loid1loid g loiuKhkKaaPöiMärHanMihAudHääSaaVMrKadI(loio Kod) KLõ(loio KJn) eL(n loigLei, loiLut; g loioPlvVas), `loiuHlj 1.lauge, vähese keeruga loiud lõngadMär; alvast kedratud, väga loid, lõime lõng piab keerd olemaÄks; villane lõng on loid Lai; lõngad on vahel vähä keeruga, loiodKJn; loid lõng on pude Vil; koe võib loiemb olla ku lõimTrv; kabel om loies `minnuTrv; loiust lõngast ei saa kedägi, si̬i̬ om pudeveHls; lõime lõnga tetäss keerebe, koe lõnga loiebeKrk; kakussist kässime kedrätä äste loiu langa, et siss tulep teḱk paks ja pehmeNõo; loid lang lätt `keŕgembide `kat́ski kui ki̬i̬rd langKam; Koelang, tu̬u̬ tet́tigiʔ iks loiõmb, sõ̭ss saa rõõvass `pehmemb Urv; loiust langast tetäss sukaʔ ja `kindaKrl; `väegä höüd lang om tettü - - `väegä loid, ei olõ `ki̬i̬rdü pääle `lastu Har; `paklatsõ `kanga päält ka, kui ta loid om, tulõ heüd́Räp; loi lang, tu̬u̬ kua olõ‿i ki̬i̬rd, vallalik langLut 2.jõuetu; ükskõikne; laisk, lodev `niisukese `loiu olemisega miesHlj; seoke loid inime tööde `juures Khk; Lehm on täna nii suur loid - - ta on ikka `aige Pöi; täna nii pala, loius teebAud; nää kui loid ta on, ei liigutagi VMr; loid puĺlike Kod; teene on loid inimene, teene on trääĺ, tuline inimeneKsi; si̬i̬ om `seantse loiu `veoge, kes `aigapidi kiḱk tege, `pehme, loiu toimegeKrk; meie ollime katekeste serätse loiu, me‿s ole tragidaNõo; inemõni om loid, ei taha midägi tetäʔKrl; Latsõkõnõ om nii loid, ei tiiä, ehk om haigõ Vas; tä jäi nigu loiuss, kui täl `süäme `haiguss tuĺl `pääle; loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiistSe || tuhm mõned on loiu `vaatega, silmad tuhmid nagu ei `näekskiPlt; loiu silmä pähän - - juśtku purjunKrkVrdloiss, loju1, lont4 3. a.lame, lauge laastu katus võib raasike loiemb olla. ku õle katus loid om, siss akkab vesi läbi `ju̬u̬skmeHls; lauda katuss om loiep ku `äärbäni katuss; vikerkaaŕ om mõnikõrd loid, mõnikõrd kumer; sääl om madalep `alla minnä, sääl lää loiepelt Krkb.längus tõine om loid õladege, õladest õige mahanHls; si̬i̬ om loid puu, oksa allapooleKrk Vrdloige