Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
lödi n, g, p lödi Jõe IisR Khk Pöi Muh Vig Var Tõs Saa Hag Jür JJn Lai KJn Hls Krk TLä Võn, p löt́i Kan Har Vas Se
1. löga,
lörts;
pori;
püdel segu Tied on lödi täis, `kuiva jalaga läbi ei saa IisR;
Külm võttis `tuhlid ää, nüid on paljas lödi `keldris Pöi;
`tuhled oo mädäs ja lödis läin Tõs;
mina enese vennal nägin `võeti arjatseid, suurt lödi panid rät́iku `piale, laps `pańdi sõnna `sisse Hag;
pori ja lödi kõik kohad täis Lai;
`kärblise si̬i̬ń `aeti pudeli `sisse, `panti müüri `pääle, siss `sulli ta ärä, selle lödige määri ennast (
jooksva vastu)
Krk;
käe varde pääl liha nigu lödi Nõo;
ku soolikit kaabitass, sõ̭ss tulõ säänest hirmust löt́i vai läḱä mahaʔ Kan;
tanh om süvä muda nigu lödi Har;
lödile sodiks,
pudruks Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu, liim ärä kadunu Nõo;
Maŕa, ubina, seene, kurgi omava kõik vankriga sõitmise läbi lödile lännü Võn;
kardohka umma arʔ lödile lännüʔ Vas Vrd klödi,
lodi3,
lädi,
löda,
löga,
plödi 2. lori,
loba Mis sa ajad muidu lödi Vig;
ole sa oma lödiga vaid Tõs Vrd löbi