[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 3 artiklit
luda1 luda RId(g lua Vai) Vän Kad VJg Iis Ksi Lai(g lua) Plt, lud́a Hää Trm
1. (töö)riist a. terava otsaga puu- või luupulk tohu või niine kiskumiseks; viisunõel ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe; toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust Lüg; luda on luutükk, kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi Jõh; meil `tehti `merdo ludadega. ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest Vai; ku nõelutaks `viisa, siis pistetaks lud́a ots `sisse ja kangutadaks auk suuremaks, siis niine ots läheb säält läbi; kõik korvid `tehtass ludaga Hää; luda, sellega tehasse kasetohust `märssisi ja `viisku kua `jalga, kaha on natuke kõver VJg; lud́aga soab pika sua Trm; ludal on teene ots terav ja teene ots on töńts Ksi; minu luda oli kadakast `tehtud; luda oli sõrme jämedune, sarvest `tehtud, lai ja alt õhuke, sooń sees - - ivake ots ülesspoole nigu kõver nõel; isa tegi `pastlaid, siis ludaga aeas paela `sisse Lai; luda pulk, millega tehasse `viiske, teine ots on lai, sellega lükatasse niint Plt Vrd lusa2 b. soalipits Sua siud niiede ette rippu, lud́aga `tõmmad `veede otsad `piide vahelt läbi; Lud́aga pańti ka kangast sukka Hää c. puupilbas söögiriistana Lastel, ku isi `sü̬ü̬ma akkasid, si̬i̬ `oĺli esimene amet luda tiha, või sis nuge või `kahvli `oĺli, lud́asi `oĺli laua äär täis Hää; puu ludaga võt́id lapsed võid kardulille `piale Iis
2. adralusikas – Kad
1. (töö)riist a. terava otsaga puu- või luupulk tohu või niine kiskumiseks; viisunõel ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe; toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust Lüg; luda on luutükk, kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi Jõh; meil `tehti `merdo ludadega. ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest Vai; ku nõelutaks `viisa, siis pistetaks lud́a ots `sisse ja kangutadaks auk suuremaks, siis niine ots läheb säält läbi; kõik korvid `tehtass ludaga Hää; luda, sellega tehasse kasetohust `märssisi ja `viisku kua `jalga, kaha on natuke kõver VJg; lud́aga soab pika sua Trm; ludal on teene ots terav ja teene ots on töńts Ksi; minu luda oli kadakast `tehtud; luda oli sõrme jämedune, sarvest `tehtud, lai ja alt õhuke, sooń sees - - ivake ots ülesspoole nigu kõver nõel; isa tegi `pastlaid, siis ludaga aeas paela `sisse Lai; luda pulk, millega tehasse `viiske, teine ots on lai, sellega lükatasse niint Plt Vrd lusa2 b. soalipits Sua siud niiede ette rippu, lud́aga `tõmmad `veede otsad `piide vahelt läbi; Lud́aga pańti ka kangast sukka Hää c. puupilbas söögiriistana Lastel, ku isi `sü̬ü̬ma akkasid, si̬i̬ `oĺli esimene amet luda tiha, või sis nuge või `kahvli `oĺli, lud́asi `oĺli laua äär täis Hää; puu ludaga võt́id lapsed võid kardulille `piale Iis
2. adralusikas – Kad
luda2 luda g luda Jõe Kuu pej väike (jõe)paat luda on `väike madal joe paat; mis on `väike madal ja vilets, `üita siin ludaks Jõe; Ei sen va ludaga voi küll enämb mere `pääle `mennä, sais `tohkema ärä Kuu
luda3 luda TaPõ Plt TMr(pl load) luga luda one ümmärik nagu piitsa vaŕs, üks nupp õtsan; ludadess kuduvad `riidid sängi ette, ilos kalasabaline Kod; järve servas on ludad ja mõned `kõŕkjad; mat́tisid teevad ludadest, pille`roogudest ei saa. luda, si̬i̬ on ühe`tauline, `sirge; kaur si̬i̬ ti̬i̬b pesa roo `sisse - - pillerood ja ludad `korjab `senna kokko Äks; luda on viĺja kõre `moodi, roheline Plt Vrd ludu3
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|