[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

libastama libastama Kse Nõo Urv, -em(e) M San(-õmõ)
1. (järsku, korraks) libisema mia pidi maha libasteme Hls; sääl om aasa loodsiku veere sehen, et mõla edesi ei libaste; edimen aaḱ ärä kulunu, joba oben akkass libasteme; kirvess lääp `lihku, libastep `mü̬ü̬dä puud maha Krk; `väega `nilbe `olli, ma libasti, satte pikäli maha Nõo; jalg oĺl libastanuʔ Urv
2. (kergelt, põgusalt) midagi tegema a. siluma Libastedi karuägläge üle tasatsess Pst; `ü̬ü̬vlek taht vi̬i̬l üle vähä libaste Krk b. (niitmisest) laisk mi̬i̬s olli ütelnu: libaste sia sedä liba`einä, mia utta esi uba`lehte; pikä karva maha lüvvä, üle libaste vähä Krk c. (väikse lina kitkumisest) ta mud́u üle libastet sai, ega siit `saaki midägi saia‿i oole. kiket es `saaki üle libaste Krk d. pühkima `iĺlä sai alle mõst, nüid ma libasti vähä üle; libaste vähä ärä luvvage Krk e. lööma temä es ti̬i̬ tal suurt `aiget kedägi, paĺt libaśt üle Krk
Vrd libestama, livastama
3. meelitama, lipitsema tat ei jõvva ärä palude ega libaste; si̬i̬ om libeve keelege libask, libastes `pernase ümmer Krk; poisiʔ libastasõʔ `ümbre tütärlastõ Urv || ta om ärä libasten juba (rase) Krk Vrd limasteme
Vrd libistama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur