[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

latv latv R(-a) LäPõ Kir Lih Var u Khn, Saa Ha(ladv Ris) Tür ViK TaPõ Plt Krl Har Rõu Lei Lut, latp Vig PJg Rap, ladev MMg Äks Ksi Plt KodT Ote Lei, ladõv Võn V(laadõv Rõu, ladv Kra), laduv Kan, ladva Rei Vän HJn Jä ViK Ksi Plt, ladu Sa Muh hv Rei Phl, Kse Han(-o) Var Pä KJn Kõp Vil M T Lei; g ladva eP (hv Hi) eL, `latva R, ladba Vig Han Mih PJg
1. taime ülaosa a. puuvõra ülaosa puu latv on `lönkäs, tuul ajab puu `ümbär Lüg; `latvas oo kinad punased öunad Khk; päe oo puude ladude tasa Muh; oksad oo puu `latpes Vig; seina palgid, teise tüi, teise ladu Var; ladva jäi maha Vän; peal sel nihuke tut́akas latv, tut́akas kuuśk Juu; `okse akatakse `klaasima `tüikast ladva puole Amb; lennukid käeväd juśt puie `latvega sego Kod; mõnel puul on mitu ladva, on kahe ladvaga Plt; päe om puu `latve kõrgun Krk; tuul tuhisep puie `latvun Nõo; lõhmussõll oĺl ladu kõ̭ik maha˽murrõtu; ladu om igäl puul, ladu ja tümi San; laduv oĺl är murt Kan; taa puu enämb pikembäss ei kasuʔ, ta om ilma ladvaldaʔ Har; metsa latv metsapuude ladvad tuliänd läks metsa `latva mööda edasi Kse; päe üsä metsä ladva taga Tõs; `päike akkas aaviku ladvast `tõusma, kui ühed kaared olid juba niidetud Sim; päev `kõrbab metsä ladvan vi̬i̬l, paessab läbi puie ladvade Kod; päiv mõtsa `latvo takah joba, kunass kodo saa Plv b. rohttaime või oksa ülaots, tipp `latva `otsa `kasva üks nuppu [linataimel] Vai; kud rugi ladva `otsast `öitseb, siis on köhn saak Jäm; külm näpistän roho ladvad ää Tõs; vahest odra on üle ladvade vee all Amb; laia ladvaga kaar, paĺju `ripsmid küĺjen Kod; kraśsid on kuńni ladvani `õisi täis Pal; kaste tilga einä ladvan `vastu `päevä `eĺkäv ku õbe kunagi; pütsigu ladu pää arja `mu̬u̬du; ei ool‿ütte orase `latva ka nätä, `sinna ei tule `lauka kah Krk; esäsõnajalg om tu̬u̬, kel üits `jämme aru lähäp üless ja kahar ladu sääl otsan Nõo; ku kanarik ladvast nakass `häitsämä, siss külvä˽rüǵä varajadsõ küĺvi`aogaʔ, ku `keśkelt `häitsäss, siss `keśkmädsegaʔ ja ku kandsust `häitsäss, siss illadsõ küĺvi`aogaʔ Rõu; lilli ladõv, ladvast `häitsess, mõni jälʔ `häitsess tüvest ladvani Plv c. juurvilja maapealne vars ja lehestik Too mõned sibula ladvad koa, kui sa ajast tuled Pöi; tal (unilaugul) lähäb pia`aegu nigu küislaugu ladu kua, `sioke oras ein sial Tõs; sügise tulliva `roste, võtiva `kartoli ladva ärä Nõo; kaali lätsivä nii `kangede kasuma, suure ladva pääl ja Ote; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga; Kohupiimäle `siäti sibula`latvu ja˽`su̬u̬la - - ja˽`luidsa täüś ku̬u̬rt manuʔ Rõu d. kimbu (viljavihu, luua jm) ladvapoolne ots `pandi kaks `vihku `latvad `vastastikku VNg; viis `vihku oli `parmas, nied `pańdi siis `tüikad teinebole `otsa ja ladvad teinebole `otsa Juu; vihu ladvad `pańdi kuorma `sisse, kui `kuorma `teh́ti Sim; tuuli luud - - õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega muidugi pühiti Äks; lasi `keŕgelt luvva ladvage `seinu üle; ladupidi katussel [õlevihkude] ladva om allapu̬u̬l Krk; lina `panti katsipäädi kuppu, tõesel `puistusel `olli ladu, tõesel `olli tüvi Nõo; sõ̭ss puistati olõʔ ärʔ, kääńti kuppu - - tõsõl käetävvel tüvi, tõsõl ladõv Urv; ku ladva otsaʔ ar ommaʔ rabaduʔ, siss kooditõdass tüv́vi Se
2. millegi lõpuots, tipp a. ülemine ots, hari `korssna latv on `tiiliskivest ja `simpsidega Lüg; masti ladvas on plokki; julla oli `laine ladvas Jäm; Jaanitule ladu keis poole puuse üles Kaa; mää latv oo seal, kus mägi ää lõpeb Kir; ku sa püve pesä levvat, `suska toḱk `sisse, püvi munep toki ladvani Nõo; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; mäe ladõv Rõu; Üle kuh́a ladva `pańte kat́s kolm kõovitsast `vahro, et tuuĺ `kuhja päält ärʔ ei laotaʔ Räp b. karva või sule ots ned `sulgi `patjad ja nied on kõik mul näppiga noppitud, no luu `küllest kõik `lahti kuni `latvani, sule `latvani Lüg; sulel on töegus ja latv Juu; võtan sule kätte, `lõikan konso ära, latv jääb järele Plt; villa ladva lööve punakatsess [lambal], temä‿i kurda süsimust; `lõika `juuse `latvu vähä tasatsess; sule ladu ja tüvi Krk; `hiusõ ladõv lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast Se c. kiudpilve haraline ots; pilveribake `pilve`latvast sadab vähäkäse, sie `lähteb ruttu `müöde Kuu; noalaeva ots oli põhi`loodes ja ladu poole `päeva Kse; Kus pool on tuule latv, sealt poolt tuleb tormi. Tuule latva nimetatakse tuule agaks Pär d. (kohanimedes) neeme veealune tipp Selle kursiga piäks Sorgo ladvast kaudu `juõsma; Kiäräbä latv Khn; fig ea latva elu lõpuni kut ia `latva, kunni iga `otsa saab. inime ka, sellega läheb kunni ia `latva; emis [nimetatakse] ikka emis, kut ia `latva, kunni iga `otsa saab Khk
3. koodi vars kuadil one tüvik ja latv, kuadi latv one si̬i̬, kelless oiad `kińni Kod; `täämbä hommugult `leie rüäharu pääl nii kõvastõ, et `leie koodiladva puruss Har; Luka es olõ˽muud midägi, kuʔ otsa pu̬u̬lt peenembäss tett koodi ladõv vai vaŕs Rõu
4. fig a. pea Kiira ta latv kahekorra Pha; se (õlu) annab tunda, akkab `latva ronima Mus; Kadus siitpoolt ära, nüid ei tiagi, kos ta oma latva liigutab Trm; `vaata mis ladev ti̬i̬b, pia kutsuti latv ~ ladev Ksi; ei tiia kon pu̬u̬l ta nüid `latva liigutass, kon ta om Ote; Nika ju̬u̬, ju̬u̬, ku˽satass laadõv lavva pääle Rõu || fig (purjusolekust) Mees on ladvas (purjus) Saa; Mõ̭nõl mehel lätt purjun `pääga laadõv vereväss (vihastas) Rõu b. (arust, mõistusest) `latvast kuiv (rumalavõitu) Kuu; `kerge `mielega ja lühükese `latvaga Lüg; `kerge `latvaga `ihmine, vähä öbölä Vai; Ladvast lage Emm; Muudkui sorts siia ja sorts sinna, ei nii ilma ladvata maksa koa olla Mar; põle `latva pääs, aeab loba suust `väĺlä Saa; kui ladvast rabatud, siis ivakene oli `puudu, siis oli latv `kerge Lai; Kas sel täit `latva om Trv; si̬i̬ om ää targa ladvage Hls; temä olli otsast saandik `taoline, temä es ole tävve ladvage Krk; oh mu pääd ja `latva, nüid oless obese ärä `tapnu Nõo; Tää om jah sääne ladvaga mõtsa poolõ Vas c. arukas sisu, mõte Ei sinu jutul pole ka õiget latva peal Vän; jutul piab iki olema üks ladu ja ots Hää; si̬i̬ ei ole `õige jutt, mis sa aat, ei oole tävve ladvage Krk
Vrd labl, lade2, latel