[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

laug3 laug g lau R(g `lauvu Hlj Lüg, `lavvu Jõh; n lau Kuu Vai, `laugu Vai) Khk SaId(g -o Vll) Muh L K I; n loug Jäm Var
1. a. a lauge, lausk laug meri, ranna `ääres lähäb `ühte`muodi madal vesi `kaugele Jõe; Juminda puol`saare `länne`rannad olid laug`rannad, pikkeld madalad Kuu; [vannasatra saab tellida] kas püstimaks ehk `laumaks Vll; sahk ei lähä maa `sisse, nina o väga laug Mär; sii oo laug meri, tükk maad oo madal Var; laug `moega katus PJg; raud sölg oli sies [harkadral], nendel oli püör pial ja sellega sai kieratud teda (sahka) kas `laumaks vöi järgumaks Ris; laug mää kallas, mis `liugu `alla lähäb VJg; laug vikerkaar tähendäb `vihma; laug ja madal kallas järvel ja nõnna oo kruavi `kaldad kua Kod b. s lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind `souan `laule; lau on `ümbär mere olemas Kuu; Laud pidi `käidi `alla `randa; `sellepärast `ongi siin laug, et `pääseb obosega `juure `lau˛u kohast Jõh; laul on `paljo kalu Vai
2. lõdva keeruga, vähe keerd ilusamb `kaŋŋas on kui laug niit Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad Jõh; kui vähe `keerdu löŋŋal pεεl on, `öötase laug löng Khk; nönda laud löŋŋad Pha; see on laug lõng, vähä `keero peal. laud lõngad ei `aita lõimeks LNg; `aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä (köis) laug ei ole Vig; laum ja keerem lõng Lih; laug löngal on vεhe `kierdu pial. kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem [vokki], et ta ei `juose nii tulist Ris; Koelõng `tehti laum ja karvasem Amb; kedras lau lõnga, ei `kesta kududa Kad; `laugu `lõnga laedetasse, `ki̬i̬rdu `lõnga kiidetässe Kod; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt || fig lõtv, loid, laisk (loomast, inimesest) kaśs `niigu laug võrge päävä käe; laug [inimene] jusku laste keerutud võrge KJn
3. a. tasane (veest, lainetusest, voolust) kui tuulega vaaks (vagaks) jääb, siis on laud `lained, pole änam `jöudu mette Khk; muud kui `selge loug vesi, suur lai Var; meri üsä laug juba, laug laenõ Khn; lau joksuga jões ei sua arugi, et vesi jokseb, üsku aiva seisaks Kad Vrd laugne b. heatahtlik, pehme loomuga (inimesest) lau silmaga Khk; mõnel oo nisuke ea süda sees, `öötasse, sellel oo nisuke laug süda sees Mar; Ta on nii laug, et võimatu tülli minna Vig; lau südamega, kes on niesuke järel`andliku südamega Iis Vrd lauganahkane
Vrd lauge1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur