[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõkendama lõkendama Muh Mär Vig Tõs Tor Hää Juu JMd Ann Koe VMr Sim TaPõ Plt KJn Trv Puh, -eme Hls; lõkõndamma Har; lõkkendama Kuu/lo-/ IisR, -mma Lüg; lökendama Khk Kär Emm Ris
1. leegitsema tuluke lõkkendab üles `kuuse `oksidest `saate Lüg; ahi lökendab paes pöleda Kär; tuli üsna lõkendab Muh; sai küll kustutud, aga akkas jällä lõkendama Mär; tuli lähäb eledaks, lõkendab nii paelu Juu; tuli lõkendas ja silma pilguga olid kõik maas, katus ja õle virnad Ann; küll lõkendab nüid, kuivad puud all Äks; rehe ahi palap kui lõkendap Puh; näet, sääl nakass jo tuli lõkõndamma Har
2. fig õhetama, punetama kana [hari] lõkkendab, juo akkab `varsti munele Lüg; Sina läind ka ia eluga näust lõkkendama IisR; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; paled lõkendavad kas külmäst või sojast Tõs; küll `teitel on aga punased paled, üsna lökendavad keik Ris; ta on viha täis, nii et lõkendab näust Koe; vanaeit ei `juoma mutku `selged kuort, ega ta muidu nii näust lõkendaks VMr; kui `purje jäivad, siis lõkendasid ja punetasid Lai; kül‿si lõkendab, kül sel on palav KJn || eredalt särama kardule äitseve alle ku lõkendeb Hls
Vrd lõketama1