lehtleht (-h́t) g lehe R(n, g `lehte VNg; n `lehteVai) eP(li- Mih; n lestKod; g liheMuhHMdAnn; ppl lehiRei) eL(li-HarLei; n ĺe- SeKra; g lehiKrl, lieLei) 1. a.taimeleht pavats (paakspuu) on vähäse lehega puu, vähe `lehti `külles; mets on lehest siis jo `välläs (raagus) Lüg; ku rukki on kahes lehes (hakkab haraliseks minema), siis tä on `kõige `õrnemb Jõh; lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes Vai; puu akab `lehti aemaJäm; saksama aavad tulad ilja `lehte Khk; Leina tamm, sellel on `talve ka lehed peelKaa; Kevade oli nii suur lihav oras, lehed olid puhas `keerdus; Puud läksid see kevade ruttu `lehtePöi; nee `ollid suured lihed nagu kasuka vatid Muh; lehed `lasvad maha puustKäi; `öitsevad kevade - - mina neid lehi pole näin Rei; `paise leht oo paksu `lehtegaVig; `õuni mõni arb `lehti vahelMih; Put́ukad pugõvad sügüse `lehtesse `sooja Khn; ku puude lehed ruttu kolladavad, siis tuleb varane ja küĺm sügüse Saa; `naired `vietakse aunast kodu lehedega tükkis Ris; tumingad olid juba `lehtes Juu; sügise kui mets lehest läind, nõnna on ka kõik ilu kadundAmb; `enne kapsas kasvatas `leh́ta, lauritsebä `lautab `leh́ta laialiAnn; ei kardule `lehtel old [külm] kedagi teind Tür; olivad selle `põesa kohe viimase leheni ää süönd VMr; lillel oo juba paĺju `lesti ja eelitsuisi küĺjen; nüid oo mets aĺjas ja roheline, puud kõik `leste lähnudKod; `lehtede `langemis aeg oli ikke `oktoo·bri kuu seesLai; tuul tasa vihiseb puu lehedes KJn; joba om rügä katen lehen jo, ku ta aĺlenteme akkassKrk; noil `lehtil olliva serätse tibakse kõllatse `äitsme kah Ran; ku kõevu joba lehen om, siss tulep `viĺlä tetä Puh; vana Viiu tümbsip taka nigu karu, miä kegsi i̬i̬n, `keŕge `juśtku leht; mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega, kotu `korjab lehe `väĺlä; esäl olliva tubaku lehe, mia keeruti, sai kaks sigaritNõo; ku kägu `lehte `tuĺli, siss üteldi `leibä saavat, ku `vitsa `tuĺli, siss `viĺlä; kui `mihklipäeväss mõts paĺlas om, siss jüripäevan om lehen Ote; rüä orass om jo kolmõn lihen, noʔ õks ei˽`peĺgä ta nii `küĺmä; liheʔ satasõ jo maha puust, mõts om lihest paĺlassHar; siss oĺl `kangõ kuum, lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔRõu; sisaśk ja piho tulõva˽sõ̭ss ku leh́t nakass `puuhhõ tulõmaVas; `pipret ja `lehte (loorberit) `pańte mano [süldile]; noorõ leheʔ puul omaʔ hiire kõrva `mu̬u̬doRäp || se‿o `jälle teisile lehile läind (rasestunud) Pöi || kroonleht ku sa viie lehege sireli `äitsne näet, si̬i̬ om õńnKrkb.lehttaim metsa ein oo aru ein, `lehta kasvab ja `rohtu kasvab seesPJg; lähäb roho `sisse, lehede `alla Kod; `lehtne rohi kasvab aru maade pial, soos `lehte ei kasvaPlt 2.lehtedega puuoks, lehis `lammastele `anneti `vihtu ette, viha `lehtiJõh; `lehti `tehti letsiga; lεheme lehile, lammaste `lehti tegemaKhk; saardest ja `kaskedest ja `aabadest ja keigist puust `tehti lammastele `lehti Mus; Lehti tehta ougusti kuus Emm; lammas ei ela, kui ta ei saa `lehtiRei; `lamba lehe vihud, `lamba lehed; tänavu peab `lambale `lehti tegema, tänavu on einakasv viletsRid; kase lehedest vihadRis; ma `koŕjan `sulle `lesti, teed `vistuKod 3. a.(köidetud) paberileht `poiga küsüs kuningalt suur `lehte paberi Vai; meitel oli küll üks vana `piibel, äga esimine lehton εε kadund; too üks `valge `papri lehtKhk; Öks va aabitsa leht sii parandal `jällePöi; kuivatamese leht (kuivatuspaber) Mar; maaelma paak `lehti, mellas sa nad täis saadVig; soand roamatu kätte - - `lehtest `ki̬i̬ras, `ütles mõne sõna Pal; raamatul leh́t `vallaTrv; siin raamatun om jäĺedä paĺlu `lehti Nõo; Tad silmänäǵemist ka‿i olõʔ, muidu vai `loesi˽mõ̭nõ lehe raamatutUrv; sa˽`tsüskä˽ka uma lihe pääle üless (pane kirja) Har; leheʔ (kuulutused) `lü̬ü̬dü tulba päleSe || mängukaart Võta nüüd üks leht veel, et saad jännist väljaMar; ku viisi lehi mańkit́äss, sis andass viiś `lehte kätteSeb.ajaleht mene laps ruttu `postisse, et `ehku tuleb juba lehtKuu; ma pole `laubest `lehte lugend Khk; Pailukest ma vana inimene seda `lehte loePöi; lehe sees pole midaged olnd; mei Priidu oli ka `lehte `pandud Käi; ei minul põle lehe `vaatamisest ruttu kedagi Mär; see oli pośti jaam, köisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehtaRis; nüid lehedeski kaevatakse, et kala on vähä HMd; `karjas olid tal roamatud ja lehed `koasas; mõesa ollendrel käis iesti lehtKos; mul käib ikke omal leht kuaVMr; ega sa `lehtes (lehe järel) ole käindHljK; sa ime küll, kõik si `leste ülesi pandudKod; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; mul ei ole `kõiki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; külländ om lehen ollu, et kae, tu̬u̬ om nii ooletu `lu̬u̬mega Nõo; lihen kitetäss, et kõ̭ik om häste, a ilm om `halvust ja `kurjust täüś Har; naiste lehtkuulujutt – Kod 4.tükk õhemat materjali a.eraldi metallplaat `oigikaine `ravva `lehte Vaib.(käsi)tööriista vm eseme osa (nt sae-, labida-, vikatitera) `põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole; vanast `vuksi lehest `tehtud `vetru; `sellel sael on `õige lai lehtLüg; nua pεε ning lehtJäm; `lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega, lai lehtMär; Labindal on leht, si̬i̬ lai osa Hää; sae leht one ravvass, sae piä `pantse lehe taha, kos `kińni oiadKod; sae päiege pannass leht sae raami vahel `kinniKrk; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬rRan; vikahti leh́t om jo `veiga `ohkost kulunuʔSe; lai lehttähtis isik `Selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht IisR; Mängib laia lehte Emmc.adrahõlm, -raud ää leht om selle adral, ta eit `ästeKrk; Sagsamaa adral om leh́t, ku künd, sõ̭ss leh́t `lõikass maadUrv; adra lih́t om läbi kulunuʔHar; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; leh́t kääńd `turba ala, maa pääleVas; adra leh́t piat `höśte käänet olõma, siss om hobõsõl `keŕge vit́äʔSed.millegi kujult lehe moodi osa `kumpassi lehe`tõine aru `näidäb `põhja, `tõine `lõunaLüg; `vötme augu pεεl kεib luki lehtKhk; see oo kella leht mis õõtsub seal Lih; `Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüsKhn; kellä leh́t käüp sedäsi tiḱs, tiḱsKrk; kellä leht [ehk] kellä laṕp Kan; helmeʔ ja leheʔ ja t́saposkaʔ (kaelaehted) See.(muu) ruipingil on lehtKhk; aeru leht (laba) Ris; kruupingil o kua lest, si̬i̬ `piälmäne o lavva lestKod; kübäre leh́t, [see on] kübäre vi̬i̬ŕKrk; kõrdmago om nigu mitma`vaihõga˽rahakot́t, kõ̭iḱ sääńtsit `lehti ja `vaihit täüśKan 5.(kehaosade nimetustes) a.labajalg mul om põraʔ jala lehi seen valu; oi ku sul jala leh́t om `paistunuKrl; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakkHarb.(veelinnu lestast) inimesel om labajalg, anil ja pardsil ütelts leh́tHlsc.kõrvalest lehe `õtsa `panna `kõrva `rõngadJõh; kõrva om ärä küĺmänuva, kõrva lehe om punatse nigu vähjä pään Nõod.kurgunibu suu `valla, siss kurgu leh́t ti̬i̬p sedä larintKrk Vrdlest1 6.(millestki ripnevast) a.hobuselakk Mõ̭ni hobõnõ näet ei anna˽kätte - - sõ̭ss haarat lehest kińniʔ, pant `päitse˽pähäʔUrv; Lehest tet́ti `harjuHar; hobõsõl kaala pääl, tu̬u̬ om leh́t ja otsa i̬i̬hn tott Rõu; suurõ lehega hopõń; verrev hopõń, must leh́tSe; mõnõl um maaniʔ leht, jaluni - - tiiä‿i mille nimäʔ nii pikäʔ pidäväʔLutb.lokuti; lott kukel om leheOte; kikkal um `väega suurõʔ leheʔ, leheʔ ummaʔ ripakilla; illoss puĺl, suuŕ leht kaala allPlv; kikkal ja kanal om kurgu all leh́tRäp || kirikuõpetaja talaari kaelaside õpetajal lehed kurgu all Kod; opõtajal umma˽`valge˽lehe˽kaala all Plv 7.fig kahte lehtelahku, kaheks Tuli `ninda‿t abe kahes lehes Jõh; Pili lööb ennast kahte lehte, ju akab laarima Kaa || siia-sinna `laśkis `kahte `lehte - - põle `aegagi voadata kuhu joosebJuu