[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lint1 lint g lindi Rei Mar Tõs Aud PJg Ris JMd VJg Trm Kod, `lindi Kuu Lüg Jõh; lińt g lindi Jäm Khk Vll Pöi Muh Kse Trm Kod spor VlPõ, M(le- Pst) TLä Võn San Kan Plv, lińdi Tor Hää Saa Hag Juu Koe IPõ Äks Plt Võn Krl; n, g `linti VNg Vai; ppl `lenta Rid Se
1. pikk ribajas asi a. riideriba, pael `naised pittäd `linti `kaulas Vai; aurahad oo küll lindi `otsas Khk; panavad siidist ja poom`vilsest lõŋŋast lindid `rinda ehk mütsi `külge Muh; kaks `musta `linti oli mütsi taga `kõlpus Tõs; lindid olid kördide all. see oli `seoke punane pael, laiem kui sõŕm Aud; pats `tehtass taha ja `pantass siidi lińt `otsa Hää; keik oĺlid [pulmas] mirdi `okseg‿ja lińdidega ehitud, looga küĺles oĺlid veel lińdid. nüid pole obesid ega `lińte änam Saa; suur lindiga sielik oli `selgis Ris; siu `juuksed lindiga `kinni JMd; punased lińdid rinnas Koe; `valge kurgualuse lińt õli miässel särgi eden Kod; suured tanud olid pias, lińdid ripusid küljes Lai; lińt pannas pähä, juuste `sisse pannas lindi Hls; laolatuse `aigu ollu emäl kirriv laǵa lińt taka säĺlä pääl, kae kos `olli mu̬u̬d vanast Puh; veri`laskjal `olli serände lińt, lindiga tõmmati käsi `kinni; mul `oĺli südä täis, tõmmassi lindess kõ̭ik tolle koti Nõo; pruudi `ehtidega üten ostõti toiminõ verrev lińt, si̬i̬ mähiti pää pääle; lajaʔ lindiʔ olli tano takan, sälä pääl, uńdriku `väŕdlini Kan b. (sirge) põlluriba [sahk] pöörab korralt teenep̀oòle, kare lint jäeb kummuli, kõik lindid oo nähä, kare lindid, ku kündet maa oo Tõs; mõni obune `oidis ennast ise vao pial, nigu `lińti laśsid; kohe mua ei jää `lińti Trm c. (muud juhud) ku sa just `laastre `linti oles toon; paeo annab `lintide `moodi koore `alla, teesed [puud] ei anna Aud; `ü̬ü̬vli lass, pitk lint; pitk puu, võta paĺgid ku lindid Kod; jõulu koogid `tehti meil ikke üle pańni, kui `toodi laua `piale, siis isa `leikas lińdid Lai; pasunit tet́ti ka aava puust, pasuna tüki `pańti vaeguga kokku, kõjotohiku lindi mähiti `ümbre, siss `olli äste `kinmä, siss kõlisi Nõo
2. a. lintkonveier `kummine lint [põlevkivikaevanduses], sie lint viab, mehed `viskavad `lindile Jõh b. mõõdulint sii möödumeestel ka suur lińt, suur rauast Khk; Mool oli sii ikka üks pisike lińt koa, missega ma `mõõtsi Pöi; maad mõõdetse ka lińdiga Saa; siis kui nad sii moad `mõetsid, siis oli neil moa mõedu lińt Juu c. tol raud lindil `õiget nime es ole, ta lindiss üteldi. [öeldi,] et tu lińt om iki paremb, ei kuluta nii `telge ärä - - `panti telle otsa `alla Ran
3. paeluss `tärgentiin võttab inimise siest `lindi ka `vällä; mõnel, kel `linti sies on, nied võttavad tõist (tärpentiini), siis ajab sene tulemaie Lüg Vrd lintuss