle `miskid mekki egä `maiko Mar; leib oo naa `piikund maegoga Vig; Piim oo `lähkris ummukses, võtab seisn maigu sisse; Mool oo sulu`nuhtlus (nohu), ma ei tunne `kõiki `maikusi; Kui korra on varastud ja pole üles tuln, siis [on] maik suus ja tahetse edatsi varastada piltl Han; väga maigust ära (seisnud õllest) Var; piim `lahtub ää, lähäb alva maeguga Tõs; Sie piim enäm `kietä ei sünnü, murrastõt maik `juurõs Khn; `virtsi pane üks tera, kui `kaapsa suppi keeda, `jälle teene maik Aud; see peenike sool on kibeda maeguga Vän; kaneeĺ teeb riisi pudrule ea kõrgi maegu Tor; Piim `kilkab, ei ole ta apu, ei ole rõõsk - - maik on juures Hää; katso, mis maik tal sies on Ris; selle aśjal temal põle `miśkid `maiku, tema ei süńni `süia ega `juua Juu; kui nendega (ogalikega) põrssaid `süöta, siis nad kasvavad `äśti, aga iljem enam ei või, annab lihale kala maigu JõeK; kaĺla`aśtjale `pańdi lepapuust pulgad, kuusest ei `kõlba, annavad tõrva `maiku JJn; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; ku paad `õuna `lamma rasva `ulka, ei õle sugugi `lamma rasva `maiku; porikala nagu kogri, muda maik juuren Kod; piimal ingeõhu maik juures (lõhnab halvasti) Pil; lahja piim on silakas, ilma maeguta; liha on `räidimä läind, tal põle enäm iäd `maiku KJn; kasepuu annab pigi või tõrva maegu `juure ja kuusepuu annab vaegu maegu `juure (liha suitsutamisel) SJn; `ernil koppunu maik man Trv; Tühjä kõtug om pallal leväl kah ää maik Pst; Si̬i̬ om `vaese maiguge õlu; suve kuumage `täämpe ti̬i̬ [söögi], ommen om maik man Hls; egä miu `suugi `vaśgunahast egä `saapasäärest ole, küll tagi `maiku tunnep Krk; rääbissel om nigu või maik Ran; Ää maeguga süüki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo; ränikil (muulukatel) om rosina `maiku Ote; Ku magu - - es olõ˽`kõrda peten `puhtas tettü, sõ̭ss - - täl (supil) oĺl `õkva˽sita maik man Urv; Ma˽`t́sirksi söögile pisu `piimä manuʔ, sõ̭s sai parõmb maik Rõu; Ku makõlt kiisla keedete, sõ̭ss sai huba ja halva maaǵugaʔ Räp; teil om veiga hüä maigugaʔ leib Se Vrd maits b. mõnu, rahuldus [inimesed olid] väsin ja unised, et sel (pulmapeol) põln änam `miskid `maiku, aga vat sa koeu ka ei lähä Lih; elul põle mette `kellegi `maiku änäm, sure või ää kohe Tõs; mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb, märjäd `riided `selgäs; Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä Khn; midägi `maiku ei ole man sel kõnel, ei ole mõnu (kirikuõpetaja jutlusest) Hls; oss ma kolme`kümne `aasten ollu, siss ma tunness elust `maiku Krk c.  (mitte) maiku(gi) , mitte üks maik mitte sugugi, vähimatki, raasugi ei ole tämast mitte `maiku `kuulla VNg; mette toedu `maikugi põle änäm Tõs; ma põle täna `maikugi veel süönd JMd; tema piimast ei tule koort mitte üks maik Plt; naeste`rahva `kaksive [lina] , mihe es kaku mitte üits maik Trv; aga kaits põrst om nigu kängu, ei lää edesi mitte `maiku Puh; ku kuiu põud om, siss ei pala tuli mitte üits jumalõ maik, `koŕssna ei `tõmbaʔ San; ei olõ `maikugi söönüʔ Rõu

Vrd magu2

maiku maiku kehv viliSim Vrd maikar

mail mail g maili Käi; pl mailid Pöi Muh Emm Phl hrl pl teat õng `Mailidega püütakse ka `paergus `augi Pöi; ma vii mailid merese Muh; Mailid lasta mere löhede püüdmeseks Emm; kui kevade mailid sees on, siis saab `haugisi Phl Vrd maili|õng

maim maim g maimu Khk Mus Pöi Kse Han Kei Amb Koe Kad VJg Iis Trm Kod Äks, `maimu R, maemu Mär Vig Tõs PJg Kad Kod(-o) KJn, maime Ote Plv, maeme Kod Kam, maimõ San Urv VId(maa|mõ Rõu, -ḿõ Rõu Kra)

1. kalapoeg; väike kala `rannald sai neid - - `viidikad vai `maimu `püüetüd ja siis `maimud [õngede] `otsa `pandud Kuu; `maimu supp VNg; maim on väga pisikene kala, `tolli `pitkune; `augid `süövad `maimusi Lüg; pisist kala `poega `üitase maimuks Khk; neid `maimusid‿o ikka paadi ees Mus; ega maemud `süia `süńdind, sapid nii vihad, et `süia ei `kõlba Kad; pali `maima, käeväd parven kõik; ahamne maemed Kod; maime elasiva väiku jõen Ote; Ku˽suvõl mõ̭nikõ̭rd jõ̭õ̭ `vi̬i̬rde putut, sõ̭ss tulõ mõ̭ni maamõ räbäk perve `vi̬i̬rde Rõu; viidige `maimõ oĺl nii paĺlo ku paah Se Vrd muim
2. väike laps, maimuke kuda sa selle `pisse maemu `sinna kiriku viid Tõs
3. (muust väikesest) `kärpsed nagu maemod; nagu üks eläväne maim si̬i̬ [pudeli] koŕk Kod; kalakajakad - - kui `küńdja künnab i̬i̬s - - `maimusid söövad ära [vaost] Äks
Vrd maime

maime maime Plt, maeme Nõo maim a. väike kalaNõo b. (muust väikesest) veike maime, mis sest suab Plt

maina `maina jääauk suur `auku, kust `nuota `temmada `talvel, sie on `maina; jääd odeda `mainast, `maina `ümber `panna vehad `püstü, sene peräst et `kengi ei lähä `sinne `maina; obone `langis `maina ja uppus `vällä Vai

maine mai|ne Jäm Vll Pöi Muh hajusalt L, Kos JMd Koe Trm Äks Plt Trv Krk(n maise) Plv(g maasõ-), `mai|ne Ris Jür HJn JõeK VJg, mae|ne Muh Mär Tõs PJg Tor(g `maise) Kam(n maese), g -se; mainõ Lut/`m-/, g maisõ Rõu(-dsõ) Se; maise- Mih M Ote, `maise- Kuu Hää Kõp San, maisõ- Urv Har Räp(maaśe-), maese- Vig Pil SJn Võn Ote, maesõ- Khn

1. a. kuiv (ja kõrge) maa, aru(-) see [on] maine maa, seĺla maa Mar; soo maad oli `rohkem kui maist maad Mih; maene maa oo liivane, seal midagi ei kasu Tor; maist maad on ja metsa maad ka Ris; sääl om puhass arnik, nemä `kasviv maise niidu pääl; miul ei oole maiset einämaad, su̬u̬ einämaa puha; luhane ein om kore ja jämme, ei oole `seante ku maine (arumaal kasvanud) ein Krk; `lambaeinässe võtive perenaise ääd maise `einä Hel; lõikain maese pääl `kaśvi; maese söödi oĺliva kah karjamaass, võsutse ja `mätlise kotusse; järvel om vi̬i̬r, mis `kaldine, tu̬u̬ om maese vi̬i̬r, ja mõni vi̬i̬r om luht; maese `osja [loom] es sü̬ü̬, tu̬u̬ olli karm Kam; kui ainamaa sisen om mõni maise kondikõnõ, nu̬u̬ ommava saare Ote; olõ õi‿ta su̬u̬, ta‿m õ̭ks mainõ maa Rõu; maasõ `haina es panda˽`rõuku Plv Vrd maisa-, maisu b. (maismaast) mool ühna maine moa `jalge all Muh; Rambova [linn] om maisõl, a Kranstaa·t, tu om mere śeh Se
2. viljakas, mullarikas see oo maine põld Kse; Järva moal on maised moad, meil on siin liivased ja mägised moad Kos; sie ei ole süet, sie on `maine mua VJg; maine moa on `seĺge ea moa Trm; kun `siante vägevep ja maisep maa om, sääl kasvass orassein kah Krk || see oo nii maine tee (vähe lund ja hangesid) Muh
3. maapealne, ilmalik liig pailu teeb maiste `asjadega tegemist; möni muretseb `εεse maise elu eest nenda pailu Vll; Mis siit maisest ilmast `saaja on, tee tööd ja näe `vaeva, et ää elada saad Pöi; [et] pärast `maise elust `lahkumist ei oleks `vaeva Ris; `maine vara HJn
4. maade poolest rikas timä um rikäss sääne joʔ, `mainõ peremiiśs, timäl kõ̭õ̭ talo täüs hüvvä, `karja, tõbrast Lut

maior major

mais1 mais Muh Vig, g maisi Jäm hajusalt K, Trm Kod(n -ś) Pal Hls Hel Kam Plv, `maisi VNg/n `maisi/ Lüg

1. teraviljakultuur (Zea mays) `maisist `aeti `viina `kartuliga segamine Lüg; `maisi siin ep kasu Jäm; mais‿o nisude `moodi, pannasse leba sisse Vig; `enne `veati ikke möisa vabrikodes `maisi Ris; [kui viinavabrikul] omast kääst materjali ei `jätkund, s‿`toodi jälle - - Venemaalt `maisi Kos; maisi piä on salveline, egän salven õma siäme Kod; mais tahab rammusad maad Äks; mõtskitsi tullive, `maisi tahave, maisi pääle majass Hel; karjale tetäss `maisi, lehmile tetäss silu jaoss Kam Vrd maisel
2. maisipaber nüüd on ajaleht sie `suitsupaber - - enämb `maisi ei tahagi Lüg; mul on paergu paeĺu `maisi kodu; riie on õhuke nagu mais JMd; maiś õli õhukene paber - - maisiss `testi `suitsu Kod; maisi lehed keerutasse kokku, suitsetasse, tubak sies KJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur