[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leeme- leeme-, supi- `Kesked lavasime [olid] `raskad `lieme`taldrigud, `toiselpuol `lieme`kaussid, üks`toise siess Kuu; `liememuor õli `toidu`keitaja Lüg; pange leeme katel tulele Jaa; leeme jahu `tehti odrast Muh; nii vehane, [et] tahaks teist üsna leeme lusikasse ää upotada Mar; leeme kuĺp jäi patta; unustas leeme paja lee peale, leem oo kõik apuks läind Mär; Enne soue koussa olid leemepütid, mis olid puust Han; leeme vaang oli ühüst puust `tehtud Mih; leeme riistad: lusikad, `vaanad Hää; suur liemekauss oli keskpaega `lauda ja igaüks võttis oma puulusikaga Kos; kui `siale jahvatati jahu, sialt sõeluti ja kiedeti jahu`klimpidest suppi, lieme `rooga JJn; eks noorik ole ia leemekulbi liigutaja Ksi

leeme|hiuss vastsündinu juuksed Latsil, kuʔ süńnüseʔ, om leemehiuss pääh Se

leeme|hiusõkõnõ dem < leemehiuss leeme`hiusõkõnõ om latsõ edimäne `hiusõkõnõ, tuu lätt `maalõ Se

leemeke(ne) dem < leem `keidin `lounest `liemekest VNg; kas eelast leemekest oo järäl veel Mär; üks tilk liemekest on siin viel, mis sest suab VJg; `kallas leemekse päält ärä Hls; makuss ää leemekõne San; mullõ `ańti `täämbä `lõunõss sinitseid ubinakeisi ja kanebi jahukõisi süüäʔ ja haĺlast leemekeist pääle servädäʔ Har; mis maʔ seost leemekesest sü̬ü̬, ku sako siseh ei olõʔ Plv

leeme|kotuss lõge leemekotuśs vi̬i̬l vallalõ latsõkasõl Se

leemeline leemeli|ne g -se leemene supp on leemeline KJn

leemendama leemen|dama Khk Pha Muh Rei Vän Hää Saa/-ta-/ Trm Ksi Plt KJn Trv, -dämä Puh, -deme San, -teme Hls Krk, -dõmmõ Krl; liemendama Jür JMd VJg, `lie- spor R(-ämä Kuu); liämendämä Kod; li̬i̬mõndama Rõu
1. a. libedalt märg olema kuue rae päris leemendab Vän; Siis õli löömast lahti lähnud, nii et veri leemendas Trm; [haav] läheb nii alvass, nigu mädanema läheb, et akab kohe leemendama Ksi; mis üks asi on ukas tahmaga või rasvaga, sis‿ta leemendab KJn; Latsel nińäke leemeńt `ilmast `ilma; `kamri seinä leementeve Hls; latsel suu leemendess San b. higist nõretama `raske tüö `juures inimene `liemenda VNg; nägo `liemendab igist - - `suolane vesi `juokseb kõhe suhu Lüg; Rehe rabamine oli palav töö, särgid leemendasid igist Pha; mõni `aigus ajab küll ihu igistama ja leemendama Vän; Nahk leementas seĺlas Saa; nägu `ermen, liämendäb Kod; ots leementeb nõnda et - - `siĺmi `sisse aab soolast igi; `Kuuma suppi süvvän nägu leementeb Hls; ihu leements sellän kiḱk puha Krk; Kül oĺl rassõ tü̬ü̬, pää pańd otsan li̬i̬mõndama Rõu Vrd leemetama, lehmendama
2. narmendama, kestendama `serväd `liemendäväd; verk `liemendäb Kuu; liemendand nägu vaja rohuga `miarida JMd
Vrd leemerdama

leemene leeme|ne Pöi PJg Juu Plt Kam, g -se Jäm Khk Rei Mar Mär Tor Hls, -tse Kse Krk Puh Nõo Rõu Plv, -dse Har Rõu Vas; `lieme|ne Lüg, g -se VNg
1. leemega, supiga koos `polle one `musta ja `liemene VNg; laud on `liemene, `lapsed `süöväd ja ajavad lient `lavva `pääle Lüg; Katel `eildsest veel leemene Pöi; tegi rinnad eest kõik leemeseks Mär; `luśkad, `vaagnad [on] leemetsed Kse; leem tõstetase ää ja pada jääb leemeses Tor; ää võta, see tadrek [on] leemene, ma lopotan ta `puhtaks Juu; liud om leemene, ei ole `puhtes mõst; leemesest nõust pakub süvvä Hls
2. vedelikurohke, vedel si̬i̬ om leemene ja vähä keedet, vedel Krk
3. vesine, lahja mes serände leemene apu piim `olli, tu `anti sigadele Nõo; suṕp om `väega leemene - - ei ole `rasva `pantu Kam; see hapu piim om `väega leemene, sedä ei˽saa enne süüä˽ku `rõ̭õ̭ska `piimä manu˽panõt Har
Vrd leemine

leeme|paat paat, millest noodapüügil kalu otsiti kaks `paati, mis `vahtis `ollid, nee `üiti leeme paadid Muh

leemerdama leemerdama Kuu/`lie-/ Rid Mar Mih Tõs Juu(-ämä)
1. a. libedalt märg olema vahest `kange aur võtab seinad `niiskeks, siis leemerdavad Mar; kui `riided mustad ja läigiväd ja kleebiväd, sis leemerdäväd Juu b. higine olema kere üsna leemerdab Mar; piä leemerdab `otsas, pala `kangeste Tõs; ihu üsnä leemerdäb Juu
Vrd liimerdama
2. narmendama – Kuu
Vrd leemendama

leemetama leemetama VNg/`lie-/ spor S/-dama Emm Käi/, Kse Han Hää MMg Lai Kõp, -äm(m)ä T V/-õmõ Krl/, -eme Hls; liemetämä Khn
1. a. leemendama, vedelikukorraga kaetud olema keik kuhad leemetavad rasvaga Khk; Kus ikka tuli vihma, pani keik kohad ning teed leemetama Kaa; Lauda esine on nõnda `virtsa ja vett sitta täis, et kõik leemetab; Katel ajas nõnda öle, et liidi `pealne puhas leemetas Pöi; aav vahel leemedab pohas Käi; kattine jalg leemetab Kse; serände sammasspu̬u̬l lei siiä nõ̭na`sõ̭õ̭rme `küĺge, kuju es ole, iks leemet Nõo; Mul om kange nohu, nõna õkva leemetäp Rõn; oru puhja pääl ei ole `mõtsa, sääl vihmaga ju̬u̬sk vett, leemetäs Ote; no˽lät́s `paistuss `lahki, no leemetäss, no˽ju̬u̬sk sääräst vett nigu pehlaka `li̬i̬mi `ussõ; see vana kivi maja rõibõʔ, saina leemetäseʔ, omma˽hämme˽ku vesi Har; [tal] Olli˽`jalgu pääl suurõ˽haavaʔ, nu̬u̬˽mugu˽leemedi õ̭nnõʔ Rõu; jalg leemetäss, siist um `paistõt, sa mõsõ˽tedä ummõhtõgiʔ Plv; Kratsku‿i haaval koorikut, nakkass leemetämmä Vas; kuiv sammaśspu̬u̬ĺ, tu om esäne, a mis leemetäss, tu om imäne Se || fig mis sa kurrat́ leemetät (nutad) Har Vrd liemitama b. higist nõretama nägu `liemeta igiga VNg; Täna oo nii kuum pala pää, särk üsna leemetab seljas Kaa; Kui ta sõi, siis igistas nii `kangest, mis otsakońt puhas leemetas igist; Ma leemeta säel kuivatise ahju i̬i̬s ega päe; Päeva `otsa `ihna sina einamal nönda et säŕk leemetab üll, siis sai külimetu `vilja Pöi; Iga loom kippus isi `kohta, [karjane] `joosi na mis pia leemetas ots Han; Igi leemetab, nägu `kangesti igist märg Hää; miul ihu leemets seĺlan Hls; tuńn `aiga võib olla sääl räedsikide vi̬i̬ sehen, aga siss lähäp ka leemetämä, üle ihu joosep vesi nigu silgub Puh; mia `rühja tü̬ü̬d tettä, niida‿t nahk leemetäp säĺlän Nõo c. vedelikku välja ajama Kui kapsta apnema pandass, siss na nakava varsti leemetämä, piab üttelugu neil liimi ärä võtma Nõo; Tu̬u̬ kõiv olõsi neh kõ̭gõ tu̬u̬ mahla maha˽leemetänüʔ ja˽peräst esi˽ka är˽kuiunuʔ Rõu; Lehm om kavva `aigo `nüsmätäʔ, utaŕ leemetäss Räp; Puista saʔ `kapsta tönni uurtehe rüä jahu, muido nakkass `uurtist leemetämmä Vas
Vrd liimutama
2. sadama Kõik ü̬ü̬ otsa ka leemet vahet pidämädä Nõo; Joba terve nätäl leemetäp vihma Rõn; leemetäss pääle taad `vihma Har; Olõ õiʔ no˽vi̬i̬ `puudust õiʔ, no˽leemetäss ega päiv Rõu; Vihma muutkui leemetäss innegi maha Räp

leemetüs leemetüs g -e vesine koht Tan lauda i̬i̬n um alati üt́s leemetüs Rõu