[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

leet1 leet g leedi S(n -t́ Jäm Khk Vll; g leed|u Khk Pöi, -e Hi) Vig Kse/-t́/ Han valkjas- või pruunikaspunane, hallikaskollane või -pruun, kollakaspruun vms värvus a. (loomade karvast) leedid loomad, pole punane ega pole `ruske; leedi `näoga lehm, allikas pruunikas veis; leedi `näoga, punane es ole, `valge ka mitte Jäm; üks leet́ elajas, pool `ruske, pool must Khk; leet on `söuke tule karvaline, pasa `karva, nagu `kolne pask Krj; obu oli vöik, lehm oli leet́ Vll; Nendel see va leet lehm on ju teab kui vana Pöi; leedid lehmad o nagu `toori külje `karva Muh; leet lehem, mostem `külgede pεεld, selja pεεld `valgem Emm; lehem on leet, pole must ega `valge, `ruske ega all Rei; must lammas läheb sui ka leedeks Phl; leet́ loomad oo roosakad ja allikad Kse Vrd leedik(as), leek2 b. (pleekinud riidest) leet riie Pöi; ta lεheb säsogesegs, et pole medaged nägo, lεheb leedegs (pleekinud mustast värvist) Käi; riie on leediks `pleekind Rei c. (muud juhud) Leet saue puru Pöi; vöigud εhk leedid tuhlid, `valge pole, punane ka mitte Jäm; kevade on leedid tipid (tedretähed) `palges Ans; nii leedid silmad pεεs jusku `mustlase poisil Emm
Vrd leedu1