[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lõugama `lõugama, lõuata Pöi Muh L hajusalt K, IPõ, lõvva|ta Kod KJn Trv TLä(lõuga- Nõo) Ote, `lõugada Lüg Jõh IisR Hag Juu; `lõugame, lõvva|te Krk San, lõuga- Hls; `lõuga|m(m)a V(-mõ, -dõ Krl), lõvva|da Vas, lõua- Har; `löugama, `löugada Khk Pha Vll Ris, `lou- Jõe Jäm Kär Emm Rei, `leu- Kuu VNg

1. kisama, kõva häält tegema; sõimama Poiss `leugas emäle `vasta ega `tahtund `tüöle `mennä Kuu; `Lõugas siin ja ajas oma `õigust taga IisR; kaśs paneb `löugama läu läu, siis ta lεheb `pulma Khk; mis on, mis sa `lougad Kär; `löugag mette nii valjust Vll; `Veised `lõugavad karjamaal, nee on jooma `nälgas; Ilm akkab `pehmemaks minema, öökuĺl akkab `lõugama Pöi; lapsed `lougavad mis ermus Rei; mes sa `lõugad, ma kuule vähemast küll Mar; küll me ikke `uikasime ja `lõugasime `metsas Tõs; vihma vindid `lõugavad, karjuvad `vihma PJg; ää suur ponsakas last `lõugab, aab `kiusu Hää; ole ometi vahel vaid, mis sa karjud ja `lõugad Juu; ää `lõuga nii `kaugelt Koe; ei tia, mis selle kuera `sisse on läind, `lõugab üöd ja päävad VMr; tämä `lõugab, ju̬u̬p ja `tapleb ku tõõrass Kod; Koer lõvvaśs `terve ü̬ü̬ Trv; sa piat ennäst iki alanteme ka, ega sa ütte`puhku `vastu lõvvate ei või Krk; temä panep `lõugama, et kos ma pane ni̬i̬ eläjä Puh; nu̬u̬r inimene sedävisi `lõugab ja `vannu inimesi susib Nõo; ma lõvvassi nii et eńg armass San; lõvvaśs ja˽`vannõ, is kannata tõist inemist sukugi Har; Makaʔ vanamemm, mi‿sa˽tan `lõugat Rõu || Ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas Lüg; kurinad, need `lõugavad oma`korda kõrva `ääres, obu läb tormise Lih

2. lõõpima; lobisema Mes sa `leugad `ühte`puhku, `räägi vahest ka tuejuttu Kuu; `aitasime [tüdrukuil] `trullida ja siis sai `lõugada vähe Lüg; Kui Nigula omad tulivad, nied oma `lõugamisega jättaned kedagi rahu VNg; `lõugavad, kus minu pruut́ on VMr; justkui vana lõuapoolik, kes pal´lu `lõugab Sim; käe võõva `vahti, moka võõva lõogata Nõo; no˽võid `tiika (teiega) vi̬i̬l veidükese `aigu lõuadaʔ Har; Tüt́rik `mõistsõ `poisalõ `häste `vasta lõvvada Vas

Vrd lõugerdama, lõugitsema, lõuglema, lõugutama, lõukam(e)