lebe1lebe g lebedäVNg/g lebe/ TLä 1.kerge, mugav nüid latsed om tublid, na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahavaRan; temä‿m lebedän elun arinu, üttegi u̬u̬ld ei ole Puh; mõnel om lebe elu, eläb ilman nigu pulman Nõo 2.pehme, soe (ilmast) tänä one lebe `ilmaVNg; `täämbä ei ole tuuld ei midägi, om ää lebe ilmakene NõoVrdleebe, lepe1