[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei Var
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `neĺlä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kaśk on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rańt, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `kańtsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja oĺl, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toisep̀uol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `pańdi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi, löŋŋavih́t pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; s‿on ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu küĺlen, egä nuka küĺlen `olli ket́t Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laḱka Ote; katõ toĺli `paksunõ laud oĺl [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oĺli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vaĺmiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekińnituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola oĺl vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. oĺl suuŕ laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laǵa laud, üts ots oĺl üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel oĺl pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peńke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siis‿o hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul oĺlid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; puĺlil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul oĺl laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen siĺmä veeren ja siin siĺmä `lavva küĺlen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) piĺd sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riśti. pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ oĺl meil Urv; tu̬u̬ `oh́vrikiv́vi oĺl lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suuŕ piḱk laud oĺl, tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ rahvast täüś Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põĺvili Pal; Viimane laudkond luges `iśsämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paĺju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt́t, `siski söövä kõ̭iḱ ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapoiśs, kud́sar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭iḱ sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kut́s miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süöma‿i `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neĺält kõrralt oĺl sih `laudu ja kõiḱ sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täüś Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakrameńt on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tuĺl valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põĺvili on, üks laud rahvast Pal; paĺlu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk

laud-
1. laudadest (lauast) tehtud Kui akata paadi laudkere tegema, on paadi `laiutamine Jõe; laud `vanker ehk pikk `vanker Jõh; Oli vana laudsüld (puusild) Khk; esiteks olid laud`korstnad pial, lauast `korstnad Pöi; ühed oo laud`kartsad ja, pulgelised oo pulk`kartsad; laud`kartsad oo peal [vankril] Muh; `söötmel oo laudpõhi all, künad `otste peal Kse; laudlootsikul löövad kaks lauda ääreks, kaks põh́aks ja `ongi `vaĺmis Tor; kui kellert võĺvitakse, siis tehakse suured laudroobid, mis pärast ära lüiakse Jür; Vibuäĺl vai kiigu õli - - laudpõhjaga Trm; laud küljed oo karduliveo `vankril Kod; mul oli kivi ait, laud`vooder oli sehes Äks; laudredeli mu̬u̬d tuĺl peräst; vahest üteldi laudvangeŕ ku neid nii torreste `väĺlä es tetä Hel; noil (regedel) olli iks keedetu (köidetud) `vehmre ja laud pää Nõo
2. lauaga (mööbliesemega) seotud tuliänd oli laudnua pikkus olnu, `sõuke tule sira Var; laudväit́š (lauanuga); laudrätt (laudlina) Lei
3. lauataoline `Meite soo on poŕss, aga `voata `Kurdlas kus soo maad, laudtasased Pöi