[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loogeline loogeli|ne Jäm Khk Pöi Kse Tor Hää Saa VJg/-ua-/ Trm Äks Lai Krk TLä Ote San/g -tse/, luo- Sim Iis Kod(lua-), `luo- Jõe VNg, loogele|ne Muh Juu Koe/-uo-/ Plt KJn, g -se; loogõli|ne Se/-nõ/, g -tse Urv; luõgõlinõ Khn
1. looklev, käänlev pits oli [käistel] all `luogeline Jõe; See tee on seal nii loogeline, käib `ömber kivide ja puude Pöi; ilu pärast `tehti vi̬i̬l loogelisi `pi̬i̬nrid Saa; juoń on luogelene Koe; kõverik ja luageline puu VJg; kuda si̬i̬ ti̬i̬ nõnna luogeline one; jõgi - - [on] luageline Kod; järve `kaldas - - loogelised veered, nagu soonikud Äks; `kartuli õõlass om loogeline San
2. loogamustriline Vähema lastel `tehti loogelised [sukad] Hää; kudus luogelist riiet Sim; kinnast küll võib teha loogelise kirjaga Lai; loogeline rõõvass `oĺli - - `rõiva pääl serätse kõvera joone, nigu looga; vanast `koeti ilusit `kangit, kilbilisi ja loogelisi ja pöörelisi Ran; loogelise põrmandu teki Puh; murd`toime rõõvass om serände loogeline Nõo; Määne loogõline rõõvass, `õkva silmä˽võtt kireväss Urv || (muster) Loogeline käib liiga-looga, kas `püśtipidi või `riśtipidi; Loogeline on kadrikstega Hää; mehekudad ja süt́iked ja luagelised `teśti õlalappide `piäle [naistesärgil] Kod Vrd look1
Vrd loogaline, loogiline
3. kaelkook loogeline, kellega loomale söögi ette veid Trm Vrd loogused