[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lõug lõug g lõua Pöi Muh L K Trm Lai Har, lõvva Iis Trm Kod Äks Ksi KJn eL, `lõuva (-vv-) Lüg Jõh IisR; löug g löua Sa Käi Phl Ris; loug g loua Jõe SaLä Hi; leug Jõe Kuu VNg, `leuga VNg Vai, g `leua (-vv- Vai)

1. a. lõualuud, lõualuude ümbrus loug lottutab Jõe; Mes siel vahid, leug `püstü Kuu; abe nagu viht `lõuvas Lüg; Lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä Jõh; `oubi `paulad `pandi `levva `alle `solmi Vai; kui löug `puhtakse aetud, mundi `otsas abe Khk; sae `mööda `löugi teise kääst Vll; Lõug on nõnda `tüükaseks läind, karva kasu on veel ea Pöi; ma pane sulle `vastu `lõugu Muh; Ammas valudas, `terve loug oli paisedand Rei; sii meie `õues olid need va `koltse lõuadega - - nastikud Var; obu ann `vasta `lõugi uńdile Aud; pańtabe, koone `otsas ja lõuade `ümmer, pisike abe PJg; Ku lõug sügeleb, [siis] külalisi tuleb Hää; terava lõuaga mees Kei; Lõug sügeleb - - siis pidi sie suurt raha imu tähendama Jür; kukel lokutid lõua all JõeK; olen näind `lõhkise lõuaga inimesi Sim; alumine lõug one terve, ülemäne vigane Kod; ila põll `pańdi lapsele lõua `alla, kui `ambaid tegi Lai; narmass om lõvva all lutsul Trv; mõni läits lõvvani vi̬i̬ `siśse Ran; kasi lõug rasvast, sa‿lt (sa oled) nigu poole siga ärä söönu; Sul lõug paĺlas nigu sündenu vaśka nõna Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku ja abena väidsega tõmmati lõug `puhtass Ote; olõt sa kaʔ laḱu (laiade) `lõugugõ Krl; ütel mehel lei kuuĺ lõvva arʔ mant Rõu; ma olõ õs kõhna joht, mul oĺl kat́s `lõuga Vas; Jämehhebä `näogaʔ inemisil ommaʔ tüḿbebäʔ lõvvaʔ kaʔ Se b. põsk louad on nii `auku jäänd Khk; Lõua liha on ju kõik see magusam Pöi; ponast pösed, siis löua nukid on ponast Käi; Nda kjõpakas puat́, et ei või kielt teiss `lõugõs oõda nalj Khn

2. hrl pl suu alade on sul `leuad `kaaruss (nutad) Kuu; saaks `leugude vahele enne `ehtu midagi VNg; tie `levvad `lahti Vai; jooseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; `kangete `löugadega oost ep jöva talitseda, kangrauad `peavad suus olema Khk; tubaka jumm `lougas Mus; Koeral on pala, lõuad laiali, lõõtsutab Pöi; `naeris tääve lõuaga kohe Muh; Küll ajas suuri leivakänakaid lõuga Mar; tubakaleht oli `lõugas, küll `listis seda ja sülitas Kul; [koer] `tõmmas tüki liha `lõuge vahele Tõs; Ikka rüegib `piäle, lõuad päräni Khn; uńt käib kah, lõuad laiali pääs Hää; mõni obune ajab lõuad laiale `lahti ja mitte ei soa teda `peetud Juu; uni aab lõuad `lahti (st haigutama) VJg; sü̬ü̬ `lõugega [mitte ära latra], et suab ühe kõrra süänu Kod; naeravad täie lõvvaga Äks; [koera] lõuad joosevad `koola SJn; Siul ja sial om lõvva, kotil om suu, obesel moka nalj Hls; loomal `panti õleside lõvvade vahel, et suu `ästi laiali Krk; kolm suurd sutt vastan, lõvvad laḱka, `õkva `säĺgä tulekil Ran; suu töluveli - - sedäsi ammuli, ja tat́t joosep `lõuge vaheld Nõo; taal om nigu jänese lõug, neĺläss `lahki; ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat Har; lõvvaʔ peräni `laḱja Plv

3. piltl (lõuavärgist, jutust, kõnest) Ans oma `leugujelle voli Kuu; `laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb Lüg; `Õnnetu ing, kes `naiste `lõugide vahele `trehvab Jõh; lai suu, jöva oma `löugi talitseda mette Khk; Sa pea oma lõuad vahest vagusi, mis sa pärisest seletad Pöi; Üks va laialoua mees Emm; mes sa eese `lõugest `laotad Mar; kui sa oma `lõuge ei `koonda, saad mo kääst sugeda Kir; laksutad sii `lõugu mu kallal Kse; pole mutku su löua plagin `ühte`puhko Ris; lobab ja klobistab enese `lõugu aga `piale Hag; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; sel on, kui süda täis, `lõugu küll VMr; laiutab `lõugu, kisendäb ja larmitsab Kod; muudkui lõksutab `lõugu Lai; suurte `lõugade pärast aeti sialt minema Plt; mõnel lõvva jooseve, kas na vatuteve pähän ka või, ku na `kiitve ennäst Trv; küll om sel ää lõvva pähän, `äste mõist ütelte Krk; kes lõbeda `lõugega om, t‿om `kärmä sõnaga Puh; Sul lõvva tülitsemisega lõksuva pään nigu kuldi otsjal emmisel Nõo; küll täl om laheda lõvva, jutt joosep nigu varrin Rõn; ku näʔ ulganide sääl kõnõlõsõʔ, sõss `võtvaʔ ku lõvva lõkin om inne Urv; ta om laḱu `lõuguga, ei piaʔ tõist rahul Krl; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu Har; Ma tä laia˽lõvva˽kińni `paika Rõu; `laotas `lõugõ `vasta Vas; Kel hääʔ lõvvaʔ omava, tollõ jääs õigus Räp; pia umaʔ lõvvaʔ kinni Se

4. pl a. lõpused kala löuad, nende all kala kiad Khk; sai kala `löugadest `kinni Pha; meriärg, suured löuad, suur karune kala Vll; kala kjõputab `lõugu Khn; õńg on `lõuge vahel kinni Vän b. kaelanäärmed seal lõuad üleval, siis näpistakse teist ja õerutakse, soab abi koa HJn; aas sial lõuad ülesse, ei süend teragi Kad Vrd lõud

5. esemete osa a. rattal `pöie vahe, kus kaks pöit kokku `lähväd, on ratta lõug Jõh; peia õtsad nagu vastakutte käivad, siis `üeldi, et lõvvad Trm; kõdara vahekõha piäl `keskel `pöidä on lõug. rehv vajotab selle kõha ligi, `pantse `klamber `piäle Kod; pövva lõvva laḱka lännü Hel; ratta peial omma lõua maha `lännüʔ, taha˽piat `vahtsõ peia tegemä Har b. linalõugutil Lina`varred `panna `lougutimme `leuguje ja `kanne `valtsije vahele Kuu; Kui õlid mõlemad [lina] pooled juba pooltümad, siis `pandi terve pihu koĺgispuu `lõugade vahele Trm c. tabalukul lukk läind puroks, va lõuad oo veel järele jäänd Mar; paned `kinni, `keerad luku lõuad `oakest läbi, kaśt lukkus Nis; vastanõ `rõiva kirst, noo‿m sepä pu̬u̬lt `lõuguga taba ka˽tu̬u̬d ette pandaʔ Har d. tangidel ja kääridel kiäri lõug o teräde vahel, paad lõvva vahele, siis `lõikad Kod; tańgi lõuaʔ omma˽`kat́skiʔ, ei˽saa `naala `ussõ tõmmadaʔ Har e. pilakul pierg `pańdi `lõugade vahele Trm; pilahki `lõugõ vahõlt lätsi tu̬u̬d `kistund tukand ärä `tõukama Plv f. rangidel rangi lõvvad one mes rinnussega `kińni tõmmatasse Kod g. vannasadral taga `otsas olid `vannal löuad, löuad `oitsid `vanna `vaamini `otsas Kär h. oherdil oherdilõug om nühri Ote; uherdi kińnipedämise lõuaʔ omma alaotsan, kohe uheŕd `sisse pandass Har i. ahjul Vaada et ahjulöugade sehes ka tuld oleks Kaa; Pane prässroud ahju `louga, las lεheb tuliseks Emm j. kingal `löugadega kiŋŋad on paelakiŋŋad, on luu`pekse pealt `kinni Mus k. mütsil `löugadega (klappidega) müts, see köib koonu alt kokku Muh