Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
lomm1 lomm g lommi Sa Tõs
1. jää- või lumepank jää supp oli, üljes oma pojaga oli lommi pεεl; [sula ilmaga] vötab lume `lommisid `jalgade ala Khk; kevade on `raske küll jääst ja `lommidest läbi murda; pau vötab `sisse, aga `lommide vahelt laev ep saa läbi; se o `seike `lommidega jää, mis meri o puruks `peksand Mus; Üljes lommi `sisse ei tahagi teha [pesa] Krj || klomp raakstega `aeti jahu lommid sihest `välja Krj
2. rohmakas (ese); kehv aga nee vikatid ees ole esiti `söuksed kui `paergus, oli tükk paksu lommi, pisike lühike teine oli; Lomm töömees, äga ta käde‿p saa peenemad tööd üht anda Kaa; On üks va lomm töö, mis ta teeb, paramad tegijad pole, peab `aitama Pöi
lomm2 lomm Pha Pöi Mär Hää Saa SJn Trv,
loḿm Saa Vil Krk, g lommi mõlk, lohk toobil lomm sees Mär;
õunal oĺli kukkumise loḿm küĺle pääl;
piima nõu oĺli `ümmert `tiiru `lomme täis puha Saa;
loḿm pańgil sihis Vil;
nõu är lommit,
loḿm `sisse lü̬ü̬d Krk ||
hoop Teab,
kust see `sõukse lommi sai,
nägu puhas sinine paisetand Pöi Vrd lomp2,
lopp2
lomm3 lomm Kuu/g `lommi/
Kul Mär Vig Kos Jür HJn,
loḿm Mih HJn Ran, g lommi lomp Kus vie `lommis `jälle kävid,
et jalad `vursuvad Kuu;
lommi `ääres mädaneb veel `muĺtsid `einu maas Mär;
`seisev vesi,
pääbätänd vesi,
ne o neoksed lommi koehad,
kus veed ei liigu egä joose mete Vig;
kui `raske vihm on,
jäävad lommid tee `peale;
moa on kuiv,
ei võta `vihma `sisse,
suured lommid moas HJn Vrd lonn1
lomm4 lomm kang – Lut