lire n, g lireKhk/-ii-/ MuhKseHääPuh(g lireda) NõoOte 1.vedel supp, lurr paĺlas supi liire, üks tang sees Khk; mis ma sest lirest ikka omale `sisse aaMuh; ubina suṕp keedetu, `väega vähä `täŕklest `pantu, siss ku tõstetu, siss joosnu nigu lire `luśkat `mü̬ü̬dä `alla Puh; Sedä liret ei sü̬ü̬ keski, si̬i̬ om nigu peni lakeNõoVrdliri, lirre 2.lörts, hõre, õhuke (riie) oo üks lire riie, jusku va lire, arv riieKse; vahe`vu̬u̬der on õhuke ku lireHää; liinast toda liredat kaalirõevast ärgu toogu, vanainime paśtap sääld `väĺlä Puh Vrdlira