[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

laudi1 n, g laudi S(lou- Emm Rei) L(lao- Kul Khn) HaLä Kad Sim IisK Iis Lai VlPõ M(g `laudi Krk) Ran, `laudi R Ha(`lao- Juu) JMd JJn VMr Kad Sim
1. rehealuse, lauda või abihoone lakk sari oli säl `reiluse `laudis rippus VNg; `laudi on `reielise pääl, kus õled `seisavad Jõh; Ma võta laudil `vastu, pista sa öles [heinu]; Laudi auk (lakaluuk) unund `õhta `lahti ää Pöi; tema pole tahtnd sεεl (toas) magada, läind loudile Emm; ärjabäd ei lähä vist kõik laudile ää, muist tuleb tua peale panna Mär; laudi oo rehaltse peal; `enne ikke `mindi laudile magama Aud; isa võtab `laudiredeli iest ää, et paenakas ei ülesse soa `juosta Jür; `laudi [on] reialuse lakk, visatud lauad või `tihti laid JJn; `viska `sinna reialuse `laudile nied einad. ümmargused puud, laid lauditud üksteise `kõrva, sie on laudi Iis; siis tulid õled ülesse - - laudile ehk tua `pääle SJn; vanast tüdruku olli maganu rihatse `laudil Krk; einä tõmmati üless laudile. lavva, varva, rooviku või lati ollive rihe talade pääle `pantu, et einä läbi ei lää Hel Vrd laudibe, laudipealne, laudu1
2. varbadest tehtud reepõhi rie `laudid Jõe; `lähme `metsast `laudi `varbusi `tuoma VNg; ree laudi oo varvadest `tehtud Tor; emal `olli ää `villu ri̬i̬ laudil `ahju `panna, villad ei saanu tuhaga Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur