lõnks1lõnks g lõnks|uPöiKseTorSaaTrmKJnHlsNõoKamSanHar, -oKod, -iKrlRõu/-ń-/ Plv, lõngsuMärPuhNõoSanUrv/lõ̭-/ lonks sai koa ühü lõngsu rüübata Mär; sinule ma ei paku mitte `ühtegi `lõnksu Saa; Kui äkitse ehmatad, siis kästasse kõhe kolm lõnksu `küĺma vett rüübata Trm; mia `laśse üte lõnksu viinaHls; ju̬u̬ `küĺmä vett mõni lõnks, siss kõtt ei jää kõvassKam; tast saa vil mitu ääd `lõnksu San; võt́i üte lõnksi apund `piimäKrl; ma lasi mõnõ lõnksiPlvVrdklõnks, lõngsavuss, lõnksahuss
lõnks2lõnks g lõnksuPöiRid, `lõnksuLüg; lönks g lönksuEmm = lõnk Ükslõnks jäi `sisse, `lõnksu taha jäi `aisa nupp, sis pidas Lüg; roadil lõnks sihes; [vikat] lõi lõnksu sisse Pöi; öhe lönksu lasi vesikaarst `loode (tuulest) EmmVrdjõnks1, lenks1