[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leem leem g leeme p leent S(g leemi p `leemi Pha) L(li̬i̬m Tor Hää Saa; p `leemi Saa) spor Ha, Trm MMg Äks Lai VlPõ(li̬i̬m); liem g lieme Khn HaLo Kos spor Jä, ViK Iis, `lieme R(n `lieme VNg Vai), p lient; li̬i̬m (-ḿ) g leeme p `li̬i̬mi eL(g leemi M, lieme Lut); li̬i̬m g liäme p li̬i̬nt Kod
1. a. toidu keeduvedelik, supivedelik; (vedel) supp mida lient me tänä `õhtast `keidame VNg; `lieme on `tuima (maitsetu); `luorber tekkö üvä magu `liemele; ei saa `ilma `ernitä lient `keitä Vai; keeda midad leent `öhtaks Khk; leemel olid `tuhlid sihes, kördil äs ole Krj; vanal aal keedeti `mütmesugusid `leemesi Jaa; Ma ole seda kuulnd, et küünalt `olla leeme `sisse maiguks kastetud Pöi; kelle leeme rasvad mina ole ää söön (öeld luksumise korral); liha `katlas, leem pilbaste `otsas = sõudmine Muh; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; leem oo na sirajaks jäänd Vig; `pandud suure `vaangaga leem lauale ja liha `pandud saue kausiga `kõrba; ahbenatest `tehti leent Mih; rõõsast piimäst keedetse leent Tõs; sa ei `sü̬ü̬gi suppi, paĺlalt `leemi lakud päält; vasiga leemest saab `sülti Saa; [Leenu] `kutsus `sööma: tule `sööma, mul supp laual, Jüri `ütles: läksin, ma näind suppi kusagil, leem oli `kaussis Juu; kui `õhta lient üle jäi, siss sai `pandud omiku solks vett `juure ja `ańti soojendatult perele ette; `eĺpisime ikka vedelad lient kõhu täis Kos; lusikas kukkus lieme `sisse JMd; paa perse (paja põhi) läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema, `ütlesid et suppi nemad ei saand, said lient, supp läks liemeks JJn; lie pial `kietis lient VMr; `kõiki `li̬i̬mi kiädeti; supid õlid kõik liämed; mina ei `põlga `ühtegi li̬i̬nt Kod; `valge `kartuli `lehtedest ei saand nii iad leent, aga veked sinised või lillad, nende `lehtedest sai parem Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest KJn; `tõie kala kodu, parass li̬i̬m tetti Trv; mõnikõrd kardula leemi `sisse ja mõnikõrd kesvatangu supi `sisse tetti käki Pst; ku‿sa `kartuli suṕpi keedit, siss lassit `peoga toda kiisa jahu sinna leeme pääle Ran; si̬i̬ süĺt om kah serände, siin om iki leeme võit; mõni `suurmateräke säl leeme seen libeleb, puha vi̬i̬ võim Puh; vana sitt siga, leeme lidsip ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; klimbi olliva sehen ja tu li̬i̬m olli ka paks, siss ta‿lli nigu igäne töĺl tu̬u̬ suṕp; lõmbi `li̬i̬mi, liha om veedi Nõo; keedeti koorega `kartli ja silgu li̬i̬ḿ oĺli `kastess Kam; Sõ̭ss krupa oĺli˽keenü˽häste˽püdeläss, li̬i̬ḿ oĺl kõ̭iḱ `valgõ ja püteĺ; Tańdsiti ja `oĺti `rõ̭õ̭msa˽tu̬u̬ sama lahja leemegaʔ Urv; `ki̬i̬tke `täämbä `lõunõss `väiku leemega ubinõid - - ega nii ubina ni hää ei olõ ku see li̬i̬ḿ Har; hüä sü̬ü̬ḱ oĺl sõ̭ss, ku kusõ vai `ahnigu kalla ka seehn oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ li̬i̬ḿ oĺl nii makuss Rõu; mi‿sa leeme är sü̬ü̬t, sao `perrä jätät Vas; ma `sõie leeme `väĺla, sagu jäie `perra Lei; pika leemega vesine olõ õi˽naaʔ uma naisõ `keedüʔ, naa˽hu̬u̬naisõ `keedüʔ, suurõ soolagaʔ, piḱä leemegaʔ Rõu || fig ma olen `mitmas `liemes olnd Kuu; Ilu pialt leent ei keedeta Han; kis pailu `vaeva näind ja muret kand, sie on `mitmest liemest kiedetud Koe; mia ole ilma leeme kikk läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun Krk; rutul ei ole `li̬i̬mi ei `makjal ossa Kam; Vana Aado om visa, tuud keedä‿i üte leemega Vas; Olõt nüüd õigõ leemega ku̬u̬h (hädas) Räp b. muu vedelik angerpüssi lehe - - keedeti ärä, et li̬i̬ḿ ästi paks om, siss - - `lasti li̬i̬ḿ jahesse minnä. angerpüssi lehe `võeti siss `peoge leemi si̬i̬st vällä - - `panti lõnga või villa `sissi Hel; korjati lepä `lehti ja `ku̬u̬ri, `leotedi lipega, tu li̬i̬m ligus vereväss, sääl‿ss värmiti langad Ran; ku `kiägi midägi `katski lõegass, siss `panti sappi pääle, toda mõrudat sapi `li̬i̬mi; nigu ta kundi ärä `lõikap, siss panep sääld `sõrmiga toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku marupeni `olli kedägi `lahknu, siss keedeti maruaena `juuri ja `anti loomale toda `li̬i̬mi; kui lehmä ärä es ju̬u̬ toda aena `li̬i̬mi, siss lätsit tõid matiga jahu ja `su̬u̬la ja, raputit üle kõ̭ige; niikavva `panti vett tõrikesi pääle, kui tu̬u̬ linnasse jõud sääld ärä `olli tullu, siss `panti tu̬u̬ pruun li̬i̬m `tu̬u̬bri `sisse Nõo; siis tõsteti tu̬u̬ [õlletünni] pulk üless, siis ju̬u̬śk `alla, niipaĺlu kui toda `li̬i̬mi sääl `oĺli TMr; ma pane lehmäle `ainu pääle tulist vett, siss ei ole jahu vaiagi, lehm immuga joosõ tolle leeme ärä Võn; lehmä tuĺliva mõtst ja seivä moĺlist, avvut aena seivä ärä ja `li̬i̬mi jõeva `pääle Kam; aena li̬i̬ḿ `lasti rennist `lehmi `ruhte Ote; Ku nu̬u̬ʔ edimädse˽villa˽säält värmi sisest är˽`vällä `võeti, sõ̭ss `pańti sinnä˽leeme `sisse vi̬i̬l `villu ja˽`laśti saaśtaʔ Rõu; keedi ubina`haino, kasti `sińnäʔ leeme `sisse närdso ja panni kõtu `pääle; palo`taḱja om rinna roohost, ku om köhä - - siss juvvass `li̬i̬me; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõ̭ss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse, tet́te õ̭nnõ üt́s haĺl li̬i̬ḿ Räp c. toiduks kõlbmatu kupatamisvesi si̬i̬ [seene] kupatse li̬i̬m om mõrru Hls; es täi vorstikeedu `li̬i̬mi ärä ka visata, siss sei esi ärä; tu̬u̬ ubade kupatamise li̬i̬m, t‿`oĺli `õkva täedässmust; toda vana `kartuli kupatamise `li̬i̬mi miä ei nõrista ütelegi lehmäle, tu̬u̬ om `jihvtine li̬i̬m Nõo
2. a. toiduainest eralduv vedelik kuremarja li̬i̬ḿ, nüid om na `äste `valmis, saa `äste `li̬i̬mi Krk; pitsiti vabarnist leeme `väĺlä, panni pudõlide; `kapsta tüńn kah nakap `ju̬u̬skma, panet küll jahu `põhja, aga iks immitseb `li̬i̬mi `väĺlä; pane seene vajosside, et li̬i̬m `väĺlä `nõrjub, mõrru vesi `väĺlä tuleb seende seest Nõo; nuiaga tedä litsuti, niikavva ku `kapsta esi `li̬i̬mi ańniva Kam; mädä`rõikal `võeti ku̬u̬ŕ päält ärä, siss lõiguti nimä lipsukõistõss, klopiti soolaga ärä, tu̬u̬ mõru li̬i̬ḿ valõti ärä Ote; ku˽`vaara tet́ti, siss `keeti tu haĺlass li̬i̬ḿ välläʔ ja `ańti servätüsess. no andass haĺlass li̬i̬ḿ `tsialõ Har; Kańõbi terä˽`pańti `huhmrõhõ ja˽tambiti sõ̭ss ni˽kavva ku˽li̬i̬ḿ `vällä tuĺl, sõ̭ss `pańti tu̬u̬ ku˽võid leevä pääle Rõu; [seened] är `vaotadasõ, sõ̭ss `preśsüss tu li̬i̬ḿ `väĺlä. aʔ tu̬u̬ li̬i̬ḿ um jo `väega `nilbõ, elläi küll taht tu̬u̬d `li̬i̬mi; ta li̬i̬ḿ vi̬i̬l `nõrju [sõirast] `väĺlä Plv; `nu̬u̬re `oh́tjet keedetäss söögist, pandass `ki̬i̬mä, siss pitsitädäss ärʔ peo`vaihõl, edimäne li̬i̬ḿ om kõllanõ Räp; tulõ tu̬u̬d `li̬i̬mi `vällä śeene śeest Se b. (hapnema pandud) piimast või koorest eraldunud vedelik siss ku kirn ku̬u̬rd täis sai, siss `võeti tu̬u̬ puńn i̬i̬st ärä ja `laśti apu piim ja li̬i̬m punnimulgust `väĺlä Nõo; koorele saistaśs tõnõkõrd kirnun nigu vesi ala, sääld mulgust `lasti tu̬u̬ vesi ehk li̬i̬ḿ `väĺlä Ote; Sõ̭ss ku˽ku̬u̬ŕ hapaśs, sõ̭ss `laśti vesine li̬i̬ḿ `vällä Urv; `hapnõl piimäl `saistus li̬i̬ḿ pääle; nõrista ta li̬i̬ḿ `hapnõ piimä päält välläʔ Har; Ku˽ku̬u̬ŕ är˽hapaśs käŕnih, sõ̭ss tuĺl ku̬u̬ŕ pääle ja˽li̬i̬ḿ lät́s ala, tu̬u̬ li̬i̬ḿ `laśti `vällä Rõu