liba1libaRIdSaMuhEmmKulVigAudVänJuuJMdVMrSimTaPõPltKJnTrvHlsNõoKamUrvPlvRäpLut 1.kallakas, veerjas, libajas; viltune, kaldus se `riide peso künä ka, sel õlid `õtsad libas ja sääl liba `õtsa pääl siis käsidegä `tuhrati Lüg; tie on libaJMd; kangas juakseb [pakult] liba maha; `teibä õts tuleb liba lüädä; katus liba piälKod; liba, teene vi̬i̬r `kõrge, teene madalÄks; lohk oli libama kallastega; [labakinda ots] tuleb sedasi pool liba kokkuLai; [heinakuhi] `tehti teravaks, `äśti liba nii et vesi `alla `jooksis; rabamese pink, liba otsaga pinkPlt; liba kallasKJn; ti̬i̬ tulli liba rõunaku päält ala Trv; sellel umblombil omma perve - - kos künnetü ei ole, sääl om libaKam || ti̬i̬ liba, maa suga, mere sikk, mõtsa kukk = regi, äke, vähk, kägu RäpVrdlibajas 2.edev, kerglane, lipitseja; ringihulkuja literdab ning libab, sedine liba, olga tüdrug vöi naine; liba koerJäm; pole `öige inimene üht, üks liba onKhk; üks va liba koer, see‿p seisa koduKaa; tüdrukud läksid `enne `leeris`käimist libaksKrj; See pole kellegi koer, muidu üks liba, kes tuleb, selle `ömber ta libab; On üks igavene inimese liba, räägib `teisi taga, valetab, aga so ees ta on kõige param inimenePöi; see oo `sõuke va liba (liiderlik) tüdrikMuh; see oo naa liba koer, ei seeśa kodos Aud 3.sa.järsk veelangus Siin puol `silla`orgo on liba jõesLügb.tila kannul on liba küĺjenKod 4.libahunt;mingi loom, kes koduloomale tagant sisse poeb või tagantpoolt murrab (ka hundi viimane poeg) liba o undi üheksmas poeg, näris `looma seljast ähk `persest, `roinis elaja `seĺga, teine uńt lähäb ikka köri kallaleMus; liba o pitk peenike loom. liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ääKrj; liba [on] `lamba `karjasPha; uńt kis võis end `muuta oli liba Kul; kui uńdil `olla öhöksa `poega, siis öhöksas `olla liba. se `olla teist`moodi, pisem `olla ja `süia obose ja `veise `persse takka ää Juu