lauglema`laugl|emaKamOte, -õma (-õmma) VõnVLäRäp, -õmõSanKrlHar; da-inf lauõl|daʔHar, -dõ Urv, lavvõldaRõu, laugõldaRäp 1.lennul hõljuma, aeglaselt tiireldes lendama kuĺl `lauglõss kanna vahissVõn; tsirgu kulliʔ `lauglõsõʔ `taiva all, säält `laskva noolilt `õkva `säĺgäSan; tuulõ`tallaja `lauglõss, õs liigudõ `siibu, lavveĺ; kuĺl `lauglõss mõtsa `kot́sil, lavveĺ inne ku maha laśkUrv; linnukõni `taiva all `lauglõss, `lindas üte kotuse päälKrl; ku kurõʔär `essünü [sügisel], ka ku nä `lauglõsõ üleven `taiva allHar; liuglema-lauglemaõhus hõljuma liuglõss, lauglõss, maha ei sata = suits Võn; Lumõ`helbe ka˽`liuglõsõ˽`lauglõsõʔ, nikagu maa pääle satasõRõu || figOlõki ei˽taa elu nii `liuglõmine-`lauglõmine, `taaga kaks um murõt külätRõu 2.tarbetult ühest kohast teise käima nigu lolli vai joodiku `laugleva, ei taha ärä minnä Kam; mis sa `laugled külä pitiOte; võta˽kaḿps `säĺgä, siss võit ussõnlauõldaHar; Ka‿ku˽tü̬ü̬d piät tegemä, saa õi˽sõ̭ss `ilma piten lavvõldaRõu Vrdlaugelema