Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
luda1 luda RId(g lua Vai)
Vän Kad VJg Iis Ksi Lai(g lua)
Plt,
lud́a Hää Trm1. (töö)riist a. terava otsaga puu- või luupulk tohu või niine kiskumiseks; viisunõel ludaga `pistetä `õtsad läbi,
kui `viisu tehässe;
toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust Lüg;
luda on luutükk,
kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi Jõh;
meil `tehti `merdo ludadega.
ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest Vai;
ku nõelutaks `viisa,
siis pistetaks lud́a ots `sisse ja kangutadaks auk suuremaks,
siis niine ots läheb säält läbi;
kõik korvid `tehtass ludaga Hää;
luda,
sellega tehasse kasetohust `märssisi ja `viisku kua `jalga,
kaha on natuke kõver VJg;
lud́aga soab pika sua Trm;
ludal on teene ots terav ja teene ots on töńts Ksi;
minu luda oli kadakast `tehtud;
luda oli sõrme jämedune,
sarvest `tehtud,
lai ja alt õhuke,
sooń sees - - ivake ots ülesspoole nigu kõver nõel; isa tegi `pastlaid,
siis ludaga aeas paela `sisse Lai;
luda pulk,
millega tehasse `viiske,
teine ots on lai,
sellega lükatasse niint Plt Vrd lusa2 b. soalipits Sua siud niiede ette rippu,
lud́aga `tõmmad `veede otsad `piide vahelt läbi;
Lud́aga pańti ka kangast sukka Hää c. puupilbas söögiriistana Lastel,
ku isi `sü̬ü̬ma akkasid,
si̬i̬ `oĺli esimene amet luda tiha,
või sis nuge või `kahvli `oĺli,
lud́asi `oĺli laua äär täis Hää;
puu ludaga võt́id lapsed võid kardulille `piale Iis2. adralusikas –
Kad
luda2 luda g luda Jõe Kuu pej väike (jõe)paat luda on `väike madal joe paat; mis on `väike madal ja vilets, `üita siin ludaks Jõe; Ei sen va ludaga voi küll enämb mere `pääle `mennä, sais `tohkema ärä Kuu
luda3 luda TaPõ Plt TMr(pl load)
luga luda one ümmärik nagu piitsa vaŕs,
üks nupp õtsan;
ludadess kuduvad `riidid sängi ette,
ilos kalasabaline Kod;
järve servas on ludad ja mõned `kõŕkjad;
mat́tisid teevad ludadest,
pille`roogudest ei saa. luda,
si̬i̬ on ühe`tauline,
`sirge;
kaur si̬i̬ ti̬i̬b pesa roo `sisse - - pillerood ja ludad `korjab `senna kokko Äks;
luda on viĺja kõre `moodi,
roheline Plt Vrd ludu3