[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lemme1 lemme g `lemme Khk Vig Tõs Aud Juu JMd Vil, `lembe Pöi Mar; lemmes Jäm Tõs Hag, g `lemme Kaa Vig Kse PJg Ris Juu Jür, `lembe Muh Mar Nõo/n -ss/; lemm g `lemme Khk Mär Var Juu, lemme Kul Tõs Koe Iis; n, g `lemme VNg Vai, `lembe Lüg; pl `lemmed Kir Kei Rap Jür JõeK Koe VJg Plt, `lembed Jõe Jõh, lemmed Var Mih
1. helves, lible, kiud kaera `lembed Jõe; kes paber ehk puu leht põleb ära, üks `lembe jääb järele Lüg; rohu lemmes Jäm; need oo kaera `lembed, mis ää tulevad masindamese `aegas Mar; kaĺlal on `lemmeid sees Kei; mette üks jahu lemmes Hag; vahel tuleb lumi sedasi `lemme `kaupa, sedasi `arva Juu; vähe [lume] `lemmeid akkab tulema; põle rohu lemmetki näha JMd; linasid `lemmid `pantass `sinna vahele, kust ärä `audund on Vil; tõenekõrd tulep tiĺluke lemmess `vasta nägu, sa‿i saa arugi Nõo || soomus kala `lemmed, soomuse kord peal PJg Vrd lemmel1
2. (kõrs)taime leht `Kuivand lemmestega `roogu tehakse `talve jää pεεlt katuste jäuks Kaa; `lembed kasuvad juurest ladvani - - kui `lembed ää varisevad, siis tuleb [lina] üles `kitkuda Pöi; rukil o `lembed, kui ta `looma akkab Muh; pilliroo `lembed Mar; kõrśsviĺlal ei ole mette kellegil `lehte, kõigil oo `lemmed Mär; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma; ärjäbäl lähväd `lemmed ää, kui ta paelo `vihmä saab Vig; sügisiti siis sai `roogu lõegata, ku roog oma lemmed maha laseb; Ohomõõgad oo laia lemmega Var; suivili selle põuaga kõik ukkas, lemmed kollased ja akkasid `kuibma juba Mih; lemmed oo `otsas undi kurikal ja uhamõõgal; kui nõu jooseb, siis püstetse lemmet nõuele vahele, siis `turdub ää Tõs; Ristiku `lemmel on ia ais taga Jür

lemme2 lemme Khk Mih Tõs(n lemm), lemmes Khk Kär Han Mih PJg, g `lemme; lemm g lemme Aud; lömme Rei; pl `lembed Muh, Lemmed Jäm õhuke raudliistak a. raudvits raud `lemme sees argi `otsas [oli peerg] Kär; rava `lembed oo õhukesed Muh; raud lemme on `ümmer kihade otsa, et ta tugeb on. otsalaua `ümmer Mih; lemmes kellega vikat löe `otsa kinnitatse PJg b. vikati või sirbi lõiketera `möĺklik sirbi lemmes; mool sellel sirbil oli nii `kerge öhune lemmes; laia `lemmega vikat Kär c. liistud teine teisel pool adra vannast adral ka `lemmed - - puu osa `kaitsmiseks, ääre pεεl Khk; vanast vikatist `löödi [adrale] `lemmed `külge Kär; adral oo - - `lembed `kõrvas Muh Vrd lemmelaud

lemme|haigus = lemm1 ahvatles lemme`aiguse ära vask`katla ouruga Jäm; lemmi`aigus o see, mis inimest suredab; lemmi`aigus aeab südame, rambid kutsutase Khk; lemme`aigus (langetõbi) käib pääl Krj; vahest möni jääb lemmu`aiguse, ing jääb `kinni `jälle Vll; ühessad `tõugu `olle lemmu `aigut Muh; lemme `aigus oo `raske `aigus, paelud surevad Tõs; `irmsasti vanasti `surri `lapsi lemme`aiguses, `engamine jääb `kińni Hää Vrd lemmhaigus

lemmel1 lemmel g `lemle Saa Trv Hls Krk Puh Kam Ote; pl `lemled KJn Pst helves, lible, kiud einte seest tulevad uhakide `lemled Saa; lina `lemle, `lemlit kikk kotuss täis Trv; `lemle õigatse ni̬i̬, ku linu ropsitse, mis końdide ala maha jäävä; lemmeltege topits `seina; pakaldest tetas `lõnga, `lemlist tetas `lońti Hls; lina `lemle, mis roobitsege maha lüvväss; lemmel putuss maha kangast kudaden; tule `lemle, süte pääl `valge `kerge - - tuld änäp sääl ei oole, `paĺle `lemle Krk; kui mehe `linnu rehe all rabava, siss `lemle `lendäse üless - - `lemlit om kõik rehealune täis Kam Vrd lemme1

lemmel2 `lemmel Hlj VNg, lemmel VMr Trm a. marraskil Nahk on lemmel vai killul, nahk ketendab Trm b. karvendavad `lõŋŋad on `lemmel Hlj; ta (lõimelõng) läheb karvasest, karvased ehk lemmel VMr

lemmel3 `lemmel(e) ärevil(e), elevil(e) Ega sie nüüd `toisi nää, tä jo sen `Mardiga `lemmel; Tüdrigud odid `poissi `oige `lemmele; `Lapsed olid `lemmel kohe, ku onu `linnast hüvi `ponksi toi Kuu

lemme|laud = lemmeraud adra lemmelavad oo `vanna `külgede peal, siis ta‿p kulu nii ruttu `katki; lemmelavad‿o `vanna külje peal, teenep̀ol ja teenep̀ol Muh Vrd lemme2

lemmeldama lemmel|dama Trv, -tem(e) Hls Krk; `lemmeldam(m)a Jõe Lüg
1. a. narmendama rebis `purje meil `katki, tulimme, sured `lemsud `lemmeldasid `aina Jõe; ru̬u̬sk om är pesset lemmelteme Krk b. lemmetama, helbeid ajama irmus lemmelteb `okse põletemisege vällän; lumi lemmelt, si̬i̬ mis satab suure tuulege ja `tuiskab, `kangest maru tuulege lemmelteb; tuuĺ lõhup katust ku õle lemmeltev puha Hls; ku linu roobitsets, pudeve, `kangest lemmeltev Krkc. lehvima `juuse lemmeltev puha tuule kähen Hls; `rõõva tuuleg lemmeltev Krk
2. (kiirest käimisest) `lemmeldab `käiä ühest kõhast `tõise, on `kiire `ühte `puhku Lüg; läit́s nõnda ku lemmeltep, nõnda ku jala võtav vähä Krk
Vrd lemmendama

lemmele1 `lemmele VNg JMd Plt, lemmele VMr VJg karvendavaks; helbeliseks riie läb `lemmele JMd; siis jääb tema (lõimelõng) karvasest ja läheb lemmele; linad lähvad lemmele, väga kaua on muas old, siis kui maśsinda või akka `ropsima, siis lähvad lemmele VMr

lemmele2 → lemmel3

lemmendama lemmendama VNg/`l-/ JMd VJg Iis Trm MMg Vil, -ämä Kod, -eme Hls
1. a. karvendama riie akkab lemmendama JMd; lõng lemmendab VJg b. lemmetena langema, lemmeid langetama kaśk lemmendab Iis; `kiskusid nii et karvad lemmendasid Trm; tuul lemmendäb kase`lesti. sügise kaselehed one `kerged, `lemleväd tuule käen Kod; linaluud lemmendavad [ropsimisel] Vil; ku sa lina roobitsed, siss nõnda‿gu lemmendeve kähen Hls c. lehvima punane vü̬ü̬ vü̬ü̬l ja õtsad `perse piäl lemmendäsid Kod
2. tormama mida `teie `juokseta ja `lemmendata `müödä külä; kus sa `jälle `lemmendid `käiä VNg; mes sa lemmendäd siin Kod
Vrd lemmeldama

lemme|raud õhuke raudliistak `lemme rauad olid adra `vanna `küĺgis `kińni, et ta kulund ka ää mette Lih Vrd lemmelaud

lemmergas lemmerg|as g -a Lih Han Kse Var Mih Tõs(lemmar-); lemmergäs Khn remmelgas lemmergas sial `kasvas, nüid on ää kuind Lih; Lemmergad kasusid iga maja juures ühna `iaste Han; ei lemmergast saa kedagi teha, tal ju süda `pehme Kse Vrd lember

lemmes1 `lemmes Khk Kaa Vll Pöi Vig Lih Aud Ris Juu JMd Iis, `lembes Pöi Muh Mar lehtes; leheline odrad on `lemmes Khk; kaer o alles `lembes Muh; sia ööt (seavööt) oo lai `lemmes rohi Vig; odrad on üsna `lemmes `paergust Ris; lina oo `lemmes, alles `kloasimata, ei süńni veel `kiskuda; rukkilill on nihuke sinine `lemmes tops Juu; rukis on `lemmes JMd; kaśk on `lemmes Iis

lemmes2 → lemme1, lemme2

lemmess1 lemmess g -e Kan Urv sõim sa‿lõt ku lemmess inne Kan

lemmess2 → lemme1