[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

liba1 liba RId Sa Muh Emm Kul Vig Aud Vän Juu JMd VMr Sim TaPõ Plt KJn Trv Hls Nõo Kam Urv Plv Räp Lut
1. kallakas, veerjas, libajas; viltune, kaldus se `riide peso künä ka, sel õlid `õtsad libas ja sääl liba `õtsa pääl siis käsidegä `tuhrati Lüg; tie on liba JMd; kangas juakseb [pakult] liba maha; `teibä õts tuleb liba lüädä; katus liba piäl Kod; liba, teene vi̬i̬r `kõrge, teene madal Äks; lohk oli libama kallastega; [labakinda ots] tuleb sedasi pool liba kokku Lai; [heinakuhi] `tehti teravaks, `äśti liba nii et vesi `alla `jooksis; rabamese pink, liba otsaga pink Plt; liba kallas KJn; ti̬i̬ tulli liba rõunaku päält ala Trv; sellel umblombil omma perve - - kos künnetü ei ole, sääl om liba Kam || ti̬i̬ liba, maa suga, mere sikk, mõtsa kukk = regi, äke, vähk, kägu Räp Vrd libajas
2. edev, kerglane, lipitseja; ringihulkuja literdab ning libab, sedine liba, olga tüdrug vöi naine; liba koer Jäm; pole `öige inimene üht, üks liba on Khk; üks va liba koer, see‿p seisa kodu Kaa; tüdrukud läksid `enne `leeris`käimist libaks Krj; See pole kellegi koer, muidu üks liba, kes tuleb, selle `ömber ta libab; On üks igavene inimese liba, räägib `teisi taga, valetab, aga so ees ta on kõige param inimene Pöi; see oo `sõuke va liba (liiderlik) tüdrik Muh; see oo naa liba koer, ei seeśa kodos Aud
3. s a. järsk veelangus Siin puol `silla`orgo on liba jões Lüg b. tila kannul on liba küĺjen Kod
4. libahunt; mingi loom, kes koduloomale tagant sisse poeb või tagantpoolt murrab (ka hundi viimane poeg) liba o undi üheksmas poeg, näris `looma seljast ähk `persest, `roinis elaja `seĺga, teine uńt lähäb ikka köri kallale Mus; liba o pitk peenike loom. liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; liba [on] `lamba `karjas Pha; uńt kis võis end `muuta oli liba Kul; kui uńdil `olla öhöksa `poega, siis öhöksas `olla liba. se `olla teist`moodi, pisem `olla ja `süia obose ja `veise `persse takka ää Juu
liba2 liba Krl Har Rõu lonkur, lombak kiä õks likatass, tu̬u̬ om liba; hopõń om liba, ei saaʔ `sõitaʔ häste Har; Ta um jo latsest saani liba, `limpass Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur