lõntselõntseKseTõsPJgKoeVJgÄksKsiSJn, lõndseKodKJnTLäKam, g `lõntse; n, g lõntse VigPuhOte, `lõntseIisR; lõ̭ndsõʔKanPlv(-ts-), g `lõ̭ntsõPlvSe; n lõnsePöiKsiPil; n, g lõnseSim 1.lake, lurr `Viska `siale `lõntset ette IisR; lõntse oo üks koerasupp Kse; `ańti igavest lõntset, vedel lõntse oli kausis VJg; on üks lõntse kah Äks; mes tu̬u̬ `piätäp kah, t‿om jo lõndseRan; ma `uhtsi lõndset täis endä; esi seevä ääd `sü̬ü̬ki, aga `ti̬i̬ndrele `anti lõndset, es anda `leibä ka sinna manu Nõo; ta `üitsegi piim ei ole, ta om lõndse, mõni piimä raasuke `ilmlep siin sisen (hapupiimast) Kam; taa um `väega veteĺ, taa um ku lõ̭ntsõʔPlv || lima või muda Ta (mõrd) on `paergus lõnset täisPöiVrdlints, lõndsik, lõnkse, lõnts1, lõntska 2.(viletsast maast) taa vana lõ̭ndsõʔ um, tah kasu ei midägiʔPlv 3.lõnges olend lehmä `tulliva kodu, `oĺliva tühjä kui `lõntseRan; kas tuu piḱk lõ̭ndsõ˽ka oĺl kotohSe