[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

loid1 loid g loiu Khk Kaa Pöi Mär Han Mih Aud Hää Saa VMr Kad I(loio Kod) KLõ(loio KJn) eL(n loig Lei, loi Lut; g loio Plv Vas), `loiu Hlj
1. lauge, vähese keeruga loiud lõngad Mär; alvast kedratud, väga loid, lõime lõng piab keerd olema Äks; villane lõng on loid Lai; lõngad on vahel vähä keeruga, loiod KJn; loid lõng on pude Vil; koe võib loiemb olla ku lõim Trv; kabel om loies `minnu Trv; loiust lõngast ei saa kedägi, si̬i̬ om pudeve Hls; lõime lõnga tetäss keerebe, koe lõnga loiebe Krk; kakussist kässime kedrätä äste loiu langa, et siss tulep teḱk paks ja pehme Nõo; loid lang lätt `keŕgembide `kat́ski kui ki̬i̬rd lang Kam; Koelang, tu̬u̬ tet́tigiʔ iks loiõmb, sõ̭ss saa rõõvass `pehmemb Urv; loiust langast tetäss sukaʔ ja `kinda Krl; `väegä höüd lang om tettü - - `väegä loid, ei olõ `ki̬i̬rdü pääle `lastu Har; `paklatsõ `kanga päält ka, kui ta loid om, tulõ heüd́ Räp; loi lang, tu̬u̬ kua olõ‿i ki̬i̬rd, vallalik lang Lut
2. jõuetu; ükskõikne; laisk, lodev `niisukese `loiu olemisega mies Hlj; seoke loid inime tööde `juures Khk; Lehm on täna nii suur loid - - ta on ikka `aige Pöi; täna nii pala, loius teeb Aud; nää kui loid ta on, ei liigutagi VMr; loid puĺlike Kod; teene on loid inimene, teene on trääĺ, tuline inimene Ksi; si̬i̬ om `seantse loiu `veoge, kes `aigapidi kiḱk tege, `pehme, loiu toimege Krk; meie ollime katekeste serätse loiu, me‿s ole tragida Nõo; inemõni om loid, ei taha midägi tetäʔ Krl; Latsõkõnõ om nii loid, ei tiiä, ehk om haigõ Vas; tä jäi nigu loiuss, kui täl `süäme `haiguss tuĺl `pääle; loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiist Se || tuhm mõned on loiu `vaatega, silmad tuhmid nagu ei `näekski Plt; loiu silmä pähän - - juśtku purjun Krk Vrd loiss, loju1, lont4
3. a. lame, lauge laastu katus võib raasike loiemb olla. ku õle katus loid om, siss akkab vesi läbi `ju̬u̬skme Hls; lauda katuss om loiep ku `äärbäni katuss; vikerkaaŕ om mõnikõrd loid, mõnikõrd kumer; sääl om madalep `alla minnä, sääl lää loiepelt Krk b. längus tõine om loid õladege, õladest õige mahan Hls; si̬i̬ om loid puu, oksa allapoole Krk
Vrd loige

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur