*lõivuke(ne)lõevuke, -ke|ne PuhNõo, lõevoke, -ke|neKod, g -se; lõivokõ|nõ Se, lõivõkõ|nõVasSe, lõõvokõ|nõVõnPlvVasRäp(lõõvõ-), g -sõlõoke lõevoke teeb kesäle pesä, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse; lõevokesed `tallavad lume `väĺjadeltKod; joba lõevukene väĺlän, lasep ku tsirab; nüid joba om lumeta nurme `kińke, nüid nakap lõevuke `laulma Puh; lõevukese lõõritiva `kõrgen `taiva all Nõo; lõivõkõisi kah um `lõpmada veidükese `perrä jäänüʔ; keväjä ku mõ̭ni pälvekene um jo lumõst palass, kohe saa jo `laska˽pääle, um lõivõkõnõ jo śaal Vas; lõõvõkõnõ om põllu tsirkRäpVrdlõivokanõ