[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

libe2 libe u Nõo KodT, g -da RId Pär Tor Hää TaPõ/-dä Kod/ Pil KJn; n, g libe Vil Trv Pst Hel, lipe Hls Krk Hel T Lei, lipõ Võn San V(g lippõ Krl; p libõhõt; p libõd, lipõt Plv); lipe Pst, g lippe Saa Hls Hel Ran Kam San, libeda TLä Ote; n, g lippe (g libeda) TLä Rõn leelis libedaga `pesti `põuku Lüg; libedaga keedetud lõngad Tor; libedägä kiädeti `si̬i̬pi Kod; ainult `kange libe kannab muna Äks; pesu küna, `otsas oli libe Ksi; libedaga `peśti pead: `tuhka patta ja keeb vesi `peale, `seĺkis ära Pil; lõnga tulev libege `mõske Trv; linast kangast om kuri `ki̬i̬tä, paremp om kuum lipe `pääle panna Hls; soodat ja lipet pannass ja keedets `si̬i̬pi Krk; panet tuha anuma `sisse, sinna valat kuuma vi̬i̬ pääle, ku tuhk liguneb, saab ää lippe, musta võtap `valla küll Ran; kui sa lippe `sisse käe kastit, siss kõhisi ja tõmmass `õkva käe puruss Puh; vanast `leotedi `ernit libedaga, `panti libeda `sisse likku; õlekõŕs kääneti nii `kolme nukka kokku, siss ku õlekõŕs `klaasi kańd, siss `oĺli väkev lipe Nõo; `rõiva kääneti leost `vällä, `panti lipe `pääle, siss nakati `tõlvuga `plaańma Kam; lehepuu tuhk om paremb kui kuuse vai pedäjä tuhk, a `turba tuhast ei `saaki libedat Rõn; mõ̭nõʔ `mõskva lipõga pääd, sõ̭ss lätt `häste `pehmess juuss Kan; kumma `vi̬i̬ga õks tetäss lipõd, aiass vesi kummass vai habisamma, siss valõtass tuhalõ pääle Har; ku väŕmitü rõivass oĺl, toolõ libõhõt es pandaʔ, lipõ kiśk väŕmi ärʔ Rõu; ku kõivo tuhast kõva lipõ sai, tu̬u̬ kõlvaśs kah seebi `ki̬i̬täʔ Plv Vrd libedas, libedus2