[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ligu ligu g leo Pöi Mar/n lego/ Hää Saa(le-) Kei Juu Pee Trm Pal Lai Plt KJn eL(n legu Hls; ligo Räp, g lio Rõu), leu Tor Kad, liu R(-o Vai) eP(n -o; g lio); hrl sisekohakäänetes likku (-o) ~ ligu ~ liguse, leos ~ leon ~ leoh ~ lius ~ ligus ~ likkus ~ lios ~ lion, leost ~ liust ~ ligust
1. ligunemine, leotamine kui on liha `liiga `suolane, siis pane likko Lüg; `kangas on lius Jõh; püttü on lios; oda liost `vällä Vai; oad ning `erned pannaste ligu; [linad] `peetaste paar nädalid lius Jäm; kiha jooseb, tahab `liuta, peab ligu panema Khk; oder `pandi liguse, paar kolm `pääva oli ligus Mus; Viisid muidu võrgud merese ligu, kala äi ole Pöi; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku; ma `panni pesu liguse Muh; Leiva peab `enni ligu panema, kui tahad leiva suppi teha Rei; midä kõbem ligu, sedä parem lina Vig; `enne olid [linad] meres likkus Tõs; tooris on nii ära kuind, et peab `enne likku `viima, ku saab selle sees pesu pesta Vän; räemed `pantas sööma jaoss likku Hää; jõe `eares linad lius Jür; suur küna, `sinna `õhta pesu `likku ja ommiku akka pesema Amb; `pańdi `tuhka likku ja selle tuha `veega `peśti Ann; korralik ligu, ligunemene - - vesi ei tohi läbi `joosta, see kulutab lina kiu ää Pee; [kasekäsn] `tuodi koju, `pańdi tuha lehelise `sisse likku Sim; `vankri rattad one lion; õege ilosad linad kasule, ei tiä kuda ligo treheväb Kod; mina ei tia, mitu nädalad ta (kanep) lios on Äks; `oitu saab puu `nõusid likku `panna Lai; pani ube likku KJn; kui nad (linad) oĺlid liust natuke kõvas jäänd, siis `laśti `rohkem `aega `olla - - aga kui nad oĺlid lio kõva saand, noh siis `võeti ruttu ära SJn; ma pane kannu `sissi likku ni̬i̬ `erne Krk; mul `olli ka parassjagu `vaśka liha leon Nõo; kui kangast nakati `mõskma - - `panti likku Kam; vette võit ka [oad] likku pandaʔ Har; pańni pütü `luḿpi likku Rõu; kuis vesi om, ni kavva omma ka linaʔ leoh, ku läḿmi, sis tulõva ar ińne kattõ nädälit `väĺlä Se
2. linaleoauk, linaligu lina ligo on meil `kaugel Vai; suured liud ei ole ead: kui [linad] `apnema akkavad, ei saa `põhja Vig; linad `viidi - - `leode `sisse; mehed `püidsid leost liiviga `kokre, legude sees oĺli `kokre paĺlu Saa; mõnel olid ma‿`ilma pikad liud Trm; siäl one mitu ligo, kos sügäväm serv, `sinna panevad [linad sisse] Kod; linad `maetasse likku, liud kaevatasse Pal; lina pihud laduti `vankri `piale, `viidi liu `kaldale, sial lükati `ümber Lai; lina `tuĺli `kaeva. meie karjamal on siin ligu alles SJn; mõtsa nurga `sissi olli kaevet pikk legu; legu sääl all, leost võtt vett, siss peseb sääl all Hls; `väkram om rohilin konn, `seantse ligude sehen kus na kasvass; vii muist [linu] oma likku, muist vii jõkke Krk; siin ligude sehen es saa `valget lina Puh; siss kui na lät́sivä parajass `pehmess, `võeti kivi pääld ärä, pilluti `vällä leo `vi̬i̬rde Kam Vrd likk2
3. likku pandu, leotatav ligu sai `kinni matta, et ta üles ei `kerki, vee sees on üleni Mär; kui peält ligu kuib o, siis lähäb rikki; `liule paneme matused `peale: õled, lauad ja latid ja kibid `peäle selle; liu peäl peäb vesi olema üks kolm `tolli Vig; lähen linu `matma, et ligu `alla vaos Aud; ligu tahab `väĺla võtta Tor; meil on jo üks ligu linu väĺlas JMd; märg ku ligu Kod; ligu `toodi `väĺla Lai; Mõ̭ni leo oĺl sääne, et ku˽pu̬u̬l `päivä ka üle lät́s, sõ̭ss sai lina `keŕge ja mädä Räp