[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laut1 laut g lauda S(-ou- SaLä Emm Rei) Emann(g laada L K I spor T[laoda]), `lauda R(n `lauta VNg)
1. loomade pidamise hoone või ruum `kärbäsi laut täüs Kuu; monel olivad `palkist `laudad `tehtu, monel kivist VNg; `eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm Lüg; Laut `lambaid täis, `oinas `keskel = kuu ja tähed IisR; `veisid on viis `inge `lautas Khk; törva `ristisi `tehti lauda uste `peale, et kuri es saa `loomade kallale `minna Mus; Omad `lauta, võõrad `välja, uks `pulka ja magama Pöi; Lambad aedi ööseks koerde ermu pärast louta Emm; kus oo luid `lautas, seal oo lauda taga koa (loomi sureb) Mar; `vaĺlad on obosel sõedo aeal peas, päitsestega pannakse `lautas `kińni Kul; laada müir oo `vaĺmis juba Mär; ma panin `lambad `lautase Mih; noorikud `mindi ehetama lammaste `lauta, ikka ehetati `lautas Tõs; `Einu üsä napist, kas võega nda paelu `luõmu `lauta `panna (ületalve pidada) Khn; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; sigade `lauta `viidi kua siis niukseid vallatumaid `poissa - - jõulu`lauba `õhtu Nis; lõi uued laadad üles paari `kuuga Juu; obune, tema sõedab `talve `väĺlas, ega tema `lautas ole - - aga ärg oli ju `talve `otsa `lautas Kos; kaśs tuli ühekora laadast, rot́t oli nagu leeva kot́t ammaste vahel Ann; `lammad loomad olid ühes `lautas, sigadel oli oma laut Pee; mehed panivad laadas sita`koorma `piale, lapsed kes `ohjasi `oskasivad oida, need aasid obused väĺjale Trm; taga `laute one vägev mua, kosa vanad laadad õlid Kod; `veiksed suberikud olid ni̬i̬d laadad Pal; vasikas on `lautes `kinni Pil; ega sääl ei olnd ju `puhtid `lauti Kõp; nüssikul olli kaaś pääl, ku lauda mant tullid Hls; lauda seĺg om `vastu lõunat, ots om tunni kate `paiku Krk; `õhtu olli kole toŕm kohe - - mul olli irm, et puhub laudast läbi ja lehmil nakkab küĺm Hel; lehmä `tu̬u̬di laodast `väĺlä, ilusa rammun ku pildid Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; ää iks ku lehm laadan om, ei ole vaja piimätilga peräst `pu̬u̬ti joosta; sa võid jo ommen `kaeda, kudass sia om laoda ärä `lahknu Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti Võn; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa Ote; Neli istva laudan, a viies juusk ümbre lauda = sukakudumine Krl; laudal oĺl `ülhen paja, kost `valgust paist Har; lehmä˽rööǵeʔ `ju̬u̬tmalda laudahn Rõu; ütel pu̬u̬l `tahra oĺli˽kõlguseʔ, tõõsõl pu̬u̬l oĺli˽laudaʔ Vas; susi kiśk kivi saina alt ar ni `päśsi `lauta; Kitsahõ lauta mahus pallo hüvvi lambid Se
2. ait vm hoiuruum `Kamri ees oli pisike kola laut, mõnel oli seal jahvekivi sihes Pöi; sii `lautas oo kolm `kirstu, `kirstudel ollid omad laudad; ma pese lauda põranda koa ää; `lautas kirstu `juures `löödi ruut tanule Muh

laut2 laut (-t́) g laudi Vän HJn Tür ViK(g `lauti VMr) IPõ KLõ spor eL/g laodi TLä/, `laudi R(n `lauti VNg Vai), laadi Kod; n, g `lauti Kos JõeK/-di/ Amb Ann Pee Koe Sim
1. varbadest alus a. reepõhi rie `põhja laut punutasse Lüg; `Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut Jõh; ku regi `vaĺmis, sis pead laudi ka tegema Vän; sõbavitsad, nendega punuti `lauti varvad kokku Ann; rie `laudi rie põhjas, punutud kokku `varbadest, nüid `laudid änam `pieta JõeK; laut on `tehtud `pulkadest VMr; pihlaka puud kui said, siis nied õlid ikke iad laudid, neid `pieti kõvemast Trm; kui `lauti ei õle eden, obene lipub sulle lund `silmi; laadi varvad paad pihlikess, punud kase vitsaga ärä Kod; laut oli nii `tihke, et kerves läbi ei läind; laudi võis `väĺla tõmmata, see oli `lahtiselt pial Lai; varvust `tehtud laut́ Pil; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; `ri̬i̬le om vaja uut `lauti Hls; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo; siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut, paeo `vitsuga palmitsedi ärä Ote; ri̬i̬l laut́ all, vośka pääl Krl; `ri̬i̬le tetti laudiʔ Rõu; mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl, tu om laut́, laudi päl istutass Se Vrd lauts2 b. (kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu; kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäld Puh c. (villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut, kohe nu villa pääle `pańti Se d. voodipõhi – Ote
2. partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudile VNg; pani `riiali `lauti kotti rippuma Lüg; `Tõstama `saani suvest `laudile Jõh; paneme põhud laudile; laudal ei ole `lauti pial VJg; `kõlkad sai `aetud laudile Sim; `viska sinna reialuse laudile nied einad IisK; laut́ oli riha all ülevan; kana käib laudile munele Trv
3. õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔ Plv; laut́ pandass talvõl `akna ette Vas; laut́ om iih, siss puhu ui tuult Se
4. linnupüünis sääne võrk om, sääne `raamõga võrk, satass pääle, terä˽pand sinnäʔ, nii jääväke ala, sinnä laudi ala Se

laut3 laut, `lauti g `laudi
1. pesupesemise sillake `paaligaga `pekseti peso joe `ääres `laudi pääl Vai
2. parv midä tehä nei `palgi `lautiga, nied `palgi `laudid `viiä savodi Vai