[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lüli1 lüli RId Khk Pöi Käi Mär Tor hajusalt KPõ, Iis Trm Kod Plt KJn Trv Nõo Har, lülü Kuu Khn Pst Krk

1. järk, osa a. ahela, keti vms rõngas ketti lülid `onvata `ruostes VNg; Muidu tugev ket́t, aga paar lüli on `katki Pöi; ahela lülü Khn; raudket́t oo lülidest kokku `pantud Tor; lüli vahed kuluvad ää, siis ket́t lähäb kat́ti Juu; kett on lülidest kokku `pandud Iis; keedi olli peenikse lülüdega ku uuri keti Krk; sepp nakap katte ketti kokku `ni̬i̬tmä, needip kokku nu̬u̬ lüli Nõo; ket́i lüliʔ omma `kat́ski `hõ̭õ̭runuʔ Har b. üks samalaadsetest kehaosadest `seljä lülü Kuu; `kaula lülid Vai; selgroo lülid vöi `liikmed Käi; seĺgroo lülid on natukse aja takka, sabani on lülisi täis Kei; igal sõrmel on lülisid JMd; `peidla lüliga mõedeti ennevanass Kod c. kõrre sõlmevahe rukki `korre lülid, nigu `solmed sies. rukki on `kasvand `mitme lüligä Vai; rukki sees on nagu sõlme kohad, need on lülid Juu; [viljakõrre] kahe sõlme vahel on lüli Trm; õter kasvab lülide `viisi Kod d. (muud juhud) piibu pitsi lüli Koe; tämä one nüid ehitänüd mitu lüli laadale (laudale) `juure; kõvera luiega piip one lülidega, egä nośol lülisid ei õle Kod; kate lüliga piibupit́s Trv

Vrd lüdi2

2. kord, voor [viljapahn] `aeti rihaltse parandale üle, kergidati pεεlt ää ning nuiati teine lüli veel. anname teise lüli, sabina veel, sis‿saab `valmis Khk

3. osi – Kuu Vrd lülü|hein