luka n, g lukaKamOteVasLei, g `lukmaOteUrvHar, `lukmõUrvRõu(n lukõ) HarPlvLut 1.sisselõige, sälk puuriistadel `vehmre otsal `oĺli luka küĺlen, tsälk `siśse lõegatu, [kinnitusrihm] kääneti üle, takast tsusati läbi Kam; `vehmre sisen olliva luka, luka jääs [rahkme] peatajas; kaase `lukma ja kõrva, olliva `liuhkalõigat, `lukma pidasiva [kaane] `kinniOte; vits om `lukmast `vällä päsnüʔ, luka oĺl t́salk anuma vitsa vai `kõrvu manUrv; riha tulõ otsast, `lukma omma vällä˽kulõhunu, no˽piat `vahtsõ `lukma `lõikamma ja `vahtsõst `otsa `pandma; vanast ku rüä `riihje `pesmise ku̬u̬t́ varrõ `otsa `pańti, siss lõigati koodi varrõ otsa `ümbre t́sälk, tu̬u̬d kutsuti nii luka, koodi luka. sinna˽`pańti ku̬u̬t́ haŕusõga `otsa Har; Kuut́ oĺl rihävarrõ`taolinõ puu, luka otsan - - sinnäʔ oĺl rihm `ümbre pantRõu; vanast lõõgati `vehmbrele sääne luka ettePlv 2.(labida-, hargivarre) põikpuu; käepide võta `lapju hannalõ ti̬i̬ luka `otsa, siss om hää `piiu võttaʔ ku `ruusa valatHar; `lapju ja vigla hannal um luka otsahn, kost `käega˽kińni võtat, tooli sälä pääl kah, kohn varvaotsaʔ sisehn; [ratta] põvvaʔ umma˽kokko `pantu `lukmidõga; luka um tu̬u̬, kohe `otsa pandass midägiʔ, et läbi ei lasõʔRõuVrdluki Vrdlukk1