[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lige lige Hlj, g ligeda VNg IisR Aud Hää Saa Jür Koe Ksi spor T(-dä); like Mar Saa Pst, g ligeda PJg T(liḱe g liǵedä), likke Hls Kam; likke g ligeda TLä Rõn; n, g lige Sa Hi VlPõ M, like Hls Krk Hel T, likke Hää Saa Rõn, likõ Võn San V(g ligõhõ, p ligõh(h)õt, ligõ˛õt)
1. märg põrand on lige Hlj; sai lige naha (higistas) Jäm; kuumlige ~ tuilige (läbimärg) Khk; Tänane vihm lõi loo läbi, ein keik lige Kaa; `riided olid üll liged märjad (läbimärjad) Krj; jalad on liged Phl; Sadas päev läbi, karjapoiss oli õhtuks päris like Mar; ligeda rõõvastega alb `olla Hää; viĺtrõõva kaldsudega `oĺli kimbus, ku likkeks läkst, siis es saa ärä; likke `jalgega `eitsin magama Saa; Vihm tegi teed ligedaks Jür; ma olen üleni lige Kõp; ku nad (karvapastlad) liged oĺlid, sis - - sai neid `jälle `jalga `panna; ku `vihma sadas, siss `panti üks sehake linane riie - - üle älli, nõnda‿t laps ligess es sada Vil; egass liget `einä ei saa üles võtta Trv; koera karva om ligege ära täkerten; miul olli vaevaline si̬i̬ lina `kakmine, lina olli lige, ma esi lige, aga ma pidi sääl oleme Pst; ihu lääb likes, rasse tü̬ü̬ Hls; ärä panna likit `einu `kuhja; `pernaine tegiśs `ambakse likess, moodu peräst jõi [viina] Krk; nüid lantsiteb `niitmist nõnda et pää otsan lige Hel; mõse `kaskat, aga ärä liḱess ti̬i̬ (räägi kellestki nime nimetamata); mes serände ka tiiäb, `endäl kõrvatagutse vi̬i̬l liǵedä Ran; miul läits sääl joba likess ihu minekiga Puh; ku kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva, kõ̭ik `olli läbi ligunu ja likke; küll om `peedi ligeda, vett täis nigu jäĺe; ei tunneki ku süĺg tulep suust `väĺlä, levvät enne et lõug like Nõo; `vaaku `pańti vähä üless, ligedämbät `viĺlä Kam; mul om jala poritse ja `rõiva likke, ma‿i saa `tarregi minnä Rõn; vihm teḱk aina ligõ˛õss Urv; sääl piat nii `tõmbamma (tööd tegema), et hamõ om `perse pääl likõ; ei˽taha ligõhõt `kesvä kokku pandaʔ, et siss `lätvä˽kesvä˽kasuma Har; tu̬u̬ miäʔ räkä aja, tu̬u̬ um likõ `tiiskuss Rõu; kunna`kapsta˽kasusõ - - ligõhhidõ kotustõ pääl Vas; likõ kui `rääbne Räp; kaŕuśs tuĺl kuuʔ, oĺl hämmlikõ (läbimärg) Lut || libe, limane `Sienepüt́ti `piale on lige kord tuld IisR; Sie vesi on juba ligedaks läind, ei süńni `juua; Vana tangusupp ikka natuke lige Jür
2. pori, muda; porine, mudane (ka soine, pehme maa) – Hi lehm läks ligese Emm; lige ja märg pöld Käi; nii liged `kohta [mujal] äi ole, Tiiligu soo oli nii lige, et `senna on loomad sesse läind; loom jähi ligese; meil on sii va lige mets Rei; see on lige, kus jalad sisse `vaibuvad; `ermus lige koht, `laidude sees Phl