loiutamaloiutamaNõoKan(-mma) UrvVasSeLut, -em(e) HlsKrk; loiotam(m)aKodPlvRäp; tud-part loiutudVil 1.keerust lahti, laugeks tegema vokiga loiotasse Kod; obene loiuteb ärä köieHls; ku loiu lõnga, sõss kudamiseg loiuts vi̬i̬l `rohkep äräKrk; Ku `iśkmise `aigu [vokiratast] ka `hääle poolõ ajat, siss loiutat langa ärʔ, tu̬u̬st ei˽saa˽siss inämp midägiʔKan; lehm om kabla är loiutanuUrv; lõ̭ig um ärʔ loiotõtPlv; loiuda taad tsuvva `kapla ussõ rambi külehSe; ku um ibä ki̬i̬rd lang, vaa (vaja) `laska tagasi, vokiga loiutass LutVrdloitama2 2.logelema Loid inime ei saa midägi ärä tetä, ta loiutap oma aja nii saate mü̬ü̬da Nõo