liivatamaliivatamaHanLaiTLäOteKan, -em(e) M 1.liivaga katma Mõisa `parkides olid liivatud teed Han; `Rehtla omadliivatasid oma aea `teesi rebase liivagaLai; aena`niitmise `aigu pidi `tüt́rigul olema liiv tasin, vikati last `olli puust, toda pidi enne `liipamist liivatama NõoVrdliivastama, liivutama 2.puunõusid liivaga hõõruma vanast olli paĺlu liivatemist; na (puunõud) om iki peris `valge, ku ma neid liivade; olli lai ruhik, sääl liivatide - - rakatsi nuustigeKrk; kiḱk piimänõu liivatedi nõuliivage `valgese, selle jaosse olli nõuliivatemise ruhiHel; liivatedi `puhtass kõik anuma ja ummikuRan; na (puulusikad) lätsivä sinitsess, kui neid es liivata Puh; pühäpävän oĺl tu̬u̬ anuma liivatamine ja avvutamine Ote 3.muldama mullatass `kapstit, liivatass üldäss `rohkõmb Kan Vrdliivama