[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lauk1 lauk Jõe, g laugu Krj Pha L/-o Mar/ K I/laa- Kod/ M Ran/lao-/ San Lut, `laugu RId(n `lauk|u VNg, -o Vai; g `laugo Vai), g laugi S(-ou-) Puh V(n -ḱ), `laugi Kuu; g lauga Lei
1. a. valge laik looma otsmikul sel (härjal) on nena `valge kohe, suur `lauku [otsmikul] VNg; oo must lehm, siis oo `valge lauk, oo `valge lehm, siis oo must lauk Muh; suure pika lauguga ärg, laugu `järgi `pantase nimi Tor; `veisel on nihuke `veike täpp ots‿ees, see on lauk Juu; veke lauk otsa ees [lehmal] Lai; obesil ja eläjil omma laugiʔ otsa iil Krl; lauḱ hopõń, suuŕ lauḱ otsa iih́ Se; lauk um määne `valgõ täht, laugi otsaga lihm Lut b. lauguga loom, looma nimi `lehmade nimed ika on vissi kirju, vissu lauk Jõe; tämä on kohe `luodu `lauku, senepärast se nimigi `ninda VNg; `lauko `lehmä - - `laugol `lehmäl on otsedine `valge Vai; mustalouk lehm Jäm; Lauk `andis `piima küll Pöi; Mei vana louk obu suri εε Emm; pool `päitsu peas, siis o laugus, puĺl o siis lauk Mär; kui ärjäl oo `valge lapp otsa ees, siss ärg oo lauk Vig; lauk ärjal oo lauk otsa ees Tõs; leht lauk obune (ümmarguse lauguga) Ris; pane lauk (hobune) ette JMd; meie punane obene on riipslauk, kel käib lauk ninä piält `alla, kel on lehe `mu̬u̬di, on paĺlas lauk; ärg kutsutasse lauk, lehm kutsutasse laudik KJn; vii laugul `einu ette Hls; lauḱ, verrev vai must puĺl, ku lauḱ ots oĺl Rõu; Lauk hobõnõ, laugilõ tulõ anda armuleibä Vas; panõʔ lauḱ ette, ta om väega virk `ju̬u̬skma Räp; lauk hopõn um kõik siĺmist ni nõnasõ̭irmõki `valgõʔ Lut Vrd lauges1, laugis, laugits, laugus4, laukjas
2. juukselahk – eP u Ran `juustel otse lauk sees Khk; vaada on mu lauk `öige Käi; teesel on parampool ääres lauk, teesel oo vassakpool ääres lauk Mih; lauk on sul `puhta `viltu Vän; `Juuse lauk on kesk pialage, sie `aetakse näpuga Jür; kui pia `soetud sai, aas laugu otse kohe `sisse Ksi; meestel on ka laugud, suurem jagu vassakul pool Plt; keśkpaegast `aeti ju̬u̬n, `sirge lauk, nõna kottald üless, taheti et äste `õigede oless Ran; lauki(s), laukes, laukus lahku (kammitud) suges `iusid `louki Ans; `Juused olid `laukis; Tüdruk `kammis `εεse `juused `lauki Kaa; Juused on laukes Käi; `Juuksed `laukus, otse`laukus ja `viltu`laukus Hää; aa `juuksed `lauku VJg
3. nägu `Eesel suur must lauk `otsas, pese ennast `puhtaks, siis mine Pöi; tule pese oma lauk koa `puhtaks; siis saame akata `lauki loputama koa Muh
1. a. valge laik looma otsmikul sel (härjal) on nena `valge kohe, suur `lauku [otsmikul] VNg; oo must lehm, siis oo `valge lauk, oo `valge lehm, siis oo must lauk Muh; suure pika lauguga ärg, laugu `järgi `pantase nimi Tor; `veisel on nihuke `veike täpp ots‿ees, see on lauk Juu; veke lauk otsa ees [lehmal] Lai; obesil ja eläjil omma laugiʔ otsa iil Krl; lauḱ hopõń, suuŕ lauḱ otsa iih́ Se; lauk um määne `valgõ täht, laugi otsaga lihm Lut b. lauguga loom, looma nimi `lehmade nimed ika on vissi kirju, vissu lauk Jõe; tämä on kohe `luodu `lauku, senepärast se nimigi `ninda VNg; `lauko `lehmä - - `laugol `lehmäl on otsedine `valge Vai; mustalouk lehm Jäm; Lauk `andis `piima küll Pöi; Mei vana louk obu suri εε Emm; pool `päitsu peas, siis o laugus, puĺl o siis lauk Mär; kui ärjäl oo `valge lapp otsa ees, siss ärg oo lauk Vig; lauk ärjal oo lauk otsa ees Tõs; leht lauk obune (ümmarguse lauguga) Ris; pane lauk (hobune) ette JMd; meie punane obene on riipslauk, kel käib lauk ninä piält `alla, kel on lehe `mu̬u̬di, on paĺlas lauk; ärg kutsutasse lauk, lehm kutsutasse laudik KJn; vii laugul `einu ette Hls; lauḱ, verrev vai must puĺl, ku lauḱ ots oĺl Rõu; Lauk hobõnõ, laugilõ tulõ anda armuleibä Vas; panõʔ lauḱ ette, ta om väega virk `ju̬u̬skma Räp; lauk hopõn um kõik siĺmist ni nõnasõ̭irmõki `valgõʔ Lut Vrd lauges1, laugis, laugits, laugus4, laukjas
2. juukselahk – eP u Ran `juustel otse lauk sees Khk; vaada on mu lauk `öige Käi; teesel on parampool ääres lauk, teesel oo vassakpool ääres lauk Mih; lauk on sul `puhta `viltu Vän; `Juuse lauk on kesk pialage, sie `aetakse näpuga Jür; kui pia `soetud sai, aas laugu otse kohe `sisse Ksi; meestel on ka laugud, suurem jagu vassakul pool Plt; keśkpaegast `aeti ju̬u̬n, `sirge lauk, nõna kottald üless, taheti et äste `õigede oless Ran; lauki(s), laukes, laukus lahku (kammitud) suges `iusid `louki Ans; `Juused olid `laukis; Tüdruk `kammis `εεse `juused `lauki Kaa; Juused on laukes Käi; `Juuksed `laukus, otse`laukus ja `viltu`laukus Hää; aa `juuksed `lauku VJg
3. nägu `Eesel suur must lauk `otsas, pese ennast `puhtaks, siis mine Pöi; tule pese oma lauk koa `puhtaks; siis saame akata `lauki loputama koa Muh
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|