libe1libe g -da (-dä) R/g -jä Kuu/ L(le-) KIT; n, g libeSLihSaaM, lipeMuhVigLihSaaHelRõn, lipõV/g libõdõ Krl/, lippe Vai, lepeRidMar; lipeMih, lippeNõo, g libeda; ljõbõ g -da Khn; pl lippeHls 1. a.(hrl mingist pinnast) sile (ja märg või limane); kiilas `niinep̀u lehed o libejäd, `jüstku olis `siepi `pääle `voietud Kuu; tigu on pisikene libe luom VNg; `äŋŋer on lippe kala, ei `seiso piosVai; kövasi luisk vötab libe korra `ümber; regi akkab libe `teega `viitamaKhk; üks oli libe `pεεga, teine oli `sargas juustega; kui kivi oli libeks läind, siis `tehti sellega `püiliMus; `vaikne meri, libe kohe pealtVll; tegi üsna libeks märjaks (läbimärjaks); Pea oli nii libe just kui oleks lehma noolitud olnd (õlitatud ja kammitud juustest) Pöi; kalasi tehasse viiliga ja laasi killuga lipeks; äe aag omale lipesid (märgi) sukki `jalga mitteMuh; siis on see `painija neid (hobuseid) nii röhun, et nad üsna libed ja märjad humigu olnPhl; lebedad tatikadRid; mes keele peal kepe, see leeme peal lepeMar; kui puust nõu `tehti, siis ooliti ta seest libedaks `oolmedegaKul; lebäd saavad enne `ahju panemist libedas `tehtudVig; Libe pistab karust = villase kinda kättepanemine Han; vart oli kõber puu, üks ots oli libe, sealt `oiti `käega `kinniMih; puukausid olid `treitud, ilusad libedad olidTõs; Üeveldä süemä laud piält ljõbõdas; Ljõbõdad angõrjast `pioga `kindi ei piäKhn; libe kangas oo sile kangas, kus karb pealt ää sääritud; suka nõel oli `ühtlane libe, aenult ots oli vaheAud; ilus libe tee just kui `lauda möda lase; männal oo arakad käbid - - kuusel oo libedadPJg; ku sa [pesu] ära rullid, on ilus ja libe, nagu triigitud Hää; luts - - libe tüma kala, pöle `końti tundagi siesRis; kibi oli nõnna libe, kukkusin ristluu końdi `pealeJuu; `näĺkjas, üks libe elajas Ann; ned minu `juuksed on nii libedad ja lipsakadJJn; kui on libedam suga, ta ei vii jo `lõnga karuseksTür; luts on libe ja must, justku madu pea tesel VJg; tigo one libe juśku sült Kod; lipsein on libe nõnna et vikat lähäb üleÄks; kore `iatus oli koorikuline, ei old nii libeLai; `saapa tallad on libedäd; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kangakudumine KJn; tiguse om raisa lippe Hls; vaśksuga `oĺli libe, tost käis lang läbi; jää om libe nigu tat́t jälleNõo; kuslapuust [reha]pulk om kõgõ kõvõmp ja libedämpKam || oksteta puu oo ülalt `okslene, alt libeAud; ilusad libedad pikad puud PJg; ega ta (kärbis) lippes es `lü̬ü̬dä, ta `oĺli `okslineSaa || kortsudeta nii libeda `näuga Kse; minul oo libedad käed AudVrdlimbeb.lage, tasane see (täkk) `olli siis rulli ies, sellega rulliti siis põld libeks Muh; siin oli küll ilus libe maa, aga see oli nii visa, nönna et sina [heina] kätte ei saaNoa; nüid on [sauna asemel] puhas libe maa, üks põesas veel sealLNg; libeda lageda maa peäl, seäl sai küll vastand kaared [niita] Mär; põllu rulliga `lasti põld libedasVig; `künklik maa põle libe maa mette, seal o mättud jaKir; äed olid ja rullid ja, mis pialt libedas tegidTõs; libedam maa `rohkem, põle `auklene ega `mätleneAudc.(riknenud toidust) liha oo libeks läind Khk; `tuhlid ää mädanend `keldris, libed puhas Vll; Kapsustel on suur ull libe läila maik sihes Pöi; libe supp Kei; vana toit, põle enam ia, juba libedaks tõmmandSim; liha tükib `aikama, nõnna libedäss lähäbKod | [kitkutud linapeosid] maha ei võind visata, siss läkst nad libedas ja ukka SJnd.(vedelikest) Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks. Seda libed vett `panta pölend aava `pääleRei; kui vesi [linaleo] `aukus `ästi lipe oo, see o kõege param: sinäkäs lina tuleb Vig; teitil na libe vesi kaos; siis ta (lehelis) läks ju naa `kanges ja libedase, et käed sõi puruse Tõs; Vihmavesi iä ljõbõ pestä Khn; mõssit seene `mitma `vi̬i̬ga iluste `puhtass, et enämb libedat vett es ole Nõoe.(teeoludest) kukkus libedaga perseliMär; libeda peal saań viristab Kse; libedäga kukkus pikäli ja põrus `külge pidi ää Tõs; ma `õngan teist `jalga, näe kukkusin libedaga maha Kad; üitskõrd mia tulli, siss `oĺli nii libe, et muedu es saa minnä, ragusi `kirvega iä `kat́ski Nõo || libeda peal, kui üks inime on omadega läbi kukkund, ei saa edasi ega tagasiRid; oma naene jäi libedalle (varandusest ilma) Vilf.(hästi toidetud, läikiva karvaga loomast) libe karu tuleb ruttu `pεεle, kui loomad εε söömaga on Ans; Tuulingu meiste loomad olid kevade karjamoal kohe teiste siast tunda, olid rammusad ja libed kohe Pöi; obosed läksid naa ilosti libedasse Mihg.mustrita, ilustamata tüdrikud ika `roosivad omad ää, mool‿vad libed pätidMuh 2.lipitsev, libekeelne Midä libejämb kiel, sidä tigejämb mielKuu; On libe mies, `oia täma iest Lüg; `Nuarik õli `ninda libe vanamehe `ümber Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; Vana Villem oo üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perseKaa; Omal nii suur libe nägu ees Pöi; naene o enni nii sile ja lipe, aga päräst o naa karune etVig; libeda jutuga inimene, meelitab `kangesteTõs; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelamaHag; ta on nii `kange libe teist oma `poole meelitamaJuu; libedä kiälegä one üks võĺts inimene; nõnna libe, et egäühe `persse lähäb tä ki̬i̬l Kod; mõnel on libe keeĺ, meelitab ja petab teise ääPlt; keelega libe, küistega tige; kes lipitseda mõestab, teist pettä ja ullutada, tu̬u̬ om libe inimeneRan; kes `mõisale mõist äste libe olla, tu̬u̬ sai jälle talu; ku vaja `oĺli meelitädä, siss `oĺli ki̬i̬l libe, nigu oless mesi ollu keele pääl, a ku kätte sai, ss `oĺli üsnä tõene laulNõo; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔKan; taal om `väega lipõ ki̬i̬ĺ, uma lipõ keelega kõnõlass hüppä vai võĺssiHar; ta om suu i̬i̬h nii lipõ, aga sälä takah sü̬ü̬ vai silmäʔ päästRäp; lipõ pini - - mudgu `tiirass õnnõ `ümbreSeb.(lobamokast; keelekandjast) tämä on libeda `kielega, ei pia oma `kiele all kedägi Lüg; libe keelega, kesse pailu räägibJäm; selle kiel o nii lipe, kõik reagib üless Muh; sel on nii libe keel, ei ole muud kui lädiseb Juu; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb Sim; mõni vana naine oli libeda keelega, `riakis teiste juttusid edasi; möda küla käis seda`viisi - - muudkui literdas oma libeda keelega Lai; kel libe ki̬i̬l, tu̬u̬ kõneleb kõik ärä, mes tä kuuleb Ran 3.kärmas, nobe õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puoleLüg; `lonkasin küll, aga isi olin nii libe `joosma; on tal aga libedad jalad Juu; olge libedad tegema, siis `saate ennemini õhtalle Koe; libe obene, juakseb üvässKod Vrdlibask, libev(e)