[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loll loĺl g loĺli, -lli üld(n loll R Muh Hi, `lolli VNg Vai; g `lolli R)
1. a. rumal, lihtsameelne (olend) `lollimba inimest ma pole viel mere pial nähnd, kui tema on Jõe; Loll saab `kirguski `peksä, tark ei saa `kortsiski; Loll pää o igä `jalgujelle `nuhtlukseks; `Kiidä `lolli, loll tegeb tüöd Kuu; `ninda loll, ei `muista `kolme lugeda Hlj; `Leidandki `lolli, kes ta settuka ära `ostas IisR; üks loĺl jöövab `rohkem `küskida, kut kümme `tarka `vastada; loĺl kut lammas Khk; Kes loĺl sündind, see ka loĺl sureb Kaa; Ega ta loĺl mees äi olnd, ta oli muidu `söukse lolli `näuga; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, tark inimene soab pailu `kergemine läbi Pöi; Tark muistab ise, lollile näida näpuga, saa siisgid aru end Emm; sa oled üks va loĺl inimene, muud üht Mar; tä oo naa loĺl kui juudi `valge täi, ei oska näridä egä ronida Vig; jumal oo loĺli loon ja loĺlile koa moĺli loon Aud; `loĺla tuba täis Tor; Loĺliga vaielda ja vasikaga võidu joosta on üks ja samma Hää; see inimene on alati nihukse loĺli moodiga Juu; Loll nagu köstri valge vasikas, kolm päeva enne vihma tuleb koju, siiski sabaots märg Jür; luomad on ka loĺlid, ilus ädal oli [söömiseks], kui valasid (kihutasid) `siia odrasse JJn; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; sie on loĺl poiss tegudelle ja sõnadelle Kad; nii loĺl kui üks õenas Trm; ike üks loĺl rahvas näväd one, ei mõessa kedägi tehä; tä tükib õma ninägä egä `kõsta ette, [et] tä tark, tõesed loĺlid Kod; minu isa jät́tis meid loĺlist, et ei pand `kooli; üks loĺl jõuab `rohkem küsida, kui üheksa `tarka vastata Lai; kui ma aru ei saa, ega ma sellepärast loĺl ole Plt; periss loĺl ta‿i olnd, aga periss tark ta ka ei olnd KJn; peremi̬i̬ss om `väege loĺl, lask naesel lennute Hel; loĺl saab `keŕkun kah `pessä; lolli `pääga sai lubatuss Ran; ta‿m loĺl, aga ta ti̬i̬b ennäst targass Puh; pää ei jaga enämb, pää om loĺl; ega ma nii loĺl ei ole, nigu ma pääld näe Nõo; ma `teie loĺlist `endä neide i̬i̬n, laśsi ennäst opeta Võn; sa olet küll loĺl, et sa nii teit San; mi sa ajat naid `lollõ juttõ Har b. ebameeldiv, halb nüüd on `keige `lollimb elu, mul ei ole `oiget kodu ega `oiget `süömist ka VNg; si̬i̬ one üks loĺl tü̬ü̬, põle kellegi tü̬ü̬ Kod || veider vee `sesse ta (naerukajakas) teeb pesad ka, sellel on nii loĺl ääl, ta ei saa maal `käia mette Vll
2. a. puuduliku mõistusega, hull, segane lähän `lolliks `selle `arvamisega Kuu; jäi jo `nuorenna `lolliks Hlj; Eks ta üks pual `lolli õle, aga `muidu tüä mies Jõh; kaśs pidi kalaga lolliks `sööma Vll; Ta on parandamata loĺl, see terveks äi saa; See on `sündimisest sandik loĺl, see pole param olnd Pöi; no see (õlu viinaga) tegi inimesed juhmiks loĺliks Mär; `joonud juhmist saab `aśsa, aga `loodud loĺlist ei saa Tor; loĺl räägib ja naerab päe `otsa Hää; kooliärra oli nii pool `loĺli, aga käis `koolis `lapsi `katsumas Juu; [kortel viina] oli paĺlu, see tegi ju inimese loĺliks Kos; inimesele lööb piim pähe, kui ei saa rinnast `väĺla imetud ja see teeb tema loĺliks Ann; pruudi pärast oli vihastand, jäi loĺliks Koe; aab pośtega `ringi kui loĺl Kad; poeg õli puhas loĺl Kod; mõni loĺl õpib lugema ka, aga ilma `juhtimata teha ei `oska Lai; ta om loĺl, ei ole ämp `terve aruge; vaeste majan on puha siandse lolli Hls; ull ju̬u̬sk `mõtsu mü̬ü̬dä, loĺl kurt kodun Krk; kuus `poiga, aga lolli olliva, üits `olli periss loĺl; sa aad mu lolliss periselt, küsit serätsit `asju, midä ma‿i ole kuulukina; ega mul mi̬i̬l loĺl ei ole, aga nägemine ja `kõńmine om otsan Nõo; egass taal üttegi mutsu ei olõʔ, ta‿m loĺliss lännüʔ Urv; timä jäi [viinamürgitusest] nigu loĺliss, kapõrdõlli ja oĺl nigu ilma jaluldaʔ Rõu b. marutõbine Ei mina `tohtind mitte `hiiskuda `piesa taga, ku loll kuer `müöde läks Kuu; koer ku lähäb loĺliss, siis suu juakseb `ku̬u̬la Kod; loĺl koer pidi vett `kartma Lai c. uimane; tuim mu jalg nii loĺl, paisetand Jäm; on aga täna [päikese]paiste - - nii lolliks tegi Khk; et ta küll pole `kaugel `menna, aga jalad on lollid (ei käi enam) Vll; va `kärpsed akkavad ka sügise puole `jääma loĺlimaks Ris
3. lollus mis te `lolli püllute Jäm; aeab puru `lolli suust välja, va `joonud inimene; Keis muidu külas lolli pillumes Khk; Jaen `parrab, ajab suust `lolli `väĺja, pole `öige jutt mette Mus; nad tegid `lolli küll; [seal oli] `tapmist ning agulemist ning `lolli `püllumist Pha; `pillab `lolli, ajab `lolli juttu Jaa; mis sa sii `lolli pillud Muh; meie õmad tegid `loĺli, et esid lähä eenämule Kod || `lolli moodi (väga palju) oli `kerpusi Khk
4. jahukaste `tulgõ `loĺli `sü̬ü̬mä Har
Vrd lola, lolk, lollakas, lolu