[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mõni mõni g mõne, p mõnd, `mõnda Hlj Lüg IisR Pöi Muh L/g mõnõ Khn/ K I M T(g mõnõ Rõn San); mö|ni g mö|ne, p `mön|da hajusalt Sa, Emm Rei Vig Ris, mo-, mo-, `mon- Jõe Kuu Hlj VNg Vai, me-, me-, `men- Kär Kaa Krj Pha Phl; mõ̭ni g mõ̭nõ, p mõ̭nd (`mõ̭nda, mõ̭nt) Võn Ote V(-õ-); n, g mõni, möni Ris HMd, mõne KJn; n mõne, möne Noa Ris HMd

1. umbmäärane asesõna a. (substantiivselt) märgib määratlemata isikut või eset: keegi, miski; keegi, miski samalaadsete hulgast vahel moni tödiseb, kes ei saa `oieti `räägitud Jõe; moned `oldi nii `suured just ku `suured nahk `kindad (vähkidest) Vai; mönel oli laiem esi, kuida `kengid `jöudas [niita] Khk; meni `saatas kirja ka Kär; möni oli naa laisk Pha; mönel‿o viis kuus tükki (nisa), aga nee‿p lüpsa, neli on ika lüpsinisa (lehmadest) Jaa; mõnel‿o mitu `paati, kes suured mõrramehed oo; mõnel `olli puu aid, mõnel kivi aid Muh; möne oli nii edev, ta `tahtis ikka keige `eńni `lasta (jahipidamisest) Noa; kõik `tahtvad raha `saada, mõni peab ikki ilma `jääma LNg; mõni kujob kahessa tallapuuga ja mõni kahega Mar; mõnel oli vana ämmer käe Vig; mõni `lasnudki leba ikka kõbass `menna, pehme lämmeleib nagu ei sünnigi süia Mih; `Muaga tüed küll, kui tahad tast `mõnda `suaja Khn; mõned `purssist ikke eeśti keelt ka Aud; mõni ehk teab Tor; nõiasõnad olid mõne `aitan; seda `plaani toolid mena olen suur jagu näin, no muidugi möne natuke teist `moodi; mönil on ike pikem kannatus kui mönil Ris; mõnid `laśkid tiha [võrke] HMd; mõni üiab soni ja mõni üiab lät́umüt́s Hag; mõni võt́tis `tööle vabadiku Pee; mõni `ütles ennast: ma olen täna nagu kalsu kubu, siit kaḱki ja sealt kaḱki VMr; nüüd viel mõni teevad `eina HljK; kui kõht valutab, siis mõni `ütleb, et vajutta kivi südamega Sim; mõni pani `piima [toidule] `sisse, mõni koort Pal; mõni jääb palavasse või `lämbub ää Ksi; `mõnda ma tunnen neist Plt; mõni võt́tis `viĺlä, mõni võt́tis raha KJn; `viina `viiti, aga mette igale `poole, noh mõnele jah SJn; Siin tossu sehen mõni olla saab; mõni, kes‿si mõiśt, tegi `kirju kah õlapõõna `pääle Trv; sellest ei `vaade kedägi, ka tõine `mõnda taht; mõni teive [pange] päält `ahtebe Krk; koolivanemb kulless, kui mõni `süidi `olli tennu, siss temä jälle karist Ran; ku mõnele `aiget teevä, siss om piĺl taka Nõo; mõ̭ni `ti̬i̬ssegi vahel `leibä, a ei ole anomat Võn; mõni ütel, et ti̬i̬lehe, mõni ütel, et ti̬i̬aina Ote; mõni om, ta˛ap `enne, et päevä `mü̬ü̬dä saap `saata Rõn; mõnõl om kuri silm ollu San; tu‿om, kuiss `kuagi inemise lat́s om, mõ̭ni om suurt `tõugu, mõ̭ni om väikut `tõugu Har; vana regi - - tu̬u̬ `jäeti `maaha, mõ̭ni palot́ arʔ; Mõ̭nõ pand `laulma, mõ̭nõ magama, mõ̭nõ `kaklõma (viinast) Rõu; alati umma˽nimä˽lävel, ku `kuuldva õ̭nnõ, et mõ̭ni tulõ Plv; mõ̭ni `säädless uḿmi `huuli, et kuiss iks ilosap om Vas; ku mõ̭ni tõõsõ pääle vihalane oĺl, siss kaivas inne Räp; mõni teab kes teab mõni teab, mis sest sai Trm; mõni tiäb, kelle õmad one Kod b. (adjektiivselt) osutab, et kõne all olev isik, ese või olukord on lähemalt määratlemata: keegi, mingi moni hobune kart `autusi; jahud `olled `oige viletsäd, moni terä ige `puolik, moni `terve Kuu; moni inimine `tahto pali `rääki VNg; tule möne teise korra Khk; Menel toidul oo ee minek Kaa; Mõni suur iluasi see - - pole, va tööriie Pöi; oo sul `mõnda jämet `paela Muh; `mönda inimest ei vöi usaldada Rei; suur ja pikk, justku mõni `iidlane (hiiglane) Rid; mõni sügise uśs sööb ruki `kangeste ää Mar; Mõni naenõ paelu kangõm kui mõni mies Khn; aga nad `rääkivad ikke koa - - mõnesi vana `aeksi `aśju sii `raad́ju sees Aud; mõned kalad tõusuvad, sis ajavad (lähevad) `mõrda Vän; eks ta ikka mõne asi räägib; unustan möni inimese nimi ää Ris; vahest `arva, mis seasi `rätsep käis siis `õmblemas `mõnda riiet, siis sellel oli linna`niiti Kos; kas sa oled `mõnda `ullu `koera näind siin JMd; pailu podelisi ja `kluasisi, kohe nagu mõni `aaptiek Koe; mõnd `toitu nõnna üväss ei taha kui mõnd; mõni puu ei kannata `külmä Kod; `mõnda sood söövad loomad küll Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; `mõnda sukka, ku piḱk sukk om, sõss koad kikk üvipidi silmä poha Trv; Ku mõnes kottal `saiki võid `rohkemp, egä selleperäst tad süvvä iki es anda Hls; mis sa kurvastad, egä sul mõni mõis maha põlenu Krk; mõni rohi om edimäld vastik `siśse võtta Ran; oppe temäle ka `mõnda tü̬ü̬d Puh; näeb ike mõni inimene küll nägulit; ega ma onde mõni eeläne ei ole, et ma‿i tiiä Nõo; serände `väikene ümbrigukene, kos saab panna `mõnda `asja Rõn; `täämbä `väega heĺgetäss, ei tiia˽kas mõ̭ni `piḱse vihm tulõ vai Kan; süä äĺk mõnt `sü̬ü̬ki Urv; mõ̭ni `nekruutõ tõmmaśs kauõdõ loosi `numri Har; ta meil mõ̭nikõrd mõrostass, ku ma mõ̭nd säänest sõ̭nna `ütle Rõu; ma mõ̭ni rikass olõ õs, ma oĺli illoś Vas; keedeto seeneʔ pandas `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno vai `mõ̭ntõ `muuhtõ puuanomah́e; vanast oĺl `kaaśkõlõmine `väega moodoh, mõ̭nt `pruuti kiteti, mõ̭nt laidõti Räp
2. umbmäärane asesõna, mis märgib umbmäärast arvu või hulka a. (substantiivselt) tedre kanu näeb `arva mõne Muh; panime, kuda `kellegil peremel laud (turbaküünid) suured olid, mõnele kuus kuppikud, mõnele `kümme, mõnele neli Rak; mõni on veel järele jäänd KJn; mõni oli joba veeren, mõni oli `alla keset [põldu] vi̬i̬l (rukkilõikusest) Trv; mõni magasive ja mõni aive joru Hel; ma˽küd́si hää leevä, pańni `kartolit ka `sissõ mõ̭nõ Plv b. (adjektiivselt) `Ruhnu mihi enamb ei ole käind nüüd `ülgepüüs, nüüd `oite `monda `aasta juo Jõe; `Monda `kerda olen jo merel käünd Kuu; külas on moned ühe tugevused `poisid VNg; pole inimesi midagid olnd, möned `kümned ehk olid Khk; Mened `seiksed pisiksed `pöösad [olid]; Meni kilumeeter oli veel `minna Kaa; viis ühe looma ära, selle eest - - ta mened kopikad ikke sai Pha; Mool `jätkub sellest [lihast] mõneks ajaks Pöi; vahel pikuta `mõnda `aega, see `oasta saavad aga küll kuivaga eina ää teha; said sa koa mõne kala Muh; seesab juba `mõnda `aastad seda`viisi pooleli; ahi ja `leerid põle mõnel ajal puhastada saand änam Mär; kuuse pinnad `seisvad ikke `mõnda `aastad Tõs; tä oli mõne aja `aige Aud; küislauk piab mönis `aśjas ia arsti rohi olema; vahest mönid piisad tulevad, aga nii vähä Ris; meil minev`aasta oli mõni natuke [linu maas] Juu; eks see (riidega kasuka õmblemine) ehk võind siis `mõnda kopikast `kaĺlim `olla Ann; ta põdend mõni aeg Pee; küll ta käib mõne aa VMr; siit kiriku juurest võeme `astuda mõni samm KJn; ma tahan sinuga mõne sõna `rääkida Vil; mõni raasike suka `villu `kaaśtega kaastiti Trv; mõni inimene olli, paĺlu es ole Hls; punnass nu vana pöksi ärä, käevä vi̬i̬l mõni aig Ran; miu silmist - - nigu mõni kana oless `kõńnu Nõo; suurõn mõtsan saat no‿vil mõnõ jahi teta San; hää iks, et mul tütäŕ om, saa mõ̭nõ sõ̭na kõ̭nõldõgiʔ Krl; ma või sullõ taad `hü̬ü̬lit mõ̭nõss aoss, a periss igävess ma sullõ anda‿i saaʔ; kikkapüksi˽kasusõ˽nurmõn ja mõ̭nõn kottan hainamaa pääl kah Har; Mõ̭ni lehm vai puĺlikõnõ `lü̬ü̬di mahaʔ Rõu; mõ̭nõ seenekese ka sai koŕadaʔ Plv; um õks mõ̭ni `varblanõ kah nätäʔ Vas
3. umbmäärane asesõna, mis rõhutab kõnesoleva ligikaudse hulga suurust: mitte vähem kui, oma moni `kümme kord vottasin ikke `mütsi piast ärä Hlj; söda pöletas keik majad ära, möni viis `suitsu jähi sii veel `järge Ans; vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges Lih; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; `Meiti oli mõni kümme Kihnu `laeva Khn; sääl `oĺli neid `kamsatiki mõni mitu-setu Hää; mõni kolmsada `sammu kivi`aeda `tehti Ris; kümme peret, igas peres oli mõni kolm elajast Ann; sial oli mõni viisteisskümme miest VMr; mõni seetse vakka õli linu maas, terve väli Trm; minu isälgi oli, mõni kuuskümmend `mõrda oĺli Äks; mõni viiskümmend `kitse oli talus Ksi; kaśs toob `aastas mõned kolmed pojad Lai; siis `seisis mõni nädäl aega või `rohkem üle aia lumi maas; Mõni kaks `vaksa `oĺli vanal siäl seĺläpekki KJn; mõni kait́s nädält levä tegu vana Hls; mõni tuhant `kõrda ole käünü sääl Krk; `pääle külimist mõni neli nädälit vihma `piiska es tule, no mis `viĺlä sa siss pidid `saama Hel; `pulme `peeti mõni kolm `päivä Puh; pesesime sedä last‿s mõne kahe kolme `vi̬i̬ga TMr; mõni paaŕ `võt́jat iks piat olõmõ [kartulivõtul] San; mõ̭ni neli viiś vakamaad om otsast otsani˽kivve täüś Kan; tiä oĺl mõ̭ni katõsõkümmend joba vana Krl; kesvä saĺv esiʔ, kaara saĺv, rüä saĺv, mõ̭ni kolm neli `salvõ Har; oĺl vaest mõ̭ni kolm neli lavvatäüt tu̬u̬d rahvast Plv; ar˽`ku̬u̬li, sõ̭ss mõ̭ni säidse vai katõsa opetajat oĺl `puhtil Vas; mõ̭ni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp
4. umbmäärane asesõna, esinedes (koos gi-liitega) tähenduses: see ja teine; üsna mitu `torres `pieda `mondagi; kes `kaiki `katsub, sie `monda nägeb Kuu; siin tehässe tükkisi `mõnda Lüg; Tegijal `juhtub `mõndagi, magajal ei midagi IisR; Pitka tee keibijal juhtub tee pεεl mönda Kaa; sii on `mõnda, `mõnda, ma ei tea kui`paĺlu perekoǹdi [sakslasi] Rid; se oli `siuke segäne aeg ja ti̬i̬peäl võis ju `mõnda `juhtuda Vig; `mõnda `korda olen nutn Var; seal ond metu `mõnda neid (lilli) `akna all kasumas Mih; `Ku̬u̬lis - - kiker`piĺlisi `oĺli ikki, ulga sias ju `mõnda Hää; kuus talu oli ennem siin, nüid on siin mitu `mõnda `suitsu juba Kei; mõnigi mies tõi oma obuse ühis`taĺli Rak; sai `mõndagi kuulda Trm; kes iki vanembass elävä, nu̬u̬ om joba `mõndagi nännuva Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ärä nättä, tulep `tühjä kõttu kannatada ja `kõ̭iki Nõo; no vahest mõ̭nigi tüümiiś `täämbä tulõ Har; nii `mõntagi `ti̬i̬śsi vi̬i̬l meelegaʔ (meeleldi), aga jõud om otsah Räp
5. hrl halv esineb kedagi või midagi vähendava sõnana: mingi, mingisugune kas sina ka moni obetaja oled VNg; kas sina mõni rukki`lõikaja (noor alles) Lüg; pead sa ennast ka möneks meheks Khk; Kaks mädand kaigast, si̬i̬ möni aid; meni asi see siit `Kaali `minna (pole raske) Pha; see mõni einama - - `kända täis ja Kse; särjed ka mõned kalad, luu puru täis Vän; sinä kua mol mõni aśsames Juu; ega tema mõni toit ole HljK; kas nied on nüd mõned inimese tiud VMr; mõni põld või kedagi - - madal saue maa Sim; sa mõni mees Trm; sinä mõni `ki̬i̬ĺjä õled Kod; paar inimese`ińge `ongi, mis ni̬i̬d veel teevad, mõne tü̬ü̬ vaih Ksi; see mõne puu, mud́u kõber jugarik Pil; sedäsi elätse, si̬i̬ siss on mõne elu Vil; ka (kas) si̬i̬ mõne tegu olli Krk; kõttalutse, ni̬i̬ mõne villa, ni̬i̬ putsaku Hel; näe minulegi siin ud́emigud, ni̬i̬ mõne `juusse enämb Ran; si̬i̬ mõne lina, nigu karvak jälle Puh; kas si̬i̬ mõni kõrd om, aiamulgu om kõ̭ik maan ja sia`põrsa songiva aian Nõo; tu̬u̬l no mõni tallituss San; kas tiä mõni inemõni vai asi om Krl; kas tu̬u̬ mõ̭ni ravitsuss sul om, ku hobõsal retel alasi tühi Har; tu̬u̬st häüsälõvvast kah mõ̭ni kosilanõ vai asi; taast no mõ̭ni saiakütsäi vai leeväkütsäi Rõu; nüüt tege sul kiä mõnõ tü̬ü̬ Plv; taa mõ̭ni hopõń, taa nigu˽puu tüḱk, taa lää eiʔ Vas
Vrd muni

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur