[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loksuma `loksuma, (ta) loksub eP(-ob Ris Juu), `loksub R; `loksma Rõu, (ta) loksub Tõs Trv Puh Nõo(-gs-) Se, loksob Mar Khn Kod KJn; `loksoma(ie), (ta) `loksob Lüg
1. a. edasi-tagasi liikumisel paiskuma (vedelikest) vesi `loksob `vasta `kallast Lüg; `Piima `loksus maha IisR; pidi olema ikke vähäse mere puolt `tuuleohk, `virda, siis `loksus vesi, siis lohe tuli `randa Vai; vöttag `raandad nii täis mette, loksub `sääri katu Khk; pane ühe riista `sisse vett vöi `piima, kui pole täis, siis loksub Vll; Kõht nõnda vett täis, et akkab `loksuma Pöi; meri loksub ennast `vastu `kalju Muh; vesi `loksus `sisse puhas Emm; kui vähike laene, siis loksub vastu paadi `külgi Rid; meri lainetusega tasa loksub, laine ei tule `kalda, `väike virvetise laine Var; laśs loksub `seĺgäs, vesi loksub sehes; mädä muna loksub, oo mädän, terve muna ei loksu Tõs; Vesi akkab `tuõriss `loksma Khn; `keeva vett `loksus jala `peale Tor; tu̬u̬ kaeust vett, loksub kohe pange äärest oma pääl või äärest maha Hää; vesi loksub `ämrest maha, kui tuled Juu; piim loksub võiks JMd; vesi taob `vasta kallast, loksub Trm; `lained loksovad ja `ki̬i̬räväd mitu `päevä peräss `tormi, suur vesi ei sua ruttu `seisma `jäädä Kod; liatse (läätse) lient keedeti - - kui `pehmest läks, siis ta oli vedel nigu `kiisel, `loksus Lai; Vesi loksub pangist maha Nõo b. lainetes kõikuma, õõtsuma sie suur alus `loksus siel `oite `ranna ligi Kuu; laiv `loksob, kui meri käib ja vahotab Lüg; laev loksub mere pεεl, laine lööb `vastu laiva `külge Khk; Võrgud `siuti öheteise `otsa, liukivi `siuti `alla ega võrgu vahele, `lasti `loksuda paadi `järge `alla tuult; `Loksusi öhe sügise läbi selle pisikse paadiga sii `ääri kauda Pöi; laev loksub laente sehes, kõegub laente käe Tõs; [ta] loksub merel (on meremees) HMd || fig ta nüd loksub kaksipidi (käib abikaasa ja armukese vahet) Pöi
2. logisema, millegi sees või küljes olles siia-sinna liikuma obose raud `loksob, tuleb `vällä; `vanker akkas `loksomaie, on vana Lüg; See ratas loksub väga paelu Jäm; mo kingad `loksvad Mar; sio `kinni, et ei loksu Mär; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; laua `jalgele `pańdi kibi `alla, et ta `loksuma ei akka Juu; obuse raud loksub, kui naelad vallali on Koe; mõnel kõhe loksub jalg õtsan, niigu logiseb tõene Kod; pada oli pliita augus, et ei saand eest ära `loksuda Pal; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks || fig Pista pulk suhe, et keel äi loksu (öeld lobisejale) Pöi
3. aeglaselt ja loginal liikuma Läksi loksudes pääva läbi, enne kui laadale joutsi Han; Ülepäeviti pooled päevad [veski] loksub käia Trm
Vrd lonksma, lonkuma, lopsuma
4. loks-loks tegema (linnu häälitsemisest) `loksoja kana ei mune Lüg; `Jälle akkas sie kana `loksuma, muneda ei tahagi IisR; kui koŕp loksub, siis o kolmandamal päeval `vihma Muh; `loksuja kana on lööbakil, tiibad laiale pesa pial, `audub Nis; rebu kana loksub juba kolmat `päevä Juu; `auduja kana, loksub ja kiriseb ja viriseb Amb; `puegega kana loksub, `auduja kana koa Iis; teised kanad seda ei saĺli, kes loksub Lai; kanad `loksusid ja `plõksusid, ei pia pesa, ei lähä `auduma Plt; No küll om ädä, `jälle üit́s kana loksub Trv; kana tükivä `loksma, ei tahava enämb muneda Puh
4. haiglane olema, põdema `loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve; vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä Lüg; Moost pole siasta miskid töötegijat, loksu juba kevadist saati Khk; tättä tohterdasse `peale, aga saa paremaks üht, üht `viisi loksob `peale Mar; loksu aga püsti jala pial, ei sa ole `aige ega taha õiete tüed teha VMr; siäl ta jala piäl loksob, mes tass suab, sureb või eläb Kod; tõene nakap joba neĺlä viie`kümneselt `loksma, et siist valutab ja siist valutab Nõo; ta loks naʔ alatiʔ, kiä tä `haigust tahn ti̬i̬d Rõu Vrd loksleme
5. luksuma ku lat́s nakass `loksma, ḱüĺmäst vai üt́skõ̭iḱ `minkõst, sis õt pangõ `lämmä `rõiva `sisse, ĺät üle Se
Vrd kloksuma,logisema, loksima, lõksuma